Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-8686
Tsiviilasi
Tireman OÜ hagi A Hi vastu kahju hüvitise 14 739,55 euro, viivise 394,13 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Hagihind
16 312,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tireman OÜ (registrikood 11370964), lepinguline esindaja advokaat K H Kostja A H (isikukood xxx), lepinguline esindaja A M
Asja läbivaatamise kord
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata kostja taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista A Hilt Tireman OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4913,18 eurot, 02.06.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 131,38 eurot ning viivis põhinõudelt (4913,18 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja Tireman OÜ (tööandja) esitas kohtule hagi kostja A Hi (töötaja) vastu kahju hüvitise 14 739,55 euro, viivise 394,13 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.07.2007 töölepingu, mille kohaselt asus kostja alates 09.07.2007 hageja juures tööle Xxx Xxxe juhataja ametikohal. Pooled allkirjastasid ametijuhendi ning individuaalse materiaalse vastutuse lepingu. Kostja kohustuseks oli ametijuhendi kohaselt muuhulgas kontrollida arvepidamist, organiseerida kauba, materjalide, raha ja firma materiaalsete väärtuste liikumist ja säilimist, võtta vastu kassaraha, kontrollida seda ja valmistada rahad ette inkassatsiooniks. Kostja ülesanded tulenesid töölepingust, kostja ametikoha kirjeldusest ning individuaalse materiaalse vastutuse lepingust. Hageja viis Xxx Xxxe kassas 31.01.2017 läbi inventuuri. Hageja raamatupidamise andmete kohaselt pidi 31.01.2017 seisuga olema kassas 16 216,70 eurot. Inventuuri tulemusel selgus, et kassas oli 1477,15 eurot ning kassa puudujääk oli 14 739,55 eurot. Pooled lõpetasid töölepingu 02.02.2017 kokkuleppel. Hageja leiab, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi. Kostja tööülesandeks Xxx Xxxe juhatajana oli ametijuhendi ja töölepingu alusel korraldada ja kontrollida Xxx Xxxe kassat, sh vastutada selle eest, et kassa oleks õige ning et kassast ei läheks sularaha kaduma. Kostja on omastanud kassas olnud sularaha. Kostja ei teavitanud kordagi pearaamatupidajat ega otsest juhti sellest, et kassa tegelik seis ei vasta raamatupidamise andmetele ning et kassas on tekkinud puudujääk. Seda vaatamata sellele, et pearaamatupidaja juhtis korduvalt tähelepanu erinevustele kassatabelites ning sellele, et kassas peaks olema väga suur sularaha jääk. Hageja hinnangul varjas kostja sihilikult hageja eest tegelikku olukorda, st seda, et kostja oli kassas olnud raha omastanud. Sellise käitumisega rikkus kostja eelkõige lojaalsuskohustust tööandja suhtes, kuid ka töölepingus kokkulepitud eelnevalt väljatoodud töötaja kohustusi. Puudujääk tekkis hageja käsitluse kohaselt alates aasta 2016 kevad-suvest, kuid hiljemalt aasta 2016 juunist. Kahju olemasolu tõendavad kostja seletuskiri, inventuuri akt ja kassaprogrammi väljavõte. Kahju suurus on 14 739,55 eurot, s.o sularahakassast puuduva raha ulatuses. Kostja selgitused programmiveast tingitud puudujäägi kohta ei ole eluliselt usutavad. Teises xxxes esinenud probleemid programmis ei tõenda sama probleemi olemasolu Xxx xxxes. 31.07.2017 inventuur viidi läbi kostja juuresolekul. Sularaha esitas inventuuriks kostja isiklikult. Pärast inventuuri tegemist palus hageja kostjal esitada seletuskirja. Kostja selgitab seletuskirjas puudujäägi tekkimist sellega, et puudujääk tekkis pika aja jooksul, sh hooajal mil ei saanud igapäevaselt kassat teha ja tagantjärele ei olnud võimalik selgust saada. Hagejale tekkinud kahju ning kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks sularaha omastanud või taganud selle säilimise. Isegi kui kostja sularaha ei omastanud, ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud, st pidanud igapäevaselt kassaaruandlust, kontrollinud arvepidamist, kontrollinud kassarahasid, viinud sularaha regulaarselt panka, kontrollinud kassa õigsust, teavitanud õigeaegselt kassa puudujääkidest ning rakendanud abinõusid kahju vältimiseks. Eelnimetatud kohustuste järgimise eesmärgiks on see, et kõik toimunud tehingud oleksid jälgitavad ning et sularaha ei läheks kaotsi. Kostja neid protseduure ei järginud ning raha läks seetõttu kassast kaotsi. Igapäevase kassaaruandluse pidamine ja selle õigsuse kontrollimine pearaamatupidajaga oleks aidanud avastada esimesi puudujääke varem, tuvastada puudujäägi põhjused ning tulevikus neid ära hoida. Kostja on rikkumises süüdi. Hageja hinnangul on kostja tegutsenud tahtlusega, sest kostja on
