Hageja V.S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat L.U. (XXX, e-post: XXX Kostja L.L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja K.L. ja lepinguline esindaja vandeadvokaat L.T. (XXX, e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Eelistung 27. veebruaril 2018 ja paikvaatlus 12. juuli 2018, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta V.S. hagi L.L. vastu piiride kindlaksmääramiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud V.S. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.V.S. esitas L.L. vastu hagi piiri kindlaksmääramiseks. Hageja ja kostja on XX ja XXX. Hagejale kuulub kinnistu XXX, registriosa nr XXX. Kostjale kuulub kinnistu XXX, registriosa nr XXX. Tegemist on naaberkinnistutega. V.S. anti XXX 8. jaanuari 1991. a määrusega nr 3 põliseks kasutamiseks ENSV Taluseaduse alusel XXX 56,1 ha ja 8,6 ha. Hageja alustas XXX hoonete ehitamist. P.V. 6. oktoobri 1994. a korraldusega nr 37 tagastati XXX ENSV Taluseadusega eraldatud maast 24,4 ha hagejale kui õigustatud subjektile praegune XXX katastriüksus. Maaüksuse mõõdistas aerofotogeodeetilisel teel XXX R.K.. Katastriüksuse aluskaartiks on kasutatud XXX lehte nr 1 Fp.XXX, millele ei ole kantud hooneid ning koordinaadid ja nurgad on mõõtmata. Kostjale tagastati P.V. 19. juuli 1993. a määrusega nr 51 praegune XXX. Maaüksuse plaan on kantud XXX nr 1 Fp.XXX kaardile, mõõtkavas XXX. 1.1 Segadus kinnistute vahelise piiriga tekkis 2005. aastal, kui selgus, et piir on tõmmatud läbi hagejale kuuluva kuuri ja kaevu. Poolte teada olid piir määratud vastavalt hoonete kasutamisele ja pidi läbima piiripunkti kuuri taga ja moodustama väikese nurga. Algselt lepiti kokku, et XXX -1 piiripunktide 13 ja 14 vahel on täiendav piiripunkt, kuna kuur (ehitusregistrikoodiga nr XXX), mille ehitas hageja, jääks ka tema kinnistu peale. Kuna kinnistute vahelist piiri ei tähistatud piirdega, ei tekkinud hagejal ka kahtlust, et piiride määramisega on midagi valesti. 1.2 Enne XXX maaüksuse moodustamist ja tagastamist kostjale 1993. aastal oli nimetatud maa taluseaduse alusel hageja seaduslikus kasutuses põlise maakasutusõiguse alusel. Hagejal oleks olnud õigus erastada ostueesõigusega kogu taluseaduse alusel kasutatav maa ning kostja oleks pidanud piirduma kompensatsiooniga hüvitusväärtpaberites. Talumaa osaline tagastamine kostjale sai võimalikuks üksnes poolte ühisel heal tahtel ja nende ema soovitud kokkuleppe alusel. Kinnistute piiride kulgemise määras poolte ema selliselt, et hageja hooned jääksid hageja kinnistu piiride sisse. Kahjuks on selgunud, et piiripunktina on maamõõtja jätnud märkimata ühe ema paigaldatud punkti, mis jääb hageja kaevu ja kuuri taha. Kostja on eemaldanud piirimärkideks olnud betoonpostid. 1.3 Piiride kaardistamisel tehti viga, mistõttu kindlaksmääratud piirid ei lange kokku looduses ega ka hageja faktilises valduses olevate piiridega. Piirimärgid paiknevad erinevalt katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest ning piiri plaanile kandmisel ei ole arvestatud kinnisasja valduse ulatust. Läbi kaevu ja kinnistul asuva ehitise ei olnud võimalik kinnistu piiri tõmmata ja eluliselt usutav ei ole, et hageja sellise kokkuleppe sõlmis. Maa tagastamise dokumentide järgi asus kostjale tagastatud maal üksnes elamu-rehetubarehealune ait. Mingit kuuri tema maa peale ei jäänud. Väidetavalt üle piiri ehitatud kuur ja kaev on püstitatud taluseaduse alusel hageja kasutuses olnud maale samaaegselt elamu ehitamisega 1991. aastal, see tähendab enne maade tagastamise otsustamist kostjale. Kuuri ehitamine samal ajal elamuga oli vajalik küttepuude hoidmiseks. Kaev varustab elamut siiani veega. Kostja on korduvalt nõudnud, et hageja lammutaks oma kuuri, sest see jääb osaliselt kostja kinnistu peale. Vaidlus piiri osas on tekkinud seetõttu, et maamõõtja tõmbas kinnistu piiri läbi kuuri ja kaevu, mistõttu jäi osa kuurist ja kaevust kostja kinnistule. Probleemi ei märgatud varem, sest XXX eksplikatsioonile, kuhu on piiripunktid märgitud, ei ole kantud hooneid, mistõttu piiri kulgemise ulatus ja täpne asukoht jäi arusaamatuks ja seetõttu jäi üks piiripunkt 12 ja 13 vahel ka märkamata.
2-17-2369
1.4 Kostja käitub pahatahtlikult kui ei soovi piiri õiglaselt ja vastavalt faktilisele olukorrale määrata. Hagi eesmärgiks on parandada eksimus piiri asukoha kohta katastrikaardil ja määrata XXX ja XXX vaheline kinnistupiir vastavalt valduse ulatusele. Piiri muutmisega muutuks kostja kinnistu ca 240 m2 väiksemaks ning selle väärtuse on hageja nõus kostjale hüvitama. XXX katastriüksuse moodustamisel ei ole järgitud MaaKatS § 20, mistõttu ei ole põhjendatud kinnisasja piiri kulgemine läbi hageja ehitise ja kaevu. Plaani- ja kaardimaterjali alusel tuli katastriüksused moodustada selliselt, et katastriüksus moodustuks endise krundi ja maakasutuse piirides. Kuna piiripunktide maha märkimine toimus koos maamõõtjaga ja poolte ning nende ema kaasabil, oli üllatav tuvastada, et tegelikult katastriplaanil üks piiripunkt puudub. Sellise eksimuse tõttu on XXX kinnistu piir on tõmmatud otse läbi hageja puukuuri ja kaevu. Kuna piir on ebaselge, piirinaabrite vahel on tekkinud lahkarvamused ja tüli, tuleb piir kindlaks määrata. 1.5 Maareformi seaduse § 7 lg-te 5 ja 51 ning Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" kohaselt ei olnud lubatud maad erastada selliselt, et moodustatud katastriüksus oleks lõikunud teisel katastriüksusel asuvatesse hoonetesse. Seega leiab hageja, et tegemist on olnud inimliku eksitusega katastriplaani vormistamisel ja see viga tuleb parandada. 1.6 Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Hageja taotleb, et kohtuotsusega piiri muutmine loetakse kostja nõusolekuks kinnistusraamatu kande ja selle aluseks oleva katastriplaani muutmiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja taotles kohtult nõude aegumise vaheotsuse tegemist. Kohus jättis 26. mail 2017 kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata, sest tõele ei vasta hageja väide, et piiride kindlaksmääramisel eksiti ja et piir sai maha märgitud ebaõigesti. Hageja nõue on rajatud väitele, et vaidlusalune kuur oli ehitatud enne kinnistute vahelise piiri kaardistamist ja katastriüksuste moodustamist ning et ekslikult jäid need piiride mahamärkimisel tähelepanuta. Kostja vaidleb sellele vastu ja esitab kohtule tõendid, mis kinnitavad, et hageja ehitas kuuri pärast seda, kui kostja ja hageja kinnistute vaheline piir oli ammu paigas ja mõlemale teada. 2.1 Kostja esitab kohtule kinnistute suhtes XX.XX.XXXX koostatud piiriprotokolli, mis on osa hageja poolt lisana nr 4 esitamata jäetud dokumendist. Hagi lisaks nr 4 oleval XXX katastriüksuse eksplikatsioonil on piir tähistatud õigesti ning hageja poolt sellele eksplikatsioonile omakäeliselt lisatud väidetav puuduolev piirpunkt on hageja väljamõeldis. Tõsiasja, et piiri kindlaksmääramisel ei eksitud, kinnitab piiriprotokoll, millest nähtub, et pooled olid piiri kindlaksmääramise juures. Piiriprotokollis on sõnaselgelt märgitud, et asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette ning keegi piiride kättenäitamisel vaidlusi ei esitanud. Piiriprotokolli on hageja allkirjastanud. Ühtegi märget selle kohta, et piir oleks poolitanud väidetavalt tol ajal juba olemas olnud hageja kuuri piiriprotokollis ei ole. Seega
2-17-2369 ainuüksi juba elulise usutavuse aspektist ei pea hageja väide kuuri olemasolu ja piiri eksliku määramise kohta paika. 2.2 Lisaks piiriprotokollile kinnitab kostja väidet kuuri puudumise kohta 1994. aastal ka Maaameti kaardiserverist leitav XX.XX.XXX tehtud aerofoto, millelt nähtub, et foto tegemise ajal ei olnud vaidlusalust kuuri. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte kinnistu moodustamise toimikust, millel on loetletud hoonetena kaks kuuri. Nimetatud dokumendil märgitud kuurid ei ole vaidlusaluse kuuriga seotud, vaid need on 1992. aastal hageja kinnistule hoopis teise kohta ehitatud kuurid. Neid kuure aitas hagejal ehitada kostja XXX M.L. Kostja lisab ka foto hagi lisas nr 8 nimetatud kuuridest ja näitab nende asukoha ära ka kaardil. Tänaseks on fotolt nähtuvatest kuuridest alles üks, sest teine lammutati mõned aastat tagasi. 2.3 Hageja on omavoliliselt ja teadlikult rajanud oma kuuri osaliselt kostja kinnistule, ning nüüd üritab valeväidetega oma tegevust õigustada ja kostja omandit kahjustada, kusjuures hageja on kuuri hiljem omavoliliselt mitmeid kordi laiendanud. Teine juurdeehitus tehti XXX aasta augustis ning kui kostja läks juurdeehitustöid takistama, kutsus hageja talle valla konstaabli välja. 2.4 Praegune piir on õigesti kindlaks määratud ja kaev asub täpselt piiril ning see kuulub mõlemale poolele. Kostja seisukohta kinnitab hageja 18. mail 2005 saadetud e-kiri, milles hageja kirjutas kostjale järgmist: „Alates XXX kui jagasime XXX hooned oli kokkulepe ja emagi soov, et ammu enne meid XXX jootnud kaev jääb kesk piiri ja õigus veele võrdselt mõlemal. Seda mäletades olen tegudes sellest lähtunud tänaseni.“ Kirjast nähtub üheselt, et vähemalt kuni 2005. aastani pidas hageja piiri praegust kulgemist õigeks, tunnistades nii kaevu kuulumist mõlemale kui ka kuuri osalist paiknemist kostja kinnistul. Kirjas teeb hageja kostjale koguni ettepaneku piire nihutada selliselt, et kuur jääks täielikult tema kinnistule. Seega ei vasta tõele hageja nõude aluseks olev väide, justkui pooled oleks piiri kulgemises teisiti kokku leppinud ning et piiri kindlaksmääramisel eksiti. 2.5 Hageja asus hagis kaevu paiknemist kinnistute piiril eitama, sest see asjaolu kuidagi ei sobitunud tema välja mõeldud piiri kulgemisega. Kuna hageja on kaevu paiknemist kinnistute piiril tunnistanud nii piiriprotokolli kohaselt kui ka selgesõnaliselt oma 18. mai 2005. a ekirjas, ei saa olla kahtlust ka ülejäänud piiri õigsuses. Nimelt mitte kuidagi ei ole võimalik tõmmata piiri kinnistute vahele hagis taotletud viisil selliselt, et vaidlusalune kuur jääb hagejale, kuid kaev mitte. Seda tõsiasja ja muid tõendeid kogumis arvestades, ei saa olla kahtlust praeguse piiri õigsuses. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja selgitab, et ta ehitas vaidlusaluse kuuri ja selle kõrval oleva kaevu teadlikult ja kavatsetult temale endale taluseaduse alusel kuulunud maale XXX. Seega on vaidlusalune kuur ehitatud enne XX.XX.XXXX. Seda, et kuur oli valmis juba XXX. aastal, saavad kinnitada tunnistajad. 3.1 XX.XX.XXXX koostatud piiriprotokollis ei ole piiri ja piirimärkide kirjelduses eraldi mainitud piiri kulgemist piiripunktides 11-14. Seega tuleb lähtuda piiri ja piirmärkide üldkirjeldusest, et mujal kulgeb piir sirgjooneliselt punktist punkti. Vaidluse all on piiri kulgemine punktist 13 punkti 14. Piir peaks läbima punkti 13 ja 14 vahelist piiriposti ning hetkel kostja maa peal asuvat vana kaevu, mis pidi jääma osapoolte ema soovi kohaselt kinnistute piiripunktiks. Kostja märkis, et kinnistu piirid on õiged, sest kinnistu piiril asuv kaev
2-17-2369 peabki jääma mõlema kinnistu koosseisu. Kostja on tõendina lisanud hageja kirja kostjale, milles hageja kirjutab kostjale, et nende XXX sooviks oli, et XXX jootnud kaev jääks keskpiirile. Hageja ei pidanud silmas punktide 13 ja 14 vahelisel piirilõigul asetsevat kaevu. 3.2 Hageja on kuuri lõunapoolset külge kasutanud küttepuude hoiustamiseks ja kuivatamiseks 1992. aastast saadik. Küttepuudele on varjuks peale asetatud eterniitkatus, st see ei ole juurdeehitus. Vajaliku puudevaru suurendamiseks, maja juurde ladustatuna püstitas hageja oma kuuri külge põhjaküljele vundamendita, maaga sidumata lahtise 15m2 varjualuse. Tagaseina asend sellisena ei läinud üle kinnistute piiri. Kostja väide, et ta proovis takistada kuuri juurdeehitust, ei ole õige. Kostja asus ise suure haamriga hageja valmisehitatud kuuri küljes olevat varjualust lõhkuma. Kostja vastus hageja seisukohale
