Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. mai 2020, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-5336
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi Joel Kaissi vastu kahju hüvitamise nõudes 9590 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975) Hageja esindaja: E. H. Kostja: Joel Kaiss (ik xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu nõuab 09. aprillil 2020 esitatud hagis Joel Kaissi vastu 9590 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb sellest, et Joel Kaiss tekitas kuriteo toimepanemisega raske tervisekahjustuse ohvrile R. E.ile, kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. R. E.ile on makstud töövõimetusest tulenevat kahjuhüvitist kokku 9590 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13. aprilli 2020 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja sai dokumendid kätte isiklikult 20. aprillil 2020 oma viibimiskohas xxx. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Seega oli vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 05. mai 2020. Kohus juhtis 13. aprilli 2020 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.
2(3)
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtule näib asja materjalidest, et hagejal menetluskulud puuduvad, kuna hageja on TsMS § 145 lg 1 alusel riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud ning kohtule ei nähtu, et hageja oleks kasutanud lepingulist esindajat (ei ole esitatud ka menetluskulude nimekirja). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.