2-17-8686 omastanud sularaha kassast. Sularaha omastamisele viitab see, et kostja varjas sihilikult hageja eest puudujäägi olemasolu. Kostjal oli võimalik korduvalt kassa puudujääki tunnistada, sest pearaamatupidaja saatis kostjale kassatabeleid ning juhtis tähelepanu erinevustele tabelites. Isegi kui kostja ei omastanud sularaha (millega hageja ei nõustu), rikkus hageja tahtlikult kohustust teha igapäevaselt kassat, kontrollida kassaraha ja arvepidamist, viia kaupluse kassast sularaha panka, kontrollida kassa õigsust pearaamatupidajaga ning teha iga kuu kohta vastava aruande. Kostja rikkus ka kohustust rakendada abinõusid võimaliku kahju vältimiseks. Need kohustused olid selgelt kirjas kostja töölepingu lisades ning kostja teadis nende kohustuste olemasolust väga hästi. Juhul kui kostja ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult (millega hageja ei nõustu), rikkus kostja oma kohustusi vähemalt raske hooletusega. Kostja rikkus töölepingut tahtlikult, mistõttu peab kostja hagejale hüvitama kogu hagejale tekitatud kahju, st 14 739,55 eurot. Hageja nõuab ka kahjuhüvitiselt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates nõude esitamisest kuni hagi esitamiseni, s.o perioodil 01.02.201702.06.2017 summas 394,13 eurot, samuti palub hageja mõista välja viivise TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja ei nõustunud hagiga ning vaidles sellele vastu. Kostja taotledes ka kohaldada aegumist ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostja leiab, et individuaalse materiaalse vastutuse leping ei ole kehtiv ning see tuleb jätta tähelepanuta. Leping ei vasta töölepingus seaduse (TLS) § 75 lg 1 tingimustele, kuna tööandja vara, mille säilimise eest töötaja peaks vastutama, ei ole ruumiliselt ega esemeliselt piiritletud. Kostja ei olnud ainus isik, kellel oli kassale ligipääs, lepinguga ei ole kokku lepitud varalise vastutuse ülempiiris ja lepinguga ei ole ette nähtud töötajale hüvitist. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Raamatupidamislik kassavara ei ole veel kassaraha puudujääk. Kostja on juhtinud hageja tähelepanu korduvalt sellele, et kassas esineb arvestuslik puudujääk, kuid et see on ilmselt programmi viga. Kassasse laekunud raha puudumise kohta kostjal andmed puuduvad. Hageja lao- ja kassarvestus toimuvad programmipõhiselt. Programmis Erplay sisestatakse saabunud kaup arvete alusel programmi. Müügi korral sisestatakse müügiarve andmed. Programm peab arvestama müüdud kauba laost maha ning võtma arvele müügilt laekunud raha (sõltuvalt makse viisist kas panga kaudu tasumisena või kassasse). Kui kaupade ostuarvete või müügiarvete sisestamisel tehakse viga, siis kajastub see vastava konto seisus. Ostu ja müügikontode ning kassarvestuses esines sageli vigu, millele kostja on korduvalt hageja tähelepanu juhtinud. Vead võisid tuleneda näiteks sellest, et ostu või müügitehinguid on valesti sisestatud. Kui tehing oli valesti sisestatud, siis kostja programmisiseselt ise seda parandada ei saanud, see õigus oli raamatupidajal. Ka oli kasutatav programm vigane, mis erinevatel asjaoludel genereeris ise meelevaldselt tehinguid. Näiteks kui kostja tegi kliendiga tehingu, printis ta tehingu dokumendi enda jaoks välja. Kui klint soovis enda jaoks samuti arvet, siis sama arve teistkordsel printimisel genereeris programm sellest uue tehingu. Need vead tulid välja alles hiljem, kui raamatupidaja selle kohta päringu tegi. Selle toimingu tegemisel kostjal endal programmisiseste toimingute üle ülevaade puudus. Programmipõhiselt tehtud vigu tuli välja sageli. Topelt tehingud said kajastuda kassa puudujäägina. Kosja ei saa enam enda ja hageja omavahelist kirjavahetust esitada. Probleeme programmiga tõendab hageja teise töötaja (Pärnu xxxe juhataja) A N ja hageja raamatupidaja Skype vestluse väljatrükis sisalduv. Kostja töötamise ajal ei ole kordagi kassa inventuuri läbi viidud. Hageja
2-17-8686 esitatud programmipõhine inventuuriakt ei ole usaldusväärne tõend kahju tõendamiseks. Hageja poolt peetud arvestuslik kassa puudujääk ei tähenda ka veel tegeliku kassa puudujäägi olemasolu. Kostja käsitluse kohaselt ei piisa kassas olema pidava rahasumma kindlakstegemiseks raamatupidamisprogrammi väljatrükist kassa jäägi kohta ning selleks tuleb viia läbi täisaudit, mille käigus kõrvutatakse ja kontrollitakse kassa seisu tekkimise aluseks olevaid algdokumente kõigi müügidokumentide, kassa- ja pangadokumentidega. Hageja ei ole tõendanud, millal kassa väidetav puudujääk, s.o kahju tekkis. Enne Erplay programmi kasutas hageja programmi Hansa. Kostjale teadaolevalt oli Hansa programmi kasutuse lõpetamisel kassa ja laoarvestus õige, puudujääke ei esinenud. Programmiline kassa puudujääk tekkis kohe Hansa programmist andmete ülekandmisel Erply programmi. Hageja ei ole tõendanud ka põhjuslikku seost ja kostja süülist käitumist. Kostja leiab, et lähtudes hageja raamatupidaja 08.06.2016 e-kirjast (tl 16) ei saanud kassa puudujääk tekkida mitte 2016 aasta kevad-suvel, vaid oluliselt enne seda. Arvestades, et perioodil 01.01.2017-31.01.2017 oli sularaha laekumisi 1585, leiab kostja, et igakuine sularaha laekumine ei saanud ületada 1500 eurot. Seega ei saanud kahju ulatuses käive tekkida nii lühikese ajaga, kui hageja väidab. Kui raamatupidaja kontrollis igapäevaselt kassaarvestust ja ühitas raamatupidamisprogrammiga, pidi kassa vahe või puudujääk olema tööandjale tema raamatupidamise kaudu kohe nähtav. Kostja koostas programmile täiendavalt Exceli tabelit kassa laekumiste ja kulude kohta, selle eesmärk oli võimalike sularahakulude kajastamine. Vaheotsus ja asja menetlus Tallinna Ringkonnakohtus