4.Kostja on seisukohal, et hageja nõude maksmapaneku välistab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 99 lg 1 p 2 ja lg 3. Piiriprotokoll on naaberkinnistute omanike allkirjadega kokkulepe konkreetse kinnistu piiride aktsepteerimiseks ehk see sisaldab endas ka tehingut poolte vahel. Kuna hageja väidab, et piiri mahamärkimisel eksiti, tulnuks hagejal esitada nõue 6 kuu jooksul eksimusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 3 aastat tehingu tegemisest. Need tähtajad on õigust lõpetavad tähtajad. Alates XX.XX.XXXX kaotas hageja õiguse nõuda väidetavalt ebaõigesti maha märgitud piiride muutmist. Seega välistab TsÜS § 99 lg 3 haginõude rahuldamise ning kohtul puudub vajadus asuda analüüsima ning tuvastama haginõude sisulist põhjendatust. 4.1 Hageja väidab, et vaidlusalune kuur oli valmis juba 1992. aastal ning et seda tõendab väljavõte kinnistu moodustamise toimikust. Seega väidab hageja, et vaidlusaluse kuuri puhul on tegemist ehitusregistrist nähtuva kuuriga (ehitusregistri number XXX). Kostja selgitab, et tegemist on kuuriga, mis ehitati hageja kinnistule hoopis teise kohta. Kostja esitas XXX üksuses hageja kinnistu kohta peetavast toimikust väljavõtte, milles on kajastamist leidnud hageja kinnistul paiknenud hooned (s.o. elamu, garaaž, saun, elamu, kuur ja kuur) XX.XX.XXXX seisuga. Tegemist on samade hoonetega, mis on kajastatud hagiavalduse lisas 8 ja ehitusregistris. Hoonete asendiskeemilt nähtub üheselt, et hagiavalduse lisas 8 nimetatud kaks kuuri (ehitusaluste pindadega 70 m2 ja 80 m2 ning kubatuuridega vastavalt 265 m3 ja 320 m3) ei ole kuidagi seotud vaidlusalusel piiril täna paikneva kuuriga. Kostja esitatud fotolt nähtub selgelt kaks maaga ühendatud puidust kuuri/rajatist ning asjaolu, et ühte neist kasutas hageja masinate varjualusena, ei oma antud juhul mingit tähtsust. Seega hageja paljasõnalised väited dokumentaalsete tõendites kajastatud faktide ümberlükkamiseks on juba ainuüksi eluliselt mitteusutavad. 4.2 Pärast seda, kui hagejale oli selge, et tal ei õnnestu omavoliliselt kostja kinnistule ehitatud kuuri suhtes kostjalt heakskiitu saada, asus hageja enda õigusvastast tegevust n-ö seadustama. Selleks esitas ta XX.XX.XXXX ehitusregistrile avalduse, mille alusel kanti ehitusregistrisse puukuur ehitusaluse pinnaga 75 m2 ja kubatuuriga 175 m3. Just see kuur on vaidlusalune kinnistu piirile ehitatud kuur. See kinnitab, et hageja väited kinnistu piiril paikneva kuuri kohta on valed. 4.3 Kostja väidab, et piiri määramisel ei ole eksitud. Hageja esitas kohtule fotod, mis väidetavalt tõendavad kuuri ja piiriposti olemasolu 1994. aastal. Kostja selgitab, et need fotod ei ole tehtud 1994. aastal, nagu hageja väidab, vaid hiljem. Hageja poolt omakäeliselt foto juurde aastaarvu ja kuu märkimine ning mingi suvalise aiaposti lugemine piiripostiks, ei
2-17-2369 tõenda, et see foto on tehtud sel ajal ja et tegemist on ekslikult piiriprotokolli märkimata jäänud piiripostiga. 4.4 Hageja väited täiendava piirposti ja kuuri olemasolust 1995. aastal ning selle posti ekslikult piiriprotokolli märkimata jäämisest ei ole loogilised ega eluliselt usutavad. Hageja väidab, et tähelepanuta jäi väidetavalt piiripostide 13 ja 14 vahel asunud veel üks piiripost. Kui nüüd oletada piiriposti olemasolu ja tõmmata piir läbi väidetavalt puuduva piiriposti, siis ikkagi poolitaks piir kuuri. See aga tähendab, et hageja enda väited on vastuolulised ning kinnitavad sama, mida dokumentaalsed tõendid – s.t kuuri enne piiride kindlaksmääramist olemas ei olnud ning piirid on määratud õigesti. 4.5 Hageja on asunud väitma, et piir ei pidanud läbima mitte vaidlusaluse kuuri lähedal asunud kaevu, vaid pidi kulgema hoopis läbi kostja kinnistul asuva teise kaevu. Hageja väidab, et kostjale 18. mail 2005 saadetud e-kirjas pidas ta silmas just seda teist kaevu. Seega sisuliselt väidab hageja nüüd seda, et piiri kindlaksmääramisel sai piir ekslikult valesti märgitud lausa kahes kohas. Kostja selgitab, et piir oligi mõeldud poolitama kaevu ning sellest samast kaevust on juttu ka hageja 18. mai 2005. a e-kirjas. Kui tõmmata piir läbi hageja välja mõeldud piiriposti, siis ei saaks piir aga kuidagi poolitada kaevu. Samuti ei ole teise kaevu kostjale kuulumise poolte vahel erimeelsust varem olnud ja see ei puutu antud vaidlusesse. Tõsiasi on aga see, et 18. mai 2005. a e-kirja kirjutamise ajal rääkis hageja õigust ja pidas silmas just vaidlusalusele piirile (s.o. piiripostide nr 13 ja 14 vahele) jäävat kaevu. Kirja kirjutamise ajal ei näinud hageja ette, et asi võib jõuda kohtuvaidluseni ning et piiri kulgemist kaevust läbi võib hagejal olla vajadus eitada. 4.6 Tõele ei vasta ka hageja väide, et vaidlusalusel piiril paikneva kaevu ehitas ta 1992. aastal, kui ta ehitas endale elumaja. Kaev oli olemas ammu enne seda, kui hageja endale elumaja ehitas. Kaev teenindas suitsusauna, millele hageja 1992. aastal endale elamu ehitas. Hageja üksnes puhastas ja süvendas seda kaevu. Suitsusaun kuulus 1986. aasta kinkelepinguga kostjale ning algse mõtte kohaselt pidi sauna alune maa koos ajaloolise kinnistu sissesõiduteega jääma kostjale. Kuna hageja ehitas suitsusauna asemele elamu, siis sündiski uus kokkulepe, et piir hakkab kulgema sirgelt läbi kaevu. Kui hüpoteetiliselt nõustuda piiri kulgemisega läbi hageja välja mõeldud piiriposti, oleks tulemuseks see, et piir lõikaks läbi kostja kinnistule viiva juurdepääsutee. 4.7 Hageja leiab, et kuuri laiendamine ei ole antud vaidluse seisukohalt oluline. Kostja sellega ei nõustu, selgitades, et hagejapoolne omavoliline kuuri laiendamine näitab hageja kestvat suhtumist kostja omandisse. Kuuri hilisemal laiendamisel oli hagejale piiri väidetavalt ebaõige mahamärkimine juba teada, kuid vaatamata sellele asus ta kuuri laiendama. Hageja omavoliline ehitustegevus kostja kinnistul kahjustab kostja omandit, sest kuuri katuselt all sadav vihm ja lumi kahjustavad kostja kinnistu juurdepääsuteed. Nimelt vihmavesi uhab alatasa juurdepääsuteelt kruusa minema ning teele liiga lähedale ehitatud kuur takistab kostjal Teehooldust, sh lumekoristust. Kohtu eelmenetlus
5.Kohus korraldas eelistungi 27. veebruaril 2018 ja paikvaatluse 12. juulil 2018. Paikvaatlusel fikseeriti piirivaidluse koht ja kuulati osapoolte selgitused piiri mahamärkimise kohta. Seoses COVID-19 pandeemilise levikuga kuulutas Eesti vabariigi Valitsus välja 16. märtsil 2020. a eriolukorra, mille tähenduseks oli inimkontaktide vältimine. Kohus kuulas asjas
2-17-2369 tunnistajad ära kirjalikus menetluses ning andis pooltele võimaluse esitada menetluses kokkuvõtvad seisukohad. Hageja viimased seisukohad
6.Hageja jääb kõigi menetluses esitatud seisukohtade ja kostja vastustele esitatud vastuväidete juurde. Hageja kordab, et piir lepiti kokku ja algsed piiripunktid pandi maha poolte surnud ema palvel ja juuresolekul. Selleks pandi maha kolm hageja ehitusest ülejäänud aknasillust, millest kaks on säilinud ja kolmanda on kostja eemaldanud. Piiriposti olemasolu tõendavad nii tunnistajad kui ka hageja fotod 1994. aastast. Piiriposti asukoht on piltidel noolega märgitud. Postide panekul osalesid pooled ja kostja XXX M. Piiri määramisel näidati piiri asukoht kätte nii nagu oli kokku lepitud. Piiriprotokoll, mis koostati hiljem, XX.XX.XXXX, ei kajastanud ühte piiripunkti hageja kuuri taga. Eksplikatsioon, mis koostati kinnistu mõõdistamise järgselt oli nii väike ja ilma hoonete märkimiseta, et hageja ei märganud piiri valet asukohta. Kuna pooled kasutasid enda kinnistuid edasi nii nagu varemgi, ei märganud keegi, et midagi oleks valesti. 2005. aastal kui poolte suhted halvenesid ja kostja püüdis haamriga hageja kuuri lõhkuda, selgus, et piir ei ole katastri järgi paika pandud selliselt nagu tegelikult kokku lepiti. Hageja püüdis kostjaga lepitust leida ja pakkus välja erinevaid võimalusi (asendusmaad, väljaostu, kulude kandmist ) piiriprobleemi lahendamiseks, mida pole paraku käesoleva ajani õnnestunud saada. 6.1 Maa mõõdistamise ja kaardistamisega on eksitud, kaardistatud on piirid valesti, pole arvestatud hageja tegelikku hoonete ja ehitiste aluse valduse ulatust. Plaani- ja kaardimaterjali alusel tuli katastriüksused moodustada selliselt, et katastriüksus moodustuks endise krundi ja maakasutuse piirides. XXX kinnistu piiride määramiseks piiri protokolli koostatud ei ole. Kuna piiripunktide paika panemine toimus koos maamõõtjaga ja hageja ja kostja ema ja kostja poja kaasabil, oli üllatav, et tegelikult katastriplaanil üks piiripunkt puudub. Selline eksimus on tekitanud olukorra kus XXX kinnistu piir on tõmmatud otse läbi hageja puukuuri ja kaevu. 6.2 Hageja selgitab, et puukuur ja kaev ehitati samaaegselt elamu ehitamisega. Kuuri ehitusaega on kinnitanud omakäeliselt ka E.-J.U.. Paraku suri E.-J.U. XXX aastal. Samuti on ehitusaega kinnitanud tunnistajad N.M, S.S. ja K.S. 6.3 Hageja on taotlenud määrata kindlaks piir XXX (XXX ) ja XXX (XXX ) katastriüksuste vahel selliselt, et see ei lõikuks hageja (XXX ) ehitisse ja kaevu, määrates täiendav piiripunkt vastavalt eksplikatsioonil märgitud kohas. Paikvaatlusel mõõdistuse tulemusena peaks täiendav piiripost asuma 4,5 m kaugusel piirist ja vähemalt 70 cm kaugusel puukuurist. Käesoleval juhul ei ole kaardistamine toimunud tegelike piirisuhete alusel looduses, vaid on üks piiripunkt jäetud kaardistamisel välja. Selle tulemusena on tekkinud olukord, kus piirid on määratud läbi hagejale kuuluvate kuuri ja kaevu ning arvestamata hageja tegelikku maavaldust. Kostja on püüdnud näidata, et kaev pidigi olema mõlema kinnistu peal. Tegelikult pidi piir jooksma läbi selle kaevu, mis asub kostja kinnistul. See kaev oli ehitatud ammu enne hageja ja kostja elama asumist XXX. Kostja väide, nagu oleks mitmel pool piir valesti mõõdetud ei vasta tõele. Kokku oligi lepitud, et üks kaev jääb ühele kinnistule ja teine kaev jääb teise kinnistu teenistuse. See on ka eluliselt usutav ja vastab kinnistute majandamisele. 6.4 Kostja on esitanud aerofoto, millele tuginedes püüab väita, et olemasolevat kuuri ei olnud 1995. aastal olemas. Tegelikult nähtuvad samast aerofotolt kuuri kontuurid. Kuur on ehitatud hagejale taluseaduse alusel kuuluvale maale XXX aastal enne piiride määramist. Kostja väide,
2-17-2369 et pildil oli mingi laoplats ei vasta tõele. Kuna kuur oli tunduvalt madalam kui elamu, ei pidanudki pildistamisel mingit varju jääma. 6.5 Veel on kostja väitnud, et hageja on elamu ehitusloa taotluse esitanud alles XXX aastal. Tegemist oli hoone seadustamisega ja dokumentide korrastamisega AÕSRS § 14 alusel, mis ei näita tegelikku ehituse aega. Registrikanded ei näita tegelikke toimingute tegemise aegasid ega oma ehituse aja suhtes õiguslikku tähendust. Seda enam, et nagu näha on nii taotlus kui ka ehitusloa väljastamine toimunud ühel ja samal päeval, mis tegelikkuses ei ole võimalik. 6.6 Hageja tunnistajad on kinnitanud kuuri tegelikku ehituse aega. Hageja esitatud fotod kinnitavad nii piiripostide olemasolu 1994. aastal, kui ka kuuri olemasolu. Piiripostide asukohad on näidatud fotodel noolega. Kostja väide, et tegemist pole foto tagaküljel märgitud õige ajaga, ei vasta tõele. Fotod on võetud albumist sealoleva infoga ja kostja väide ei pea paika. Kostja viimased seisukohad
7.Kostja ei tunnista esitatud hagi ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Piiri kulgemises lepiti kokku juba XXX aasta suvel, mida tõendab kostjale kuuluva XXX II katastriüksuse moodustamise toimiku lk 7 (piiride skeem), millele hageja on XX.XX.XXXX omakäeliselt juurde kirjutanud (ja allkirjastanud): „Nõus nimetatud piiride eraldusega 8,55 ha ulatuses XXX talu maadest L.L.“. Skeemil olevad piirid ja piiripunktid kattuvad nende piiridega, mis pandi paika 1994. aastal katastriüksuse moodustamisel. Sama katastritoimiku lk 8 on XXX II piiride looduses kättenäitamise XXX, mille mõõtkava ei ole küll korrektne, sest see on käsitsi koostatud, kuid XXX on välja toodud piiripunktide vahelised kaugused ja täpsemad kirjeldused, mis võimaldab aru saada piiride kulgemisest. XXX toodud piiripunktid kattuvad katastriüksuse piiripunktidega. Hagejale kuuluva katastriüksuse moodustamise toimiku materjalidest nähtub sama info nö peegelpildis. 7.1 XX.XX.XXXX koostati kinnistute vahelise piiri kohta piiriprotokoll, millest nähtub, et piiri kindlaksmääramine tehti nii hageja kui kostja juuresolekul, asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette ning keegi piiride kättenäitamisel vaidlustusi ei esitanud. Hageja on piiriprotokolli allkirjastanud. 7.2 2004. aastal toimus piiride üle mõõtmine, kasutades tänapäevaseid mõõteseadmeid ja meetodeid. Seda tõendab XXX I toimikus sisalduv seletuskiri, XX.XX.XXXX piiriprotokoll ja XX.XX.XXXX katastriüksuse plaan. XXX. aasta uue piiriprotokolli on hageja omakäeliselt allkirjastanud. Ka piiride üle mõõtmisel ei tõusetunud kordagi küsimust väidetavalt puuduolevast piiripunktist. Tuvastati küll ebaolulisi kõrvalekaldeid, kuid need ei mõjuta käesolevat piirivaidlust. Seega on hageja kolmel korral (1993. aastal, 1994. aastal ja 2004. aastal) kinnitanud oma allkirjaga piiride õigsust ega ole kordagi väitnud, et plaanimaterjalil oleks mingi piiripunkt puudu. 7.3 Kostja on esitanud kohtule 30. aprilli 2018. a menetlusdokumendi lisana 3 ehitisregistri andmebaasi väljatrüki, millest nähtub, et hageja on esitanud ehitusloa taotluse hoone nr XXX (hageja vaidlusaluse kuuri kõrval asuv elamu) ehitamiseks XX.XX.XXXX. Ehitusloa taotlus esitatakse kohalikule omavalitsusele enne ehitamise alustamist. Järelikult kinnistute piiride esmasel määramisel XXXX. aasta suvel polnud hageja veel elamu ehitamist alustanudki, kuuri ehitamisest rääkimata.
2-17-2369 7.4 Vaidlusaluse kuuri puudumist 1995. aasta seisuga tõendab Maa-ameti kaardiserverist leitav XX.XX.XXXX tehtud aerofoto. Kuigi aerofoto kvaliteet ei ole hea, on siiski selgelt aru saada, et vaidlusaluse kuuri asukohas ühtegi ehitist 1995. aastal ei olnud (eriti selge on see võrdluses teiste ehitistega, mis on fotol selgepiiriliselt näha, samas kui väidetava kuuri koha peal on ainult hele laik). Kostja kinnitab, et hageja rajas kõnesoleva kuuri alles 1997. aastal, ehitades selle teadlikult varasemalt kokku lepitud piirile. Hageja menetluses esitatud viited ehitisregistrile on eksitavad, sest 1992. aasta seisuga olemas olnud kaks kuuri asusid hoopis teises kohas, mida tõendab Rahvusarhiivi toimiku väljavõte ja ilmne ebakõla kuuride ehitusaluses pinnas ja kubatuuris. 7.5 Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, või alternatiivselt, hageja nõude maksmapaneku välistab õiguslõpetav tähtaeg. Hageja märkis paikvaatlusel, et tema taotletud piiride muutmisega peaks tema kinnistu suurenema 204 m2 (kohtule saadetud kompromissipakkumises on 240 m2) ulatuses kostja kinnistu arvel. Seega kaasneks hagi rahuldamisega hageja taotletud kujul paratamatult ka omandiõiguslikud kandemuudatused (st tegu ei ole üksnes piiri täpsustamisega, kus asjaõiguslik olukord ei muutu). Kostja kordab siinkohal oma taotlust aegumise kohaldamiseks hageja hagile olemasoleva asjaõigusliku olukorra muutmiseks. 7.6 Hageja keskseks argumendiks on olnud väide, et piiri ei saadud määrata selliselt, et see kulgeks tema kuuri alt. Isegi kui nõustuda hageja valeväidetega kuuri rajamise aja ja puuduoleva piiriposti osas, ei klapi hageja keskne argument paikvaatlusel tuvastatud tegeliku faktilise olukorraga. Seda kinnitab paikvaatlusel tehtud pilt nr 18 ning paikvaatluse protokolli lk 5 (vt terve hageja, kostja esindaja ja kohtu vaheline arutelu). Kostja esindaja palus kohtunikul teha foto täpselt selle koha pealt, kus hageja väitis „puuduoleva“ piiriposti olevat olnud. Fotoga tutvudes võib veenduda, et järgmist piiriposti (pilt 8 ja 11) ei ole kuuri seina varjust näha. Kohtunik kinnitas ka paikvaatlusel korduvalt, et kuuri varjust ei ole järgmist piiriposti näha. Järelikult ei ole hageja väidetud puuduolevast piiripostist võimalik tõmmata sirgjoont järgmise piiripostini selliselt, et piir ei lõikaks kuuri seina. See tõdemus muudab sisutuks hageja keskse argumendi, et kahe kinnistu vaheline piir ei tohiks kulgeda tema kuuri alt. Isegi kui kohus hagi rahuldaks, kulgeks ka hageja ettepanekule vastav uus piir ikkagi osaliselt tema kuuri alt. 7.7 Hageja väited ei klapi elumaja ja kuuri ehitusaastate osas toimikus sisalduvate tõenditega. Samuti ei klapi hageja väited piiri asukoha ja väidetava puuduoleva piiriposti kohta. Paikvaatlusel kinnitas hageja korduvalt, et piiripostid pandi ema juhendamisel 1994. aastal, enne maa mõõdistamist. Hageja jätab aga tähelepanuta, et XXX II katastriüksuse moodustamise toimiku lk 7 on XXX II maa piiride skeem, millele hageja on XX.XX.XXXX omakäeliselt juurde kirjutanud (ja allkirjastanud): „Nõus nimetatud piiride eraldusega 8,55 ha ulatuses XXX talu maadest L.L.“. Skeemil olevad piirid ja piiripunktid kattuvad nende piiridega, mis pandi paika 1994. aastal katastriüksuse moodustamisel. Seega piiride kulgemises lepiti tegelikult kokku juba 1993. aasta suvel ja see kokkulepe vastab hetkel kehtivale kaardimaterjalile. 7.8 Paikvaatlusel küsis kostja esindaja hageja käest, kas kuuri juures väidetavalt puuduolev post nägi välja samamoodi nagu ka teised piiripostid. Hageja vastas küsimusele jaatavalt. Seejärel palus kostja esindaja tutvuda koha peal hageja kohtule esitatud fotodega, kus ta väidab olevat puuduoleva piiriposti (mis kostja kinnitusel oli hoopis juhuslik aiapost, samasuguseid aiaposte on näha koeraga fotol teisigi). Kohus veendus, et tegu on hoopis teistsuguse postiga
2-17-2369 (vt paikvaatluse protokolli lk 3 ja lk 4 algus). Kui vaidlusalune piiripost oleks 1994. aastal maa mõõdistamisel olemas olnud, ei oleks see kuidagi saanud jääda pooltel kahe silma vahele. 7.9 Hageja ja tema tunnistajate kirjeldused ei klapi selles osas elulise usutavusega – mingil põhjusel on hagejal ja tema tunnistajatel täpselt meeles, kuidas vaidlusalust piiriposti paigaldati, kuidas „XXX tõmbas XXX sabaga sinna risti“, kes seda paigaldas ja kuidas see välja nägi – küll aga piiri mõõdistamisel jäi see mingil põhjusel kahe silma vahele ja seda veel koguni kolmel korral (1993. aastal piiride skeemi koostamisel, 1994. aastal maa mõõdistamisel ja katastriüksuse moodustamisel ning 2004.a piiriprotokolli koostamisel). 7.10 Kaevu osas on hageja püüdnud selgitada ebakõla oma positsiooni ja tõendite vahel sellega, et pidas oma 18. mail 2005 saadetud e-kirjas silmas hoopis teist kaevu, mis täna asub täielikult kostja kinnistul. Selles osas tekkis paikvaatlusel pikem diskussioon, kus hageja ei suutnud anda mõistlikku selgitust, miks ta on vaidlustanud piiri kulgemise kuuri juures, kuid samas ei vaidlusta piiri kulgemist teise kaevu juures. Hageja käsitluse järgi pidi kuuri juures asuv kaev jääma täielikult hageja krundi piiresse ning hoopis teine kaev (mis asub kostja elamu juures) pidi jääma piirirajatiseks. Seega hageja väitel on maamõõtja eksinud piiri märkimisel koguni kahes kohas ja mõlemas kohas jäi see ka hagejal kahe silma vahele. Selline heitlik positsiooni kohandamine uutele tõenditele muudab kogu hageja käsitluse piiri kulgemisest ebausaldusväärseks. 7.11 Hageja tunnistajate ütlused ei ole kostja hinnangul usaldusväärsed ega kinnita hageja väiteid. Hageja tunnistaja S.S. ja N.M. teavad kuupäeva täpsusega öelda, et majja koliti XX.XX.XXXX ja sel ajal oli maja kõrval puukuur. Seejuures ei oska kumbki tunnistaja seostada ligemale 30 aasta taguse kuupäeva täpset mäletamist ühegi olulise sündmusega. Tavapäraselt inimesed ei suuda mäletada juhuslikku kuupäeva 30 aasta tagusest ajast. Pelgalt majja sissekolimine pole selline sündmus, mida mäletatakse veel aastakümnete pärast. Eriti aktuaalne on see kahtlus seoses N.M. ütlusega, kel puudub antud elamuga ka mistahes isiklik kontakt. S.S. ja K.S. on andnud ebamääraseid tunnistusi „kuuri taga“ olnud piiriposti osas. Samas kumbki tunnistaja ei oska midagi öelda piiride mõõdistamise kohta, mis on antud vaidluse seisukohast keskse tähendusega küsimus. Tunnistajate ütluste põhjal ei ole võimalik teha konkreetseid järeldusi ei väidetava piiriposti täpse asukoha ega ka piiri kulgemise väidetavate kokkulepete osas. 7.12 Kostja tunnistajad L.L. ja M.L. kinnitavad, et vaidlusalune kuur rajati alles peale 1996. aastat. T.S. ei oska küll kuuri rajamise täpset aastat nimetada, kuid kinnitab, et 1996. aasta seisuga seda polnud. Tunnistajad on kuuri hilisema rajamise loogiliselt ära sidunud sellega, et puukuuri vajaduse tekkis pärast seda, kui maja viidi õliküttelt üle puidule.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab kohtukulud hageja kanda.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS
2-17-2369 § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Hageja on esitanud nõude piiri kindlaksmääramiseks (AÕS § 129). Kohus nõustub hageja märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga. AÕS § 129 lg 1 alusel peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus (AÕS § 129 lg 2). Kui piiri kindlakstegemine annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades (AÕS § 129 lg 3). AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras.
11.Hageja ja kostja on XXX ja XXX, kellele kuuluvad naaberkinnistud. Hagejale kuulub kinnistu XXX maaüksus XXX -1, registriosa nr XXX. Kostjale kuulub kinnistu XXX XXX , registriosa nr XXX. Põhjus miks hageja kohtusse pöördus piiri kindlaksmääramiseks on see, et hageja arvates on kinnistuid eraldav piir tähistatud ebaõigesti, olles ekslikult tõmmatud läbi hagejale kuuluva kuuri ja kaevu. Hageja on seisukohal, et vaidlusalune kuur (mille üle on vaidlus, kas see asub osaliselt kostja maal) on ehitatud XXX aastal, s.o. igal juhul enne seda, kui 1994. aastal tagastati maad kostjale ning koostati piiriprotokoll. Hageja väidab, et pooled olid enne kuuri püstitamist saavutanud kokkulepe, mille kohaselt pidi piir kulgema selliselt, et kuur ja kaev jäävad hageja kinnistule. Eksimus piiris tekkis seetõttu, et maamõõtja jättis piiripunktina märkimata ühe piiripunkti, mille paigaldas poolte ema ja mis jääb väidetavalt hagejale kuuluva kaevu ja kuuri taha. Seega on maa mõõdistamise ja kaardistamisega eksitud ning piirid on kaardistatud valesti, sest pole arvestatud tegelikku hoonete ja ehitiste aluse valduse ulatust. Samuti väidab hageja, et tema jaoks oli üllatav, kui selgus, et piir on märgitud ebaõigesti, sest piiripunkte panid paika maamõõtja koos poolte ja kostja pojaga. Selline eksimus on tekitanud olukorra kus XXX kinnistu piir on tõmmatud otse läbi hageja puukuuri ja kaevu. Hageja avastas väidetava eksimuse XXX. aastal.
12.Kostja on läbivalt seisukohal, et hageja nõue on põhjendamatu. Samuti on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud, või alternatiivselt, hageja nõude maksmapaneku välistab õiguslõpetav tähtaeg. Kostja märkis lõplikus seisukohas, et kohus on teinud kostja taotluse osas XX.XX.XXXX vaheotsuse, milles on küll jätnud kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata, kuid samas on vaheotsuse põhjendavas osas märkinud järgmist: „kohus nõustub kostjaga selles osas, et kui taotletakse asjaõiguse muudatusi, tuleks kohtul rakendada kostja taotlusel hagi aegumist. /.../ Kohtul tuleb kindlaks määrata, kas antud juhul on tegemist asjaõiguse muutmisele suunatud või piiride kindlakstegemisele suunatud õigusvaidlusega või kas piiride kindlakstegemine viib ka asjaõiguse muutmisele. /.../ Kõigepealt tuleb kindlaks määrata piirid ja alles seejärel selgub, kas asjaõiguslikud muudatused on vajalikud või ei ole ja kas siinkohal saab uuesti püstitada küsimuse asjaõigusliku nõude aegumisest.“ Kohus ei nõustu kostja käsitlusega hagi aegumise kohta. Kohus leiab, et AÕS § 129 tulenev piiri kindlakstegemise nõue ei aegu. Tegemist on oma olemuselt kaasomandi lõpetamise nõudega sarnase nõudeõigusega, mida võib üks omanik õigusselguse huvides igal ajal kasutada. Kinnisasja omanikul peab sätte eesmärgi täitmiseks olema võimalik igal ajal nõuda piiri kindlaksmääramist. Samal põhjusel ei nõustu kohus kostja käsitlusega õiguslõpetava tähtaja kohta TsÜS § 99 alusel. Riigikohus on otsuse 3-2-1-67-12 p 26 selgitanud, et piirivaidluse korral võib nõude esitada nii AÕS § 129 alusel piiri kindlaks tegemiseks kui ka § 80 alusel vaidlusaluse kinnisasja omandiõiguse ja/või valduse väljanõudmiseks. Kinnisasjade vaheliste
2-17-2369 piiride kulgemine on esmajoones naabrusõiguslik eraõiguslik küsimus ning kohaldamisele ei kuulu TsÜS §-s 99 sätestatud eksimuse regulatsioon, sh õiguslõpetava tähtaja kohaldamine.
13.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja AÕS § 129 alusel esitatud nõue piiride kindlaksmääramiseks põhjendusel, et piiri kindlaks määramisel on eksitud, ei ole põhjendatud. Esmalt selgitab kohus, et tähtsust ei oma see, et hageja on saanud pooltele praegu kuuluvad kinnistud taluseaduse alusel. Iseenesest ei ole vahet kas hageja sai maad kasutada taluseaduse alusel või need tagastati talle vara tagastamise reformide käigus. Pooled on sõlminud kokkuleppe selle kohta, et hageja eraldab kostjale maa ning vaidlus on sellest eraldamisest tuleneva piiri märkimise üle. Samuti on kostja tuginenud sellele, et XXX kinkelepinguga pidanuks talle kuuluma osa praegusest hageja maast.
14.Poolte vaidluse lahendamisel on olulise tähtsusega hageja rõhuasetus, et XXX kinnistute vahelise piiri märkimisel 1994. aastal eksiti ning jäeti kahe silma vahele üks piiripost, mis väidetavalt asus juba 1994. aastal olemas olnud (ehk XXX ehitatud puukuuri taga). Kuna see piiripost jäi kahe silma vahele, lõikab piir hageja arvates ebaõigesti läbi kinnistute piiril asuva kaevu ning puukuuri. Hageja on selgitanud ja esitanud tõendeid (eelkõige tunnistajate ütlused) selle kohta, et vaidlusalune puukuur ehitati kinnistu piirile XXX ning piiriprotokoll tehti 1994. aastal ning piiriprotokollis on seetõttu eksitud, kuna ei ole arvestatud puukuuri asetsemisega hagejale kuuluval maal.
15.Tunnistaja S.S. (hageja XXX) kinnitas vande all, et vaidlusalused kaev ja puukuur on ehitatud samal ajal maja ehitusega. Kaev XXX suvel ja puukuur 1992. aasta suvel. Samuti teab ta kinnitada, et piiripostid paigaldati enne kinnistute mõõdistamist. Tunnistaja K.S. (hageja XXX) kinnitas vande all, et puukuur ja kaev rajati samaaegselt maja ehitusega 1991. aastal suvel kaev ja 1992. aasta suvel puukuur ning, et kuuri taga oli piiripost. Tunnistaja N.M. kinnitas vande all, et kevadel 1992. aastal lahkusid hageja ja tema XXX ja asusid maja ehitama, tunnistaja oli korduvalt abis mitmetel ehitustöödel. Majas elamiseks oli vaja kaevu joogivee saamiseks ja kuuri küttepuude hoiustamiseks. Samal ajal maja ehitusega valmisid need mõlemad maja kõrvale. Mäletab, et käis XX.XX.XXXX kolimas hageja peret uude majja. Mäletab seetõttu, et samal ajal T.N. XXX, oli ta ette valmistamas viimast majandi lõikuspidu XXX. Järgmisel päeval XX.XX.XXXX toimus hageja pere XXX.
16.Kostja taotletud tunnistaja M.L. (kostja XXX) kinnitas vande all, et kinnistute vaheline puukuur rajati XXX aastatel. Tunnistaja selgitas, et puukuuri aluspostide augud puuriti maa sisse puurauto puuriga, mille kasutamise võimalus tekkis 1996. aastal, Puurimistööd piiripostide paigutamiseks tegi onu L.S. Kuni 1996. aasta suveni lõhuti ja ladustati küttepuid vana ait-elamu taha, vastu hoonet ehitatud suurde puukuuri. Tunnistaja lisas foto, millel on puukuur näha elamu ja kombainikuuri vahel. Pildil olev sõiduauto osteti 1996. aastal ning pildil olevad XXX. Talvel vastu 1997. aastat tegi hageja omatarbeks sellises koguses küttepuid, mis ei mahtunud vanasse puukuuri ära, mistõttu ehitati ka vaidlusalune puukuur hageja elamu kõrvale, küttepuude töötlemise ala vahetusse lähedusse. Tunnistaja L.L. (kostja XXX) kinnitas vande all, et ta jõudis 1991. aastal tagasi Nõukogude armeest, siis oli ajalooline suitsusaun omal kohal ja mingit ehitustegevust ei toimunud; esimene puukuur ehitati 1997. aastal, sest sinnani oli maja õliküttel ja puudus vajadus puukuuri järele ja hiljem laiendati puukuuri juurdeehitusega. Tunnistaja T.S. (hageja ja kostja XXX) selgitas, et ta ei saa vande all öelda poolte kinnistute vahel asuva püsivalt maaga seotud kapitaalse ehitise kahes etapis rajamise täpseid aastanumbreid öelda, sest möödunud on palju aega ja huvi XXX toimuva detailse jälgimise vastu ei ole tal olnud. Küll kirjeldas tunnistaja, et kui 27. juulil 1996. aastal pärast hagejaga ühist jahil käiku elamu garaažipoolse otsa nurgas toimetati, asus selles asukohas
2-17-2369 hoopis väike hõre ajutine laudsara, mis toetus kipakatele tugipostidele ja andis küttepuude virnale vihmakatiseks katust. Vajadus suurema hulga küttepuude järele tekkis elamu õliküttekatla puidukatla vastu vahetamisel, mis toimus vist samal aastal. Tunnistaja S.S. (poolte XXX) kinnitas vande all, et ta puukuuri rajamise täpset aega ei tea, kuid kinnistute piirid on seaduslikult dokumenteeritud, looduses tähistatud ja dokumendid on osapoolte poolt korduvalt märkusteta allkirjastatud.
17.Kohtu hinnangul on kostja esitatud tõendid (tunnistajate ütlused) usutavamad, kuivõrd tunnistajad on sidunud enda ütluses ära mis põhjusel nad mäletavad, et puukuuri ei olnud vaidlusalusel kohal 1992. aastal. Näiteks on tunnistaja L.L. sidunud XXX (mil pidi toimuma kaevu ehitus) sellega, et ta tuli XXX. Tunnistaja T.S. on teadnud kirjeldada ühise jahil käimise kaudu XXX, mis vaidlusaluse kuuri kohapeal asus. Mõlemad tunnistajad on sidunud vaidlusaluse kuuri ehitamise vajaduse sellega, et hageja asus maja kütma küttepuudega, sest tolle ajani oli hageja maja XXX. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja ütlustes selle kohta, et 1996. aastal asus hageja maja kütma küttepuudega, mis võis tingida vajaduse suurema puukuuri järele. Hageja taotletud tunnistajad, S.S. ja K.S. on seevastu tunnistanud, et puurkuur oli 1992. aastal olemas. Kohtu hinnangul võivad küll pereliikmed olla usaldusväärsed tunnistajad, kuid praegusel juhul on kohtul alust kahelda hageja tunnistajate ütluste usaldusvääruses. Kuupäevaliselt majja kolimise aja teadmine 1992. aasta kohta tekitab kahtlust, kuivõrd tunnistajad ei ole seda sidunud muu elulise sündmusega, et kohtul oleks võimalik kontrollida nende tunnistuste usaldusväärsust. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et vaidlusalune puukuur ei asunud praeguses asukohas enne 1994. aasta piiriprotokollide märkimist.
18.Kohus nõustub kostjaga selles, et eluliselt usutav ei ole see, et hageja ei pannud kolmel korral piiri kindlakstegemisel tähele, et üks piiripost on väidetavalt jäänud nii maamõõtjal kui ka pooltel märkamata. Kostja toob esile, et piiri kulgemises lepiti kokku juba 1993. aasta suvel, mida tõendab kostjale kuuluva XXX II katastriüksuse moodustamise toimiku lk 7 (piiride skeem), millele hageja on 11. juunil 1993 omakäeliselt juurde kirjutanud (ja allkirjastanud): „Nõus nimetatud piiride eraldusega 8,55 ha ulatuses XXX talu maadest L.L.“. (tl 102 pöördel). Skeemil olevad piirid ja piiripunktid kattuvad nende piiridega, mis pandi paika XXXkatastriüksuse moodustamisel. Sama katastritoimiku lk 8 on XXX II piiride looduses kättenäitamise abriss (tl 103), mille mõõtkava ei ole küll korrektne, sest see on käsitsi koostatud, kuid abrissil on välja toodud piiripunktide vahelised kaugused ja täpsemad kirjeldused, mis võimaldab aru saada piiride kulgemisest (nimetatud abrissi vaatles kohtunik koos pooltega ka paikvaatlusel). Abrissil toodud piiripunktid kattuvad katastriüksuse piiripunktidega.
19.Hageja väidab, et vaidlusalune kuur oli valmis juba 1992. aastal ning et seda tõendab väljavõte kinnistu moodustamise toimikust, st vaidlusaluse kuuri puhul on tegemist ehitusregistrist nähtuva kuuriga (ehitusregistri number XXX). Kostja selgitab, et tegemist on kuuriga, mis ehitati hageja kinnistule hoopis teise kohta. Kostja esitas kohtule XXX üksuses hageja kinnistu kohta peetavast toimikust väljavõtte, milles on kajastamist leidnud hageja kinnistul paiknenud hooned (s.o. elamu, garaaž, saun, elamu, kuur ja kuur) XX.XX.XXXX seisuga (tl 72). Tegemist on samade hoonetega, mis on kajastatud hagiavalduse lisas 8 ja ehitusregistris (tl 23 ja 73) ning need kuurid ei ole seotud vaidlusaluse kuuriga piiril. Hoonete asendiskeemilt (tl 74) on kajastatud hoonete paiknemine kinnistul. Vaidlusalust kuuri asendiplaanile märgitud ei ole.
20.Samuti on oluline XX.XX.XXXX koostatud kinnistute vahelise piiri piiriprotokoll, millest nähtub, et piir määrati kindlaks maamõõtja ja poolte juuresolekul (tl 44-45). Piiriprotokollis on
2-17-2369 sõnaselgelt märgitud, et asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette ning keegi piiride kättenäitamisel vaidlustusi ei esitanud. Hageja on selle piiriprotokolli ka allkirjastanud. Kohus leiab, et kui asjaosalistele näidati 1994. aastal ette piiri kulgemine looduses, pidi olema osapooltele aru saada, et piiripost asetses vaidlusaluse puukuuri taga ja võis tekkida olukord, et piir lõikab hageja kuurist läbi. Hageja ei ole sellele tähelepanu osutanud ning on nõustunud piiriprotokollis märgituga. Piiripunkte, mida looduses jälgida kinnistu piiri kindlaksmääramisel ei olnud selles lõigus nii palju, et see oleks võinud segadust tekitada. Samuti leiab kohus, et arvestades et poolte juuresolekul märgiti maha piir suhteliselt hoonete lähedal, tulnuks asjaosalistel üles näidata erilist hoolsust piiri maha märkimisel ja kontrollida üle, kas piir looduses vastab tegelikkusele ja kuivõrd see klapib poolte ema sooviga, millest hageja teadlik oli.
21.Kostja on esile toonud, et 2004. aastal toimus piiride üle mõõtmine, kasutades tänapäevaseid mõõteseadmeid ja meetodeid. Seda tõendab XXX I toimikus sisalduv seletuskiri, 17. mai 2004. a piiriprotokoll ja 7. mai 2004. a katastriüksuse plaan (tl 112-113). 2004. aasta uue piiriprotokolli on hageja allkirjastanud. Samuti ei tõusetunud piiride üle mõõtmisel 2004. aastal kordagi küsimust väidetavalt puuduolevast piiripunktist. Kohus nõustub kostjaga, et seega on hageja kolmel korral (1993. aastal, 1994. aastal ja 2004. aastal) kinnitanud oma allkirjaga piiride õigsust ega ole kordagi väitnud, et plaanimaterjalil oleks mingi piiripunkt puudu või et talle ei ole looduses kätte näidatud, kuidas piir kulgeb. Seega on poolte kinnistute andmed korrektselt fikseeritud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-67-12 on antud juhiseid ka piiri kindlaks määramiseks ja selgitanud, et kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis ning, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kohtu hinnangul näitab see, et hageja on kolmel korral kinnitanud oma allkirjaga piiride kulgemist looduses, seda, et ekslik on hageja seisukoht, et piir on valesti kaardistatud.
22.Hageja on menetluses läbivalt rõhutanud, et piiri ei saadud määrata selliselt, et see kulgeks tema kuuri alt. Isegi kui nõustuda hagejaga selles, et puukuur ehitati 1992. aastal ja üks piiripost on puudu, on paikvaatluse tulemusel kohtul tekkinud veendumus, et hageja taotletud viisil piir läbib ikkagi hageja puukuuri. Seda kinnitab paikvaatlusel tehtud pilt nr 18 ning paikvaatluse protokolli lk 5 kajastuv poolte selgitused. Paikvaatlusel hageja möönis, et ta on 30 cm eksinud kuuri ehitamisel. Kohus märgib siinkohal väljavõtte paikvaatluse protokollist: „L.T.: küsime uuesti üle, härra V, kus Teie hinnangul see post oli. Mul on ettepanek, austatud kohus, palun astuge siia punkti, näoga sinna tee poole. Kas te näete piiriposti? Kohtunik: mina ei näe piiriposti V.S. : 30 cm siit jookseb niimoodi läbi. Ma olen nõus selle ära lõhkuma Kohtunik: aga miks ma otse seda piiriposti ei näe? L.T.: ma taha seda öelda, et kui te astute siia kõrvale siia tee peale, siis te näete Kohtunik: miks need postid omavahel otse ühendatud ei ole L.T. : ma tahangi seda öelda, et hageja positsioon on vastuoluline
2-17-2369 V.S. : jah see nurk on L.T. : isegi kui nõustuda sellega , et see post oli siin, millega me ei nõustu, siis kuur on ikkagi kostja maa peal. Olete nõus sellega? V.S. : jah 30 cm L.T. kohtunikule, te peaksite muidu seda piiriposti nägema. Kohtunik: jah, peaksin L.T. : siis ei vasta tõele hageja väide, et see kuur oli algusest peale siin olemas ja ta oli teie maa peal see ei vasta tõele V.S. : jah oli L.T. : kui see piiripost oli siin siis see kuur on algusest peale olnud kostja maa peal, isegi teie positsiooni järgi V.S. ja see 30 cm, ehitamise ajal oli taluseadus ja oli minule kuuluv maa L.L. see maa kuulus emale L.T. : Teie väidate, et piiri ei saanud tõmmata läbi ehitise. Palun väga, kui see piir tõmmati siit, siis ta tõmmati läbi ehitise, te olete ise oma positsioonis vastuoluline V.S. : jah 30 cm L.T. : mis selle 30 cm saab, kas te saate siit läbi astuda V.S. : kui see on probleem, siis selle 30 cm ma olen nõus lammutama L.T. : see ei ole probleem, see on põhimõtteline vastuolu teie õiguslikus positsioonis.“ Kostja esindaja palus kohtunikul teha foto täpselt selle koha pealt, kus hageja väitis, et piiripost oli. Kohtunik tuvastas, et kuuri varjust ei ole järgmist piiriposti näha. Hageja nõue tugineb sellele, et piiripostide vahel jookseb piir sirgjooneliselt ühest piiripunktist teise. Paikvaatlusel tehtud pildiga nr 18 tutvudes võib veenduda, et järgmist piiriposti (pilt 8 ja 11) ei ole kuuri seina varjust näha. Järelikult ei ole hageja väidetud puuduolevast piiripostist võimalik tõmmata sirgjoont järgmise piiripostini selliselt, et piir ei lõikaks kuuri seina. Selliselt ei ole kohtule jälgitav hageja seisukoht, et kahe kinnistu vaheline piir ei tohiks kulgeda tema kuuri alt. Kohus kordab, et hageja on ise paikvaatlusel selgitanud, et kui probleem on 30 cm-s, siis selle osa ta võib lammutada. Kohtu hinnangul ei ole hageja selgitus, et piiri ei saanud 1994. aastal märkida selliselt, et see läbiks ehitise ja hooneid vastavuses hageja enda selgitusega paikvaatlusel, kus ta möönis seda, et piir peaks läbima tema puukuuri.
23.Kostja on esile toonud, et hageja on puukuuri ka hilisemalt laiendanud, kuid hageja meelest ei ole see vaidluse seisukohalt oluline. Kohus hagejaga ei nõustu. Kui hagejale sai teatavaks 2005. aastal, et pooltel võib olla erimeelsus puurkuuri asukoha osas, ei ole hageja käitunud heauskselt ja on asunud laiendama ehitist, mille puhul oli talle teada, et selle asukoht ei pruugi olla tingimusteta tema maa peal.
24.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus V.S. hagi piiri kindlaksmääramiseks AÕS § 129 alusel rahuldamata. Kohtu hinnangul ei leidnud asjas tõendamist, et piiri märkimises oleks eksitud ja seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostja kaasabi piiri kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. AÕS § 129 lg 4 kohaselt piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei tule praeguses asjas menetluskulude jaotamisel lähtuda AÕS § 129 lg-st 4, sest nimetatud sätte mõtteks on jaotada võrdselt just need kulud, mis vältimatult kaasnevad
2-17-2369 kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramisega (nt mõõdistamise ja piiri tähistamise kulu). Tegemist on kuludega, mida saab eelduslikult pidada mõlema naabri huvides olevateks, millest tulenevalt peavad naabrid kandma need kulud võrdsetes osades. Sätte eesmärgist ei tulene aga seda, et üks pool peaks kandma osaliselt või täielikult teise poole kantud õigusabikulusid kohtumenetluses.
26.Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Menetlusosaline võib taotleda Tartu Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.