Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

X II piiride looduses kättenäitamise abrissil toodud piiripunktid kattuvad katastriüksuse piiripunktidega. Hagejale kuuluva katastriüksuse moodustamise toimiku materjalidest nähtub sama info n-ö peegelpildis. 04.04.1994 koostatud piiriprotokollist nähtub, et piiri kindlaksmääramine tehti nii hageja kui kostja juuresolekul, asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette ning keegi vaidlustusi ei esitanud. 2004. aastal toimus piiride ülemõõtmine, kasutades tänapäevaseid mõõteseadmeid ja meetodeid. Seega on hageja kolmel korral (1993., 1994. ja 2004. aastal) kinnitanud oma allkirjaga piiride õigsust. Hageja väited on vastuolus tõendite ja elulise usutavusega. Hageja rajas kõnesoleva kuuri 1997. aastal, ehitades selle omavoliliselt ja teadlikult osaliselt kostja kinnistule, kusjuures hageja on kuuri mitmeid kordi laiendanud. Kuuri katuselt alla sadav vihm ja lumi kahjustavad kostja kinnistu juurdepääsuteed ning kuur takistab teehooldust. Hageja taotletud uus piir lõikaks läbi kostja kinnistu juurdepääsutee ja kulgeks osaliselt ikkagi hageja kuuri alt. Kaev asub piiril ja kuulub mõlemale poolele ning hageja on tunnistanud seda oma 18.05.2005 e-kirjas. Tõele ei vasta hageja väide, et piiril paikneva kaevu ehitas ta 1992. aastal, kui ehitas endale elumaja. Kaev oli olemas ammu enne seda ja teenindas suitsusauna, millele hageja 1992. aastal elamu ehitas. Saun kuulus 1986. a kinkelepinguga kostjale. Kuna hageja ehitas sauna asemele elamu, siis sündiski kokkulepe, et piir hakkab kulgema sirgelt läbi kaevu.

MAAKOHTU LAHEND

paika 1994. aastal katastriüksuse moodustamisel. Katastritoimiku lk 8 oleval X II piiride looduses kättenäitamise abrissil on välja toodud piiripunktide vahelised kaugused ja täpsemad kirjeldused, mis võimaldab aru saada piiride kulgemisest. Abrissil toodud piiripunktid kattuvad katastriüksuse piiripunktidega. Hageja väidab, et vaidlusalune kuur oli valmis juba 1992. aastal, st tegemist on ehitisregistrist nähtuva kuuriga (nr X). Kostja esitas Rahvusarhiivi Valga üksuses hageja kinnistu kohta peetavast toimikust väljavõtte, milles on kajastatud kinnistu hooned (s.o elamu, garaaž, saun, elamu, kuur, kuur) 26.02.1993 seisuga. Tegemist on samade hoonetega, mis on kajastatud hagi lisas 8 ja ehitisregistris ning need kuurid ei ole seotud vaidlusaluse kuuriga. Hoonete asendiskeemil (tl 74) vaidlusalust kuuri märgitud ei ole. 04.04.1994 piiriprotokollist nähtub, et piir määrati kindlaks maamõõtja ja poolte juuresolekul, asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette ja keegi vaidlustusi ei esitanud. Kui asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette, pidi olema neile aru saada, et piiripost asus kuuri taga ning võis tekkida olukord, et piir lõikab hageja kuurist läbi. Piiripunkte, mida jälgida, ei olnud selles lõigus palju. Samuti arvestades, et piir märgiti maha hoonete lähedal, tulnuks asjaosalistel üles näidata erilist hoolsust ja kontrollida, kas piir looduses vastab tegelikkusele. Ka piiride ülemõõtmisel 2004. aastal ei tõusetunud küsimust puuduolevast piiripunktist. See, et hageja on kolmel korral (1993., 1994. ja 2004. aastal) kinnitanud oma allkirjaga piiride kulgemist looduses, näitab, et ekslik on hageja seisukoht, et piir on valesti kaardistatud. Isegi kui nõustuda hagejaga selles, et kuur ehitati 1992. aastal ja üks piiripost on puudu, on kohtul paikvaatluse tulemusel tekkinud veendumus, et taotletud piir läbib ikkagi hageja kuuri. Hageja väidetud puuduolevast piiripostist ei ole võimalik tõmmata sirgjoont järgmise piiripostini selliselt, et piir ei lõikaks kuuri seina. Paikvaatlusel hageja möönis, et on kuuri ehitamisel 30 cm eksinud ning selle osa ta võib lammutada. Hageja selgitus, et piiri ei saanud 1994. aastal märkida selliselt, et see läbiks ehitise ja hooneid, ei ole vastavuses hageja selgitusega paikvaatlusel, kus ta möönis, et piir peaks läbima tema kuuri. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et oluline ei ole asjaolu, et hageja on kuuri hilisemalt laiendanud. Hageja ei ole käitunud heauskselt, asudes laiendama ehitist, mille puhul oli talle teada, et selle asukoht ei pruugi olla tingimusteta tema maa peal.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

soovitud viisil piiri määramine tähendaks, et tuleks lammutada hageja puukuur, tekiks segadus kaevu kuulumise ja kasutamisega ning kostjal tekiks õigus kasutada väikest maasiilu hageja eluhoonete kõrval ja teisel pool kostjale kuuluvat juurdepääsuteed. Kostja jaoks ei oleks sellel maal praktilist väärtust, aga hageja õueala jääks oluliselt väiksemaks ja vähem privaatseks; 2) on kohus jätnud arvestamata järgmised tõendid: - aerofoto, millelt nähtub, et 1995. aastal oli vaidlusalune kuur olemas (kostja vastuse lisa 2). Võttes võrdluseks maa-ameti geoportaalist praeguse foto, siis mõlemal fotol on kuur näha. - tunnistajate E.E. ja D.D. ütlused, et kuur oli 1992. aastal olemas; F.F. tunnistus, et kuur ehitati 1992. aastal; G.G. tunnistus, et aitas hagejal kuuri ehitada 1992. aastal. - fotod piiripostist, mille kostja on eemaldanud (hageja 03.04.2017 menetlusdokumendi lisa); Olukorras, kus ühtede tunnistajate väidete toetamiseks on dokumentaalne tõend (fotod), ei ole põhjust pidada kostja tunnistajate ütlusi usaldusväärsemaks. Lisaks on kohus kohelnud tunnistajate kirjalikke ütlusi ebavõrdselt. Kui kohus pidas oluliseks tunnistajate täiendavaid selgitusi, siis pidanuks seda kohtumääruses tunnistajatele selgitama. Ütluste usaldusväärsust vähendab veelgi see, et tunnistajad saatsid kohtu nõudel oma seisukohad kirjalikult. Lisaks on kohtu poolt usaldusväärseks peetud tunnistajate ütlustes vastuolud. H.H. tunnistus, et 1991–1992 asus kuuri asemel saun, mis ei asunud hagejale kuuluval kinnistul, ei saa olla õige, sest 1991.–1992. aastal oli kogu maa hageja kasutuses Eesti NSV taluseaduse alusel. Seega sauna lammutamine ja kuuri ehitamine ei saanud olla omavoliline. Kostja väited sauna olemasolu ja lammutamise kohta on vastuolulised. Ka tunnistaja B.B. ütlused ei ole asja materjalidega kooskõlas ja ei lükka ümber hageja väidet, et hageja ehitas kuuri 1992. aastal. Kaevu ja kuuri rajamise aeg (vastavalt 1991. ja 1992. a suvel) on kooskõlas tunnistajate E.E., I.I. ja D.D. ütlusega. B.B. ütlused, mille kohaselt ehitati esimene puukuur 1997. aastal, on vastuolus dokumentidega, mille kohaselt oli 1993. aastal kinnistul kaks kuuri. Kohus ei pea erinevalt hageja tunnistajate ütlustest kahtlaseks kostja tunnistaja B.B. väidet, et ta mäletab täpselt, et tuli Nõukogude armeest 20.05.1991 ning et konkreetsel päeval hageja enam kui 25 hektari suurusel maa-alal mingit ehitustegevust ei toimunud. Mõistetav ei ole kohtu arutuskäik, et kuna 20.05.1991 kaevu rajamine B.B.le näha ei olnud, siis ei rajatud kaevu ka mitme järgneva kuu jooksul ega ka kuuri enam kui aasta hiljem; 3) tegi kohus kuuri laiendusest ebaõige järelduse, et kuur ehitati tervikuna pärast 1994. aastat. Hageja laiendas kuuri heauskselt ja ei märganud, et juurdeehituse nurk on 30 cm üle õige piiri. Hageja on nõus selle osa eemaldama; 4) on kohus eiranud maakorralduse olulisi põhimõtteid. Kohtu jäetud piir ei ole lihtne ja selge ega kulge loogiliselt kostja tee ja hageja hoone vahelt. Piir lõikab hageja hoone pooleks ning jätab teisele poole kostja juurdepääsuteed, hageja hoovialale, kostja jaoks ebaotstarbeka maariba, mida ei saa iseseisvalt kasutada. Rikutud on põhimõtet vältida kinnisasja kiildumist ja ribasust. Alates kinnistute moodustamisest kuni tänase päevani on pooled kasutanud üksnes seda maaosa, mis kuuluks neile vastavalt hagis täpsustatud piirile. Maakohtu otsus loob senisest veelgi suurema ebaselguse ning põhjustab pingete süvenemist; 5) on hageja valmis kostjale rahas hüvitama maa-ala, mille võrra kostja maa väheneb (ca 240 m2) ning võtma enda kanda kõik kulud, mis seoses piiri täpsustamisega tekivad.

õigustlõpetav tähtaeg. Ka piiride kindlaksmääramisel peab saabuma õigusrahu. Seega 04.04.1997 kaotas hageja õiguse nõuda piiride muutmist. Olukorras, kus piiriprotokoll kehtib, ei esine ühtegi muud õiguslikku alust kehtivalt määratud piiri muutmiseks; 2) on maakohus hinnanud asjaolusid õigesti. Hageja on kolmel korral (1993., 1994. ja 2004. aastal) kinnitanud oma allkirjaga piiride õigsust. Hageja väited on vastuolulised ning vastuolus tõendite ja elulise usutavusega. Kuna hageja on esitanud ehitusloa taotluse elamu ehitamiseks 06.09.1993, ei ole usutav, et maja ehitati 1991.–1992. aastal. Kuuri puudumist 1995. a seisuga tõendab Maa-ameti kaardiserverist leitav 10.05.1995 aerofoto. 1992. aastal olemas olnud kaks kuuri asusid teises kohas, mida tõendab Rahvusarhiivi toimiku väljavõte ning ilmne ebakõla kuuride ehitusaluses pinnas ja kubatuuris. Kostja tunnistajad on kuuri rajamise aja loogiliselt sidunud sellega, et kuuri vajadus tekkis peale seda, kui hageja maja viidi õliküttelt üle puidule. Hageja tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ega kinnita hageja väiteid. Hageja vastas paikvaatlusel kostja esindaja küsimusele, et kuuri juures puuduolev post nägi välja samamoodi nagu teised piiripostid. Hageja 03.04.2017 esitatud fotodel, kus ta väidab olevat puuduoleva piiriposti, on hoopis teistsugune post (juhuslik aiapost). Hageja 18.05.2005 e-kirjast nähtub, et pooled olid otsustanud jätta kaevu piirirajatiseks. Hageja selgitusest, et ta pidas 18.05.2005 e-kirjas silmas teist kaevu, mis asub täielikult kostja kinnistul, tuleneb, et hageja väitel on maamõõtja eksinud piiri märkimisel kahes kohas ja mõlemas kohas jäi see hagejal kahe silma vahele; 3) kulgeks ka taotletud uus piir osaliselt hageja kuuri alt. Paikvaatlusel oli võimalik veenduda, et „uus“ piir poolitaks hageja kuuri oluliselt suuremas ulatuses kui 30 cm, hinnanguliselt tuleks kuuriseinast 2–3 meetrit maha võtta. „Uus“ piir lõikaks kostjale kuuluvat teeperve, mis tekitaks vaidluse kostja tee asukohast ja juurdepääsust; 4) on hageja rikkunud kuuri rajamisega kostja valdusõigust ja valduse õigusvastase nihutamisega ei saa õigustada piiride muutmist. Kostja ei ole nõus piire muutma, seda enam, et loovutatavale kinnistuosale jääks kostja juurdepääsutee.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 238 lg 5 teises lauses märgitule võib tõendi selle hindamisel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 442 lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on tõendite hindamisel eelnimetatud põhimõtteid järginud ning kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus tuginenud hagi rahuldamata jätmisel eelkõige kirjalikele tõenditele, milles hageja ise on kinnitanud piiri õigsust, mis oli aluseks katastriüksuse moodustamisele (vt hageja allkiri 11. juunil 1993 X II katastriüksuse moodustamise toimiku juures, I kd, tl 102 pöördel; hageja allkiri 4. aprilli 1994 piiriprotokollil, I kd, tl 44-45; hageja allkiri 17. mai 2004 piiriprotokollil, I kd, tl 113). Nimetatud kirjalike tõenditega on kooskõlas Rahvusarhiivi ja Ehitusregistri väljavõtted hageja kinnistul paiknevate hoonete kohta (I kd, tl 69-78), hageja 18. mai 2005 kiri kostjale ning paikvaatluse protokoll koos fotodega (I kd, tl 117-123). Ringkonnakohus leiab, et kuigi TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, on eelnimetatud kirjalike tõendite tõendusjõud enamkaalukam võrreldes tunnistajate ütluste või hageja märgitud fotodega. Ringkonnakohus rõhutab, et nimetatud kirjalike tõendite usaldusväärsust ei ole hageja apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud. Maakohus on tunnistajate ütlusi hinnanud kohtuotsuse p-des 15-17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tunnistajate ütlustele antud hinnanguga ega pea neid vajalikuks korrata. Oluline on siinjuures märkida, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks tema taotlusel ülekuulatud tunnistajad ütlused erinevad kirjalikest tõenditest, sh nendest, millised on hageja ise allkirjastanud. F.F.-i ja G.G.-d ei ole maakohtus tunnistajatena üle kuulatud ning nende kirjalikes seletustes (I kd, tl 58 ja 59) märgitu ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Samuti ei kinnita kuuri olemasolu 1995. a apellatsioonkaebuses märgitud aerofoto (I kd, tl 41) ega piiriposti olemasolu 1994. a fotod (I kd, tl 56-57).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.