3.Kostja taotles kohtult TsMS § 449 lg-s3 nimetatud lõppotsuse tegemist ja aegumise kohaldamist, tuginedes TLS § 75 lg-le 4 ning asjaolule, et kassa puudujäägi olemasolu oli hagejale teada enne 2016. a juunit. Harju Maakohus jättis hagi 06.04.2018 vaheotsusega lõppotsusena rahuldamata aegumise tõttu. Hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 10.10.2018 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, mille kohaselt pidi hageja mõistlikult võttes teada saama kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjust juba vähemalt 2015. aasta alguses, mil hageja Xxx xxxe kassa puudujääk oli raamatupidamislikult 11 266,81 eurot ning puudujääk kasvas raamatupidaja arvestuste kohaselt kuude ja aastate lõikes järjepidevalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja kassa tabelitest kassa puudujääki, nagu maakohus järeldas, vaid raamatupidamislik kassajääk. Kostja ei ole üheski elektroonilises vestluses tunnistanud puudujääki. Kostja ei ole ka väitnud, et sularahakassas oleva raha hulk ei vasta raamatupidaja poolt kassa arvestuse dokumentides märgitud andmetele ning et kassa arvestuse dokumendid on ebaõiged. Tegelikku raha puudumist ei ole tuvastanud ka ükski teine hageja töötaja. 02.06.2018 kirjavahetuses ei pea raamatupidaja suurt kassajääki veel puudujäägiks. Asjaolu, et kassaarvestuse programmi Erply kasutamisega esines puudusi ja probleeme, ei tõenda samuti tegelikku raha puudujääki. Tallinna Ringkonnakohus nõustus hageja väitega, et puudujääk tuvastati 31.01.2017 toimunud sularahakassa inventuuriaktiga. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja täiendavad seisukohad asja uuel menetlusel maakohtus
4.Hageja leidis, et kostjal oli oma töökohustuste täitmiseks, sealhulgas raamatupidamisprogrammi Erply kasutamiseks vajalik väljaõpe ja koolitus. Hageja raamatupidaja andis kostjale (koos teiste hageja töötajatega) juhiseid ka Erply programmi abil kassaarvestuse pidamiseks. Probleemide tekkimisel oli Erply kasutajatel, sh ka kostjal võimalik pöörduda nii raamatupidaja kui ka Erply kasutajatoe poole.
2-17-8686 Hageja hinnangul puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks kostja toodud põhjustel. Hageja kohustas programmi vahetumisel kõiki xxxe juhte pidama Esxceli tabelit lisaks kassamooduliga programmile. Hageja on loonud seega arveldamiseks, sh kassaraha säilimise tagamiseks kindla korra. Hageja reageeris adekvaatselt programmi Erplay juurutamisega seotud IT-tehnilistele vajakajäämistele ja nõudis topeltmeetmete rakendamist, mida täiendasid raamatupidaja pistelised kontrollid. Kostjale on antud vigade vältimiseks juhiseid ning hageja loodud töökorralduslikud meetodid olid loodud selliseid vigu vältima. Kahju vähendamine on hageja suhtes ebaõiglane, kuna hageja on olnud hoolas ja tekitanud puudujääkide vältimiseks paralleelsed kontrollsüsteemid. Samuti leiab hageja, et kostja töötasu suuruse määramisel oli arvestatud, et ta kannab vastutust varaliste vahendite eest. Kostja on ise selgituskirjas tunnistanud, et puudujäägi võimalik tekkepõhjus oli temapoolne hooletus. Samuti on kostja varaline seis parem, kui kostja välja on toonud. Hageja leiab, et kostja ei saa esitada uuesti aegumise vastuväidet, kuna ta on aegumisele juba tuginenud ja kohus on jõustunud lahendiga tuvastanud, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja täiendavad seisukohad asja uuel menetlusel maakohtus
5.Kostja leidis täiendavalt, et kui kohus peaks tuvastama kostja kohustuste rikkumise, tuleb vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel arvestada järgmiste asjaoludega: töötajale ei ole antud töö tegemise korra osas juhiseid (kehtestamata on kassaarvestuse kord); tööandja ei ole teinud kostja töölepingu kehtivuse ajal kordagi kassa inventuuri; tööandja ei pööranud mingit tähelepanu ebamõistlikult suure kassa jäägi kujunemise põhjustele; tööandja oli pikemat aega teadlik programmi puudustest ja ebausaldusväärsusest; hageja on rikkunud materiaalse vastutuse lepingu punkti 5.2, jättes enne töötaja vastutusele võtmist läbi viimata dokumendirevisjoni; tööandja on jätnud täitmata juhiste andmise ja kontrollikohustuse. Seega leiab kostja, et töötaja vastutus võimaliku puudujäägi eest tuleb määrata mitte suuremaks, kui töötaja keskmine kuupalk netosummas, s.o 973,70 eurot. Samuti taotleb kostja viivise vähendamist. Kostja toob välja, et hageja netovara suurus on 2018. a majandusaasta aruande järgi 300 000 eurot. Kostja ainus sissetulek on tema töötasu 900 eurot. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning töötasu tal puudub. Peres kasvab (xxx. a seisuga) xxx laps. Kostjal on kinnisvara, kuid korteriomand on koormatud hüpoteegiga ning teine kinnistu on väheväärtuslik. Märkimisväärne muu vara kostjal puudub. Hageja ei teinud põhimõtteliselt midagi kahju ärahoidmiseks. Kostja jääb ka oma taotluse juurde aegumise kohaldamiseks. Kassaarvestusest nähtuvalt oli juba 01.06.2015 kassa jääk üle 11 000 euro. Seega sai väidetav kassa puudjääk tekkida oluliselt enne 01.01.2015. Kostja leiab, et lähtuda tuleb mitte hetkest, mil tööandja sai teada kahju tekkimisest, vaid ajast, mil ta pidi teada saama. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.TLS § 1 lg 1 järgi teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud 09.07.2007 tööleping, mille alusel töötas kostja hageja juures Xxx xxxe juhataja ametikohal (tl 8-9). Poolte vahel lõpetati tööleping 02.02.2017 TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel (tl 15). Hageja nõuab tööandjana hagis kostjalt töötaja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja kohustuse rikkumise tagajärjel on hagejale tekkinud kahju 14 739,55 eurot, kostja on rikkumises süüdi, kahju
2-17-8686 on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
8.Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt RKTKo nr 3-2-1-126-14, p 14): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohustuse rikkumine
9.Kohus käsitleb esmalt seda, kas kostja kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Hageja on viidanud hagis TLS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevatele kohustustele, s.o teha kokkulepitud tööd, täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi ja teha seda tööandja suhtes lojaalselt. Samuti on hageja viidanud ametijuhendist tulenevatele kohustustele: kontrollida arvepidamist (p 5.9), organiseerida kauba, materjalide, raha ja firma materiaalsete väärtuste liikumist ja säilimist (p 5.12), informeerida tööandjat kõiki teda huvitavatest Xxx xxxe tööd ning tegevust puudutavates küsimustes (p 5.14), võtta vastu kassaraha ja kontrollida seda, valmistada rahad ette inkassatsiooniks ning väljastada raha kassa töö alguseks (p 5.18), välistada võõraste juurdepääsu lao- ja kõrvalruumidele (p 5.29), anda regulaarselt aru Xxx xxxe tegevusest (p 5.32) ja hoiduda tegudest, mis kahjustaksid tööandja huve (p 5.33). Ametijuhendi punktide 7.3 ja 7.4 järgi vastutas xxxe juhataja ka materiaalsete tehingute täpsuse eest ning sularaha ja aktsiaseltsi materiaalsete väärtuste säilimise eest. Kokkuvõtlikult leiab hageja, et kostja on rikkunud töölepingust ja ametijuhendist tulenevat kohustust korraldada ja kontrollida Xxx xxxe kassat, sh vastutada selle eest, et kassa oleks õige ning et kassast ei läheks sularaha kaduma.
10.Kostja leiab, et ei ole kohustust rikkunud. Kostja sisestas oma osakonna müügitehingud Erply programmi kassamoodulisse, mis näitas jooksva perioodi kassamüüki, aga mitte kogu kassat, st eelnevatest perioodidest üleval olevat kassajääki kostja ei näinud. Samuti puudus tööandjal kassaarvestuse pidamise ja raha käitlemise kord ning kostjale ei tulene ametijuhendist kohustust pidada kassaarvestust. Kui tekkisid kassaarvestuses ebakõlad, ei andnud tööandja juhiseid. Kassaarvestust pidas tööandja ise, s. o raamatupidaja programmipõhiselt. Kostja pidi üksnes koostama täiendavalt Exceli tabeli laekumiste ja kulude kohta. Kostja sisestas tabelisse sularahamüügi ja sularahaga tehtud tehingud. Kostja selgituse kohaselt oli Exceli tabeli koostamise eesmärk kajastada võimalikke sularahakulusid. Samuti ei ole kostja rikkunud kohustust viia raha panka, esitatud kassaarvestuse kohaselt on viidud raha panka umbes samas summas, kui see on laekunud.
11.Kohus leiab, et kostja on rikkunud kohustusi, mis tulenevad ametijuhendi punktidest 5.9 (kohustus kontrollida arvepidamist, 5.12 (kohustus organiseerida kauba, materjalide, raha ja firma materiaalsete väärtuste liikumist ja säilimist), 5.14 (kohustus informeerida tööandjat kõiki teda huvitavatest Xxx xxxe tööd ning tegevust puudutavates küsimustes), 5.18 (kohustus võtta vastu kassaraha ja kontrollida seda, valmistada rahad ette inkassatsiooniks ning väljastada raha kassa töö alguseks), p 5.32 ja 5.33 (kohustus anda regulaarselt aru Xxx xxxe tegevusest ja hoiduda tegudest, mis kahjustaksid tööandja huve).
2-17-8686 Kohus loeb tõendatuks, et kostja ei ole nende punktide rikkumisega täitnud kohustust korraldada ja kontrollida Xxx xxxe kassat, sh vastutada selle eest, et kassa oleks õige ning et kassast ei läheks sularaha kaduma (sellest täpsemalt kahju tekkimist käsitlevates punktides). Kohtu hinnangul on kostja jätnud nende kohustustega rikkumisega täitmata ka TLS 15 lg 2 p-st 1 tuleneva kohustuse teha kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi. 11.1 Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kostja poolt kassaarvestuse pidamise eesmärk ei olnud mitte kassaarvestus kui selline, vaid üksnes kassast tehtud sularahakulude äranäitamine. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas esitatud tõenditest asjaolud, mis viitaksid selle väite paikapidavusele. Samuti ei leia kohus, et kui tööandjal puudus konkreetne kassaarvestuse pidamise ja raha käitlemise kord, siis vabaneks kostja vastutusest kassaarvestuse pidamata jätmise korral. Kohtu hinnangul oli ametijuhendist tulenevate kohustuste mõtteks tagada kassaarvestuse korrektsus ja tegeliku kassaseisu vastavus arvestusliku seisuga. Samuti probleemide tekkimise korral tööandja tähelepanu juhtimine neile ning ise võimalike lahenduste otsimine. Arvestades, et kuivõrd kostja vastutas ametijuhendi punktide 7.3 ja 7.4 järgi ka materiaalsete tehingute täpsuse eest ning sularaha ja aktsiaseltsi materiaalsete väärtuste säilimise eest, siis ei saa lugeda, et kostja kohustused on hoolsalt ja nõuetekohaselt täidetud, kui pikema aja vältel ei vastanud raamatupidamislik kassajääk tegelikule jäägile, kuid kostja tööandja tähelepane sellele ei juhtinud ega püüdnud leida ka omapoolselt lahendust arvestuste kooskõlla viimisele. Seda olenemata asjaolust, kas viga (summade erinevus) oli tegelik või arvestuslik. Kohus märgib, et kui kostjat takistas kohustuste nõuetekohasel täitmisel konkreetse korra puudumine (seisukohtadest ei nähtu küll, kuidas see konkreetselt takistas), siis oleks olnud tema kohustus sellisele puudusele ka viidata. 11.2 Kohtu hinnangul nähtub kostja seletuskirjast (tl 16), et kostja on tunnistanud enda hooletust kassaarvestuse läbiviimisel, põhjendades seda asjaoluga, et hooajal ei saadud igapäevaselt kassat teha ja pärast ei olnud võimalik enam tuvastada summade vahe põhjuseid. Samuti on kostja tunnistanud hageja raamatupidajale (tl 16 pöördel), et tal peaks olema kassas oluliselt rohkem raha, kui ta panka viis. See viitab kohtu hinnangul asjaolule, et kostja oli teadlik sellest, et tema enda arvestus ja raamatupidamise arvestus ei klappinud, kuid kostja ei astunud samme nii selleks, et teavitada tööandjat kassaarvestuse ebaõigsusest ega ka selleks, et tuvastada ebakõlade põhjus ning viia xxxe kassa arvestus kooskõlla raamatupidamisarvestusega. Samuti nähtub kostja ja hageja raamatupidaja kirjavahetusest (tl 16 pöördel), et raamatupidaja on juhtinud kostja tähelepanu sellele, et raamatupidaja ja kostja kassatabelid on väga erinevad, kuid kostja ei ole taaskord teavitanud hagejat sularahakassa tegelikust seisust ega astunud samme selleks, et teavitada tööandjat kassaarvestuse ebaõigsusest, tuvastada ebakõlade põhjus ning viia xxxe kassa arvestus kooskõlla raamatupidamisarvestusega. 11.3 Hageja ei ole välja toonud ja kohus ei ole tuvastanud, mil moel on kostja rikkunud hageja viidatud kohustust välistada võõraste juurdepääsu lao- ja kõrvalruumidele (ametijuhendi p 5.29). Seega ei ole alust tuvastada antud kohustuse rikkumist.
12.Hageja on tuginenud ka individuaalse materiaalse vastutuse lepingule (tl 11) millest hageja selgituse kohaselt nähtuvad kostja tööülesanded. Kostja on palunud jätta materiaalse vastutuse leping tõendina tähelepanuta, kuna see ei ole kehtiv mitmete puuduste tõttu. Kohus leiab, et kehtetust lepingust ei saa kostjale kohustusi tuleneda. Seega tuleb kostja kohustuste hindamisel vaadelda üksnes neid kohustusi, mis tulenevad kostjale töölepingust ja ametijuhendist. Kuna kehtetust lepingust ei saa tuleneda kohustusi ka tööandjale, jätab kohus tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt on hageja rikkunud lepingu punktist 5.2 tulenevat kohustust.
2-17-8686 Kahju tekkimine
13.Hageja käsitluse kohaselt on talle tekkinud kahju 14 739,55 eurot, mis seisneb kassas olema pidanud ja seal tegelikult puudunud sularahas. Hageja on esitanud kahju nõude tõendamiseks 31.01.2017 kassa seisu kajastava väljavõtte hageja raamatupidamisest (tl 12), mille kohaselt peaks kassas olema 31.01.2017 seisuga raha 16 216,70 eurot. xxx OÜ Xxx xxx kassa xxxe inventuuri aktist (tl 13) nähtub, et kostja esitatud kassa seis oli 1477,15 eurot. Kostja leiab, et hagejale ei ole kahju tekkinud ning kassajääkide erinevus on üksnes arvestuslik. Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kumma poole väited on enam tõendatud. 13.1 Esmalt käsitleb kohus kostja väidet, et puudujääk oli üksnes arvestuslik. Kostja on tõendanud hageja raamatupidaja ning Pärnu xxxe juhataja vahelise kirjavahetusega (tl 34-36) ning tunnistaja O T ütlustega (tl 83-85) seda, et kasutusel olnud programmi Erplayga töötamisel tekkisid sagedasti vead, mis seisnesid mitmekordsete või vales summas arvete tekkimisega ning selle tulemusena ei pruukinud kassajääk vastata tegelikkusele. Kuigi hageja on viidanud IT-probleemidele programmi käivitusfaasis, nähtub esitatud kirjavahetusest, et vigu on esinenud ka hiljem. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et Pärnu xxxe juhi ja raamatupidaja vaheline vestlus ei saa tõendada seda, et vead esinesid ka Tallinnas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohatu tõendiga ning kohus arvestab sellega asja lahendamisel. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sama programmi kasutamisel esinesid vead üksnes ühes xxxes mitmest. 13.2 Samas leiab kohus, et oma tööülesandeid hoolsalt täitva xxxe juhataja kohustus oli jälgida, et taolised vead (võimalikud topelt genereeritud arved jms) saavad hiljem kõrvaldatud ning tööprogrammi andmed vastavad ka tegelikkusele, sh ka kassajääk vastab kassajäägile programmis. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja sellisele probleemile, s.o kassajäägi erinevusele, tegelikkuses viidanud ning püüdnud leida vea põhjust ja seda kõrvaldada. 13.3 Hageja raamatupidaja 08.06.2016 e-kirjast kostjale (tl 16) nähtub, et hageja raamatupidaja on viidanud liiga suurele kassajäägile ning samuti võimalusele, et arvestuslik kassajääk ei klapi tegeliku kassas oleva sularaha summaga. Raamatupidaja on palunud selles kirjas tegeleda kostjal selle võimaliku vastuoluga. 24.11.2016 kirjas kostjale (tl 16) on hageja raamatupidaja viidanud taaskord vajadusele viia kassas eelduslikult olev sularaha panka. Kohtu hinnangul on võimalik teha raamatupidaja 24.11.2016 kirjast järeldus, et olemasoleva arvestusliku kassajäägi kohaselt pidi olema xxxe kassas märkimisväärne summa. Kassas suure summa raha hoidmine ei olnud tunnistaja O T ütluste (tl 83 pöördel) järgi tavapärane ning „kui poiste enda ja raamatupidamise arvestuse vahel tekkisid väga suured erinevused, siis anti sellest ka teada“. Raamatupidaja on 05.08.2015 vestluses kostjaga (tl 16 pöördel) osutanud sellele, et kostjal peaks (xxxe kassas) olema oluliselt rohkem raha, kui panka sai viidud ning kostja on raamatupidaja oletusi kinnitanud. Raamatupidaja ja kostja 11.12.2015-17.12.2015 vestlusest (tl 16 pöördel) nähtub, et hageja raamatupidaja on selgitanud, et kostja kassatabel ja hageja kassatabel erinevad üksteisest olulisel määral, sealhulgas on 2015 aasta kuude ja päevade lõikes kassatabel sama, kuid algsaldo on vale. Kostja ei ole seepeale asunud selgitama raamatupidajale või siis välja selgitama kassatabelite erinevuse põhjuseid. 13.4 Kostja esitatud 31.01.2017 seletuskirjast (tl 14) nähtub, et kostja on selgitanud väidetavalt pika aja vältel tekkinud sularaha puudujääki sellega, et vahe summades tekkis kassaaruandluses peale hooaega või võrdluses raamatupidaja saadetud arvestusega. Kostja on pakkunud välja võimalikuks vahe tekkimise ajaks eelmise juhataja viimaseid tööaastaid. Samuti on kostja selgitanud, et vahe tekkis hooajast, mil me (ilmselt on kostja silmas pidanud xxxt) ei saanudki igapäevaselt kassat teha ja pärast tagantjärele ei saadud enam selgust. Arvestades, et kostja töötas
2-17-8686 xxxe juhatajana töölepingust (tl 8-9) nähtuvalt alates 2007, ei lähe kohtu hinnangul seletuskirjas esitatud väited kassa vahe kohta kokku juba sellele eelnevast ajast (s.o eelmise juhataja viimastest tööaastatest) kostja hilisemate väidetega, mille järgi oli kassa jäägi erinevuse põhjuseks programmi Erplay viga. Porgrammilt Hansa mindi hageja kinnitusel üle programmile Erply aastal 2013. Mõlema poole kinnitusel ei olnud programmi muutmise seisuga kassa puudujääki. Selline vastuolu kostja hilisemate väidete ja seletuskirjas esitatud vahel ei viita kohtu hinnangul kostja väidete usaldusväärsusele. 13.5 Kohus märgib, et kostja väited vaid arvestusliku erinevuse kohta oleksid oluliselt usutavamad juhul, kui kostja oleks varasemalt hageja tähelepanu sellele pööranud ning püüdnud vastuolusid lahendada. Xxx xxxe juhataja ametikirjeldusest (tl 10) nähtub, et arvepidamise kontrollimine, kassaraha vastuvõtmine, kassaraha kontrollimine, raha inkassatsiooniks ettevalmistamine ja kassa töö alguseks raha väljastamine oli kostja kohustus. Probleemi eiramine, mis päädis 31.01.2017 inventuuri aktist ja kostja seletuskirjast nähtuva ja sellele järgneva töösuhte lõppemisega, ei viita kohtu hinnangul sellele, et probleem oli üksnes arvestuslik. 13.6 Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja väide, mille kohaselt klappis kostjal jooksva kassaarvestuse osas Exceli tabelis kassa läbimüük ja kassajääk ning kostjale teadaolevate ja nähtavate kassaandmete kohaselt puudujääki ei olnud. Kostja ning hageja raamatupidaja vahelisest kirjavahetusest (tl 16) nähtub selgelt, et raamatupidaja on esitanud kostjale dokumendid kassa jäägi kohta. Seega oli kostjal võimalus kontrollida endal olemasolevaid andmeid raamatupidamise andmetega ja tuvastada puudujäägi (arvestusliku või mitte) olemasolu. Igal juhul ei saa sellise kirjavahetuse pinnalt teha järeldust, et kostjal puudus teave puudujäägi kohta. 13.7 Seonduvalt kahju tekkimise perioodiga on kostja viidanud sellele, et 1500 euro suuruse sularahakäibe (näitena toodud periood 01.01.2017-31.01.2017 sularahakäibega 1585,78 eurot) korral ei oleks saanu kahju 14 739,55 eurot tekkida hageja viidatud perioodi kestel, vaid oluliselt suuremal ajaperioodil. Kohus märgib, et arvestades hageja ühe põhitegevusalaga, s.o rehvide müük ja vahetus, on eluliselt usutav, et jaanuarikuukäive jääb aasta madalamate hulka ning erineb suurel määral rehvivahetuse hooaja (kevad, sügis) käibest. Samuti nähtub hageja esitatud kassa arvestusest aastatel 2015-2017, et hooajal on sularaha laekumine olnud oluliselt suurem, näiteks aprillis 2015. a 10 134,46 eurot, oktoobris 2015. a 4510,21 eurot, aprillis 2016. a 8394,05 eurot ja oktoobris 2016. a 4864,41 eurot. Kogu aasta 2016 sularaha laekumine oli 34 235,55 eurot. Seega sai hagis nõutud kahju tekkida ka aastast lühema perioodi kestel (esitatud tõendite põhjal aga tõenäoliselt siiski pikemal perioodil). 13.8 Hageja on tuginenud sellele, et tegemist ei ole arvestusliku veaga ning puudu on müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest saadud raha 14 739,55 eurot, mis pidanuks olema olemas sularahakassas. Hageja väitel topeltarveid süsteemi ei jäänud ning probleem on tekkinud üksnes sularahakassaga. Kostja ei ole viidanud ega tõendanud, et vastuolusid arvestuses esines ka näiteks laos läbiviidud inventuuris. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et topelt genereeritud arveid tasuti üksnes sularahas. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kui topelt genereeritud arvel oli tegemist laokaubaga, pidanuks see inventuuri järgi tekitama vea lao arvestusliku ja tegeliku seisu vahel, selliseid asjaolusid aga välja toodud ei ole.
14.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et sularahakassa tegeliku ja arvestusliku jäägi vahe näol oli tegemist üksnes arvestusliku puudujäägiga. Kohus jõuab järeldusele, et sularahakassa puudujäägi näol ei olnud tegemist programmi veaga, vaid hagejal tegelikult tekkinud kahjuga, mis on tõendatud eeltoodud dokumentaalsete tõenditega. Vaidlus puudub selles, et vahe raamatupidamisest nähtuva olemapidava kassajäägi ja tegeliku kassajäägi vahel oli 14 739,55 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendatud hageja kantud kahju selles summas.
2-17-8686 Hageja käsitluse kohaselt tekkis puudujääk alates aasta 2016 kevad-suvest, kuid hiljemalt aasta 2016 juunist. Kostja leiab, et lähtudes hageja raamatupidaja 08.06.2016 e-kirjast (tl 16) ei saanud kassa puudujääk tekkida mitte 2016 aasta kevad-suvel, vaid oluliselt enne seda. Maakohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuvastati puudujääk 31.01.2017 toimunud sularahakassa inventuuriaktiga. Seda kuupäeva saab lugeda ka ajaks, mil hageja sai talle tekkinud kahjust teada. Puudub alus arvata, et hageja pidanuks saama kahjust teada enne seda kuupäeva.
15.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt ei piisa kassas olema pidava rahasumma kindlakstegemiseks raamatupidamisprogrammi väljatrükist kassa jäägi kohta ning selleks tuleb viia läbi täisaudit, mille käigus kõrvutatakse ja kontrollitakse kassa seisu tekkimise aluseks olevaid algdokumente kõigi müügidokumentide, kassa- ja pangadokumentidega. Kostja vastav väide ei ole tõendatud, kostja ei ole toonud välja, millest taoline väidetav nõue auditi läbiviimiseks tuleneb. Eeldusel, et raamatupidamine on nõuetekohaselt korraldatud, on raamatupidamise dokumendid usaldusväärsed tõendid. Kostja ei ole esile toonud muid väidetavaid puuduseid hageja raamatupidamiskorralduses peale selles vaidluses kõne all oleva. Seega piisas hageja nõude tõendamiseks kohtu hinnangul hageja esitatud tõenditest ning vastuväiteid pidi tõendama kostja.
16.Kohus märgib, et juhtis kostja tähelepanu vajadusele ja võimalusele taotleda tõendite kogumiseks ekspertiisi määramist, tuvastamaks arvestusliku ja tegeliku kassajäägi erinevuse võimalik põhjus. Kostja sellist tõendite kogumist otstarbekaks ei pidanud.
17.Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, mis on kassa seis siis, kui see kostjale üle anti või et kassa üleandmine on üldse toimunud. Ilma kassa üleandmiseta poleks kostja saanud xxxe juhi ülesandeid täiel määral alates aastast 2007 täita (vaidluse all ei ole, et kostja on neid ametiülesandeid täitnud). Samuti on mõlemad pooled kinnitanud, et aastal 2013 ühelt programmilt teisele üle minemisel puudujäägid puudusid.
18.Kohtu hinnangul on asjakohatu ka kostja tuginemine mitteosalemisele kassa inventuuri läbiviimisel. Kostja viitab, et inventuuri aktis on ta märgitud üksnes kassa üleandjana ning inventuuri läbiviijatena on märgitud muud isikud. Kohus märgib, et inventuuri akti (tl 13) on allkirjastanud ka kostja. Kohtu hinnangul ei saa inventuuri aktiga tutvumise põhjal teha järeldust, mille kohaselt kostja inventuuri läbiviimisel ei osalenud, s.o et tal puudus võimalus jälgida, et arvestatud saab kogu kassas olev raha. Seetõttu puudub igasugune põhjus jätta inventuuri akt tõendina tähelepanuta. Kostja ei ole ka kordagi väitnud, et sularahakassas oli tegelikkuses inventuuri aktis toodust oluliselt suuremas summas raha. On ka eluliselt usutav, et xxxe juhatajana ja isikuna, kelle kohustus oli hoolitseda kassaarvestuse eest ning kes peab väljastama raha kassa töö alguseks, pidi kostja olema üpris täpselt kursis sellega, kui palju raha on tegelikkuses kassas. Seega, kui inventuuri aktis toodud summa ei oleks vastanud tegelikkusele, pidanuks kostja vastuväited hagejale kohe esitama ja viitama sellele vähemalt seletuskirjas, mida kostja aga ei teinud. Töötaja süü
19.Järgmisena tuvastab kohus, kas töötaja on oma kohustuste rikkumises süüdi, samuti milline oli tema süü aste. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta TLS § 74 lg 1 kohaselt rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta TLS § 74 lg 2 järgi tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.
2-17-8686 TLS §-s 72 on sätestatud, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg-te 1 ja 2 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg-te 1-5 järgi vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
20.Hageja käsitluse kohaselt on kostja tegutsenud tahtlusega, omastades kassast sularaha. Tahtlusele viitab hageja hinnangul see, et kostja varjas sihilikult hageja eest puudujäägi olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole kostja tahtlusega tegutsemine tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et sularaha puudujäägi on tekitanud just kostja raha omastamisega. Kostja kinnitusel tegid müügitehinguid ka teised osakonna töötajad. See, kuidas ja kuhu on raha kassast kadunud, ei ole menetluse käigus tuvastamist leidnud. Kohtu hinnangul ei saa hageja raamatupidaja ja kostja vahelise kirjavahetuse põhjal teha järeldusi, et kostja on sihilikult varjanud puudujäägi olemasolu. Kostja on kirjavahetuses möönnud seda, et raamatupidamisarvestus ei vasta tegelikule olukorrale kassas. Küll aga on kostja jätnud hageja teavitamata probleemi põhjustest ja ka ise need põhjused tuvastamata. Kostja oli kassarvestuse eest vastutav isik.
21.Kostja ei ole esile toonud, et tal puudusid kassaarvestuse läbiviimiseks vastavad oskused, teadmised ning vajalik väljaõpe. Hageja on tõendanud muu hulgas ka kostjale saadetud e-kirjadega (tl 156-157), et kostja on saanud väljaõppe ka programmi Erply kasutamiseks enne programmi kasutuselevõttu; samuti seda, et on kostjale pakkunud tuge programmi kasutamisel. Sealhulgas on hageja andnud kostjale juhiseid kassarvestuse teostamiseks ja kontrolliks (tl 158-159). Kostja on töötanud xxxe juhatajana alates 09.07.2007, seega ei saa kostja ka tugineda piisava kogemuse puudumisele. Talle pidi olema üheselt selge, et just tema vastutab, et kassaarvestus vastab ka tegelikkusele. Seetõttu on kostja tegutsenud kohtu hinnangul raske hooletusega.
22.Kostja süüd ei vähenda kohtu hinnangul ka kostja väide (tõendatud O T ütlustega ja dokumentaalse tõendiga, millest nähtuvad raamatupidaja P P ütlused), mille kohaselt kassa arvestuse pidamise ja raha käitlemise kord puudus. Kui kostjal puudus arusaam sellest, kuidas tuleb korraldada kassa arvestust moel, et sellest nähtuks õiged andmed, siis oleks ta pidanud pöörduma tööandja poole ja juhtima sellisele puudusele tähelepanu. Hageja on ka välja toonud, et kohustas võimalike vigade vältimiseks pidama Exceli tabelit sularahakassa arvestuse jaoks. Kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga
23.VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kostja on rikkunud hageja viidatud kohustusi (otsuse punkt 11). Kohtu hinnangul oli rikutud kohustuste eesmärgiks justnimelt hagejale tekkinud kahju ärahoidmine. Seega ei esine alust kahju hüvitamata jätmiseks VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt. Kahju ettