lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-2369/56

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-2369/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3115
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-2369

Tsiviilasi

Vambola Sipelgase hagi Lille Lindmäe vastu piiride kindlaksmääramiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

4500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vambola Sipelgase apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20. oktoober 2020

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Vambola Sipelgas (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaadid Kärt Saar, Alar Urm ja Li Uiga Vastustaja (kostja): Lille Lindmäe (ik: XXXXXXXXXXX), esindajad Kiur Lindmäe ja vandeadvokaat Leonid Tolstov

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. mai 2020 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Vambola Sipelgase kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.Vambola Sipelgas (hageja) esitas 14.02.2017 maakohtule Lille Lindmäe (kostja) vastu hagi piiride kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks piir X (X) ja X (X) katastriüksuste vahel selliselt, et see ei lõikuks hageja (X) ehitisse ja kaevu, määrates täiendava piiripunkti 70 cm kaugusele hagejale kuuluva kuuri (erk X) edelanurgast, ühendades piiripunkti piiripunktidega X ja X vastavalt hagi lisas 4 eplikatsioonil märgitud kohas; kohustada kostjat andma nõusolek katastriüksuste piiride suhtes muudatuste tegemisega seotud toimingute tegemiseks vastavalt kohtu määratavale piirile ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt on pooled (õde ja vend) naaberkinnistute omanikud X. Hagejale kuulub kinnistu X I, registriosa nr X, sh maaüksus X, katastritunnus X, ja kostjale kinnistu X II, registriosa nr X, sh maaüksus X, katastritunnus X. Valga Maakonnavalitsuse 08.01.1991 määrusega nr 3 oli mõlema kinnistu maa antud hagejale põliseks kasutamiseks ENSV taluseaduse alusel. Palupera Vallavalitsuse 06.10.1994 korraldusega nr X tagastati hagejale ENSV taluseaduse alusel eraldatud maast 24,4 ha, s.o praegune X katastriüksus. Maaüksuse mõõdistas aerofotogeodeetilisel teel maamõõtja A.A.. Katastriüksuse aluskaardiks on kasutatud Hellenurme lehte nr X Fp.X, millele ei ole kantud hooneid ning koordinaadid ja nurgad on mõõtmata. Palupera Vallavalitsuse 19.07.1993 määrusega nr X tagastati praegune X maaüksus kostjale. Maaüksuse plaan on kantud Hellenurme nr X Fp.X kaardile. Osa ENSV taluseaduse alusel hageja kasutuses olnud maast tagastati kostjale poolte ja nende ema ühise kokkuleppe alusel. Piiride kulgemise määras poolte ema selliselt, et hageja hooned jäid hageja kinnistule. 2005. aastal selgus, et piir on tõmmatud läbi hagejale kuuluva kuuri ja kaevu. Maamõõtja on jätnud ühe ema paigaldatud punkti, mis jääb hageja kaevu ja kuuri taha, piiripunktina märkimata. Kostja on nimetatud piirimärgiks olnud betoonposti eemaldanud. Seega on piiride kaardistamisel tehtud viga. Piirimärgid paiknevad erinevalt katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest ning piiri plaanile kandmisel ei ole arvestatud kinnisasja valduse ulatust. Kuur ja kaev on püstitatud ENSV taluseaduse alusel hageja kasutuses olnud maale samaaegselt elamu ehitamisega 1991. aastal. Kostja nõuab, et hageja lammutaks oma kuuri, sest see jääb osaliselt kostja kinnistule. Probleemi ei märgatud varem, sest X-1 eksplikatsioonile ei ole kantud hooneid. Piiri muutmisega väheneks kostja kinnistu suurus ca 240 m2. Selle väärtuse on hageja nõus hüvitama.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue põhjendamatu. Samuti on nõue aegunud, alternatiivselt välistab nõude maksmapaneku õigustlõpetav tähtaeg. Piiride kindlaksmääramisel ei ole eksitud. Piiri kulgemises lepiti kokku 1993. a suvel, mida tõendab X II katastriüksuse moodustamise toimiku lk 7 – piiride skeem. Skeemil olevad piirid ja piiripunktid kattuvad piiridega, mis pandi paika 1994. aastal katastriüksuse moodustamisel.

X II piiride looduses kättenäitamise abrissil toodud piiripunktid kattuvad katastriüksuse piiripunktidega. Hagejale kuuluva katastriüksuse moodustamise toimiku materjalidest nähtub sama info n-ö peegelpildis. 04.04.1994 koostatud piiriprotokollist nähtub, et piiri kindlaksmääramine tehti nii hageja kui kostja juuresolekul, asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette ning keegi vaidlustusi ei esitanud. 2004. aastal toimus piiride ülemõõtmine, kasutades tänapäevaseid mõõteseadmeid ja meetodeid. Seega on hageja kolmel korral (1993., 1994. ja 2004. aastal) kinnitanud oma allkirjaga piiride õigsust. Hageja väited on vastuolus tõendite ja elulise usutavusega. Hageja rajas kõnesoleva kuuri 1997. aastal, ehitades selle omavoliliselt ja teadlikult osaliselt kostja kinnistule, kusjuures hageja on kuuri mitmeid kordi laiendanud. Kuuri katuselt alla sadav vihm ja lumi kahjustavad kostja kinnistu juurdepääsuteed ning kuur takistab teehooldust. Hageja taotletud uus piir lõikaks läbi kostja kinnistu juurdepääsutee ja kulgeks osaliselt ikkagi hageja kuuri alt. Kaev asub piiril ja kuulub mõlemale poolele ning hageja on tunnistanud seda oma 18.05.2005 e-kirjas. Tõele ei vasta hageja väide, et piiril paikneva kaevu ehitas ta 1992. aastal, kui ehitas endale elumaja. Kaev oli olemas ammu enne seda ja teenindas suitsusauna, millele hageja 1992. aastal elamu ehitas. Saun kuulus 1986. a kinkelepinguga kostjale. Kuna hageja ehitas sauna asemele elamu, siis sündiski kokkulepe, et piir hakkab kulgema sirgelt läbi kaevu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 11. mai 2020 otsusega Vambola Sipelgase hagi Lille Lindmäe vastu piiride kindlaksmääramiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 129 tulenev piiri kindlakstegemise nõue ei aegu. Kinnisasja omanikul peab AÕS § 129 sätte eesmärgi täitmiseks olema võimalik igal ajal nõuda piiri kindlaksmääramist. Samal põhjusel ja tuginedes ka Riigikohtu seisukohale otsuse nr 3-2-1-67-12 p-s 26 ei nõustunud kohus kostja käsitlusega õigustlõpetava tähtaja kohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 99 alusel. Hageja AÕS § 129 alusel esitatud nõue piiride kindlaksmääramiseks põhjendusel, et piiri kindlaksmääramisel on eksitud, ei ole põhjendatud. Vaidluse lahendamisel on olulise tähtsusega hageja rõhuasetus, et piiri märkimisel 1994. aastal eksiti ja jäeti kahe silma vahele üks piiripost, mis asus 1992. aastal ehitatud puukuuri taga. Kohtu hinnangul on kostja tõendid (tunnistajate ütlused) usutavamad, kuivõrd tunnistajad on sidunud enda ütlustes ära, mis põhjusel nad mäletavad, et kuuri ei olnud vaidlusalusel kohal 1992. aastal. Näiteks on tunnistaja B.B. (kostja poeg) sidunud 1991. aasta (mil pidi toimuma kaevu ehitus) sellega, et ta tuli Nõukogude armeest. Tunnistaja C.C. (hageja ja kostja õemees) on kirjeldanud ühise jahilkäimise kaudu 1996. aastal, mis kuuri kohal asus. Mõlemad tunnistajad on sidunud kuuri ehitamise vajaduse sellega, et 1996. aastal asus hageja maja kütma küttepuudega, tolle ajani köeti maja kütteõliga. Hageja tunnistajad D.D. (hageja abikaasa) ja E.E. (hageja tütar) on tunnistanud, et kuur oli 1992. aastal olemas. Hageja tunnistajate ütluste usaldusvääruses on alust kahelda. Kuupäevaliselt majja kolimise aja teadmine 1992. a kohta tekitab kahtlust, kuivõrd tunnistajad ei ole sidunud seda muu elulise sündmusega. Seega on leidnud tõendamist, et kuur ei asunud praeguses asukohas enne 1994. a piiriprotokollide märkimist. Kohus nõustus kostjaga, et ei ole eluliselt usutav, et hageja ei pannud piiri kindlakstegemisel kolmel korral tähele, et üks piiripost on jäänud nii maamõõtjal kui ka pooltel märkamata. Kostja toob esile, et piiri kulgemises lepiti kokku juba 1993. a suvel, mida tõendab X II katastriüksuse moodustamise toimiku lk 7 – piiride skeem, millele hageja on 11.06.1993 omakäeliselt kirjutanud (ja allkirjastanud): „Nõus nimetatud piiride eraldusega 8,55 ha ulatuses X talu maadest Lille Lindmäele“. Skeemil olevad piirid ja piiripunktid kattuvad piiridega, mis pandi

paika 1994. aastal katastriüksuse moodustamisel. Katastritoimiku lk 8 oleval X II piiride looduses kättenäitamise abrissil on välja toodud piiripunktide vahelised kaugused ja täpsemad kirjeldused, mis võimaldab aru saada piiride kulgemisest. Abrissil toodud piiripunktid kattuvad katastriüksuse piiripunktidega. Hageja väidab, et vaidlusalune kuur oli valmis juba 1992. aastal, st tegemist on ehitisregistrist nähtuva kuuriga (nr X). Kostja esitas Rahvusarhiivi Valga üksuses hageja kinnistu kohta peetavast toimikust väljavõtte, milles on kajastatud kinnistu hooned (s.o elamu, garaaž, saun, elamu, kuur, kuur) 26.02.1993 seisuga. Tegemist on samade hoonetega, mis on kajastatud hagi lisas 8 ja ehitisregistris ning need kuurid ei ole seotud vaidlusaluse kuuriga. Hoonete asendiskeemil (tl 74) vaidlusalust kuuri märgitud ei ole. 04.04.1994 piiriprotokollist nähtub, et piir määrati kindlaks maamõõtja ja poolte juuresolekul, asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette ja keegi vaidlustusi ei esitanud. Kui asjaosalistele näidati piiri kulgemine looduses ette, pidi olema neile aru saada, et piiripost asus kuuri taga ning võis tekkida olukord, et piir lõikab hageja kuurist läbi. Piiripunkte, mida jälgida, ei olnud selles lõigus palju. Samuti arvestades, et piir märgiti maha hoonete lähedal, tulnuks asjaosalistel üles näidata erilist hoolsust ja kontrollida, kas piir looduses vastab tegelikkusele. Ka piiride ülemõõtmisel 2004. aastal ei tõusetunud küsimust puuduolevast piiripunktist. See, et hageja on kolmel korral (1993., 1994. ja 2004. aastal) kinnitanud oma allkirjaga piiride kulgemist looduses, näitab, et ekslik on hageja seisukoht, et piir on valesti kaardistatud. Isegi kui nõustuda hagejaga selles, et kuur ehitati 1992. aastal ja üks piiripost on puudu, on kohtul paikvaatluse tulemusel tekkinud veendumus, et taotletud piir läbib ikkagi hageja kuuri. Hageja väidetud puuduolevast piiripostist ei ole võimalik tõmmata sirgjoont järgmise piiripostini selliselt, et piir ei lõikaks kuuri seina. Paikvaatlusel hageja möönis, et on kuuri ehitamisel 30 cm eksinud ning selle osa ta võib lammutada. Hageja selgitus, et piiri ei saanud 1994. aastal märkida selliselt, et see läbiks ehitise ja hooneid, ei ole vastavuses hageja selgitusega paikvaatlusel, kus ta möönis, et piir peaks läbima tema kuuri. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et oluline ei ole asjaolu, et hageja on kuuri hilisemalt laiendanud. Hageja ei ole käitunud heauskselt, asudes laiendama ehitist, mille puhul oli talle teada, et selle asukoht ei pruugi olla tingimusteta tema maa peal.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Vambola Sipelgas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. mai 2020 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning: - määrata kindlaks piir X (X) ja X (X) katastriüksuste vahel selliselt, et see ei lõikuks hageja (X) ehitisse ja kaevu, määrates täiendava piiripunkti 70 cm kaugusele hagejale kuuluva kuuri (erk X) edelanurgast, ühendades uue piiripunkti piiripunktidega X ja X vastavalt hagi lisas 4 eplikatsioonil märgitud kohas, vastavalt hageja 5. aprillil 2019 kohtule esitatud skeemile. - asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus X (X) ja X (X) katastriüksuste piiride suhtes muudatuste tegemisega seotud toimingute tegemiseks vastavalt kohtu määratud uuele piiripunktile. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus piiri sisuliselt kindlaks määramata ja poolte konflikti lahendamata. Piir on võimalik kindlaks määrata viisil, et see arvestab senist maakasutust (AÕS § 129 lg 2) ja vastab poolte kokkuleppele piiride kindlaksmääramisel 1993. aastal. Täpsustades piiri vastavalt hageja ettepanekule ei tuleks looduses teha korrektuure ning see ei kahjustaks kostja huve. Kostja

soovitud viisil piiri määramine tähendaks, et tuleks lammutada hageja puukuur, tekiks segadus kaevu kuulumise ja kasutamisega ning kostjal tekiks õigus kasutada väikest maasiilu hageja eluhoonete kõrval ja teisel pool kostjale kuuluvat juurdepääsuteed. Kostja jaoks ei oleks sellel maal praktilist väärtust, aga hageja õueala jääks oluliselt väiksemaks ja vähem privaatseks; 2) on kohus jätnud arvestamata järgmised tõendid: - aerofoto, millelt nähtub, et 1995. aastal oli vaidlusalune kuur olemas (kostja vastuse lisa 2). Võttes võrdluseks maa-ameti geoportaalist praeguse foto, siis mõlemal fotol on kuur näha. - tunnistajate E.E. ja D.D. ütlused, et kuur oli 1992. aastal olemas; F.F. tunnistus, et kuur ehitati 1992. aastal; G.G. tunnistus, et aitas hagejal kuuri ehitada 1992. aastal. - fotod piiripostist, mille kostja on eemaldanud (hageja 03.04.2017 menetlusdokumendi lisa); Olukorras, kus ühtede tunnistajate väidete toetamiseks on dokumentaalne tõend (fotod), ei ole põhjust pidada kostja tunnistajate ütlusi usaldusväärsemaks. Lisaks on kohus kohelnud tunnistajate kirjalikke ütlusi ebavõrdselt. Kui kohus pidas oluliseks tunnistajate täiendavaid selgitusi, siis pidanuks seda kohtumääruses tunnistajatele selgitama. Ütluste usaldusväärsust vähendab veelgi see, et tunnistajad saatsid kohtu nõudel oma seisukohad kirjalikult. Lisaks on kohtu poolt usaldusväärseks peetud tunnistajate ütlustes vastuolud. H.H. tunnistus, et 1991–1992 asus kuuri asemel saun, mis ei asunud hagejale kuuluval kinnistul, ei saa olla õige, sest 1991.–1992. aastal oli kogu maa hageja kasutuses Eesti NSV taluseaduse alusel. Seega sauna lammutamine ja kuuri ehitamine ei saanud olla omavoliline. Kostja väited sauna olemasolu ja lammutamise kohta on vastuolulised. Ka tunnistaja B.B. ütlused ei ole asja materjalidega kooskõlas ja ei lükka ümber hageja väidet, et hageja ehitas kuuri 1992. aastal. Kaevu ja kuuri rajamise aeg (vastavalt 1991. ja 1992. a suvel) on kooskõlas tunnistajate E.E., I.I. ja D.D. ütlusega. B.B. ütlused, mille kohaselt ehitati esimene puukuur 1997. aastal, on vastuolus dokumentidega, mille kohaselt oli 1993. aastal kinnistul kaks kuuri. Kohus ei pea erinevalt hageja tunnistajate ütlustest kahtlaseks kostja tunnistaja B.B. väidet, et ta mäletab täpselt, et tuli Nõukogude armeest 20.05.1991 ning et konkreetsel päeval hageja enam kui 25 hektari suurusel maa-alal mingit ehitustegevust ei toimunud. Mõistetav ei ole kohtu arutuskäik, et kuna 20.05.1991 kaevu rajamine B.B.le näha ei olnud, siis ei rajatud kaevu ka mitme järgneva kuu jooksul ega ka kuuri enam kui aasta hiljem; 3) tegi kohus kuuri laiendusest ebaõige järelduse, et kuur ehitati tervikuna pärast 1994. aastat. Hageja laiendas kuuri heauskselt ja ei märganud, et juurdeehituse nurk on 30 cm üle õige piiri. Hageja on nõus selle osa eemaldama; 4) on kohus eiranud maakorralduse olulisi põhimõtteid. Kohtu jäetud piir ei ole lihtne ja selge ega kulge loogiliselt kostja tee ja hageja hoone vahelt. Piir lõikab hageja hoone pooleks ning jätab teisele poole kostja juurdepääsuteed, hageja hoovialale, kostja jaoks ebaotstarbeka maariba, mida ei saa iseseisvalt kasutada. Rikutud on põhimõtet vältida kinnisasja kiildumist ja ribasust. Alates kinnistute moodustamisest kuni tänase päevani on pooled kasutanud üksnes seda maaosa, mis kuuluks neile vastavalt hagis täpsustatud piirile. Maakohtu otsus loob senisest veelgi suurema ebaselguse ning põhjustab pingete süvenemist; 5) on hageja valmis kostjale rahas hüvitama maa-ala, mille võrra kostja maa väheneb (ca 240 m2) ning võtma enda kanda kõik kulud, mis seoses piiri täpsustamisega tekivad.

5.Lille Lindmäe vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja nõue aegunud, kuna hagi rahuldamisega kaasneksid omandiõiguslikud kandemuudatused. Lisaks välistab nõude maksmapaneku TsÜS § 99 lg 1 p 2 ja lg 3 järgne

õigustlõpetav tähtaeg. Ka piiride kindlaksmääramisel peab saabuma õigusrahu. Seega 04.04.1997 kaotas hageja õiguse nõuda piiride muutmist. Olukorras, kus piiriprotokoll kehtib, ei esine ühtegi muud õiguslikku alust kehtivalt määratud piiri muutmiseks; 2) on maakohus hinnanud asjaolusid õigesti. Hageja on kolmel korral (1993., 1994. ja 2004. aastal) kinnitanud oma allkirjaga piiride õigsust. Hageja väited on vastuolulised ning vastuolus tõendite ja elulise usutavusega. Kuna hageja on esitanud ehitusloa taotluse elamu ehitamiseks 06.09.1993, ei ole usutav, et maja ehitati 1991.–1992. aastal. Kuuri puudumist 1995. a seisuga tõendab Maa-ameti kaardiserverist leitav 10.05.1995 aerofoto. 1992. aastal olemas olnud kaks kuuri asusid teises kohas, mida tõendab Rahvusarhiivi toimiku väljavõte ning ilmne ebakõla kuuride ehitusaluses pinnas ja kubatuuris. Kostja tunnistajad on kuuri rajamise aja loogiliselt sidunud sellega, et kuuri vajadus tekkis peale seda, kui hageja maja viidi õliküttelt üle puidule. Hageja tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ega kinnita hageja väiteid. Hageja vastas paikvaatlusel kostja esindaja küsimusele, et kuuri juures puuduolev post nägi välja samamoodi nagu teised piiripostid. Hageja 03.04.2017 esitatud fotodel, kus ta väidab olevat puuduoleva piiriposti, on hoopis teistsugune post (juhuslik aiapost). Hageja 18.05.2005 e-kirjast nähtub, et pooled olid otsustanud jätta kaevu piirirajatiseks. Hageja selgitusest, et ta pidas 18.05.2005 e-kirjas silmas teist kaevu, mis asub täielikult kostja kinnistul, tuleneb, et hageja väitel on maamõõtja eksinud piiri märkimisel kahes kohas ja mõlemas kohas jäi see hagejal kahe silma vahele; 3) kulgeks ka taotletud uus piir osaliselt hageja kuuri alt. Paikvaatlusel oli võimalik veenduda, et „uus“ piir poolitaks hageja kuuri oluliselt suuremas ulatuses kui 30 cm, hinnanguliselt tuleks kuuriseinast 2–3 meetrit maha võtta. „Uus“ piir lõikaks kostjale kuuluvat teeperve, mis tekitaks vaidluse kostja tee asukohast ja juurdepääsust; 4) on hageja rikkunud kuuri rajamisega kostja valdusõigust ja valduse õigusvastase nihutamisega ei saa õigustada piiride muutmist. Kostja ei ole nõus piire muutma, seda enam, et loovutatavale kinnistuosale jääks kostja juurdepääsutee.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. mai 2020 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Põhjendamatu on hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus jättis piiri sisuliselt kindlaks määramata. Ringkonnakohus märgib, et hageja ja kostja kinnistute vaheline piir määrati kindlaks maamõõtja, hageja ja kostja juuresolekul ning selle kohta koostati piiriprotokoll (I kd, tl 44-45). Seega on ekslik hageja seisukoht, et kinnistute vaheline piir ei ole selge ning olemasolevat piiri (katastriüksust) tuleb muuta. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et maakohus ei määranud poolte kinnistute vahelist piiri ning sellest tulenevalt on arusaamatu apellatsioonkaebuses esitatud arutluskäik selle üle, mida maakohus piiri määramisel arvesse ei võtnud. 7.2 Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et osad tõendid, s.o aerofoto, tunnistajate E.E., D.D., F.F. ja G.G. ütlused ning foto piiripostist, on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta.

TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 238 lg 5 teises lauses märgitule võib tõendi selle hindamisel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 442 lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on tõendite hindamisel eelnimetatud põhimõtteid järginud ning kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus tuginenud hagi rahuldamata jätmisel eelkõige kirjalikele tõenditele, milles hageja ise on kinnitanud piiri õigsust, mis oli aluseks katastriüksuse moodustamisele (vt hageja allkiri 11. juunil 1993 X II katastriüksuse moodustamise toimiku juures, I kd, tl 102 pöördel; hageja allkiri 4. aprilli 1994 piiriprotokollil, I kd, tl 44-45; hageja allkiri 17. mai 2004 piiriprotokollil, I kd, tl 113). Nimetatud kirjalike tõenditega on kooskõlas Rahvusarhiivi ja Ehitusregistri väljavõtted hageja kinnistul paiknevate hoonete kohta (I kd, tl 69-78), hageja 18. mai 2005 kiri kostjale ning paikvaatluse protokoll koos fotodega (I kd, tl 117-123). Ringkonnakohus leiab, et kuigi TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, on eelnimetatud kirjalike tõendite tõendusjõud enamkaalukam võrreldes tunnistajate ütluste või hageja märgitud fotodega. Ringkonnakohus rõhutab, et nimetatud kirjalike tõendite usaldusväärsust ei ole hageja apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud. Maakohus on tunnistajate ütlusi hinnanud kohtuotsuse p-des 15-17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tunnistajate ütlustele antud hinnanguga ega pea neid vajalikuks korrata. Oluline on siinjuures märkida, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks tema taotlusel ülekuulatud tunnistajad ütlused erinevad kirjalikest tõenditest, sh nendest, millised on hageja ise allkirjastanud. F.F.-i ja G.G.-d ei ole maakohtus tunnistajatena üle kuulatud ning nende kirjalikes seletustes (I kd, tl 58 ja 59) märgitu ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Samuti ei kinnita kuuri olemasolu 1995. a apellatsioonkaebuses märgitud aerofoto (I kd, tl 41) ega piiriposti olemasolu 1994. a fotod (I kd, tl 56-57).

8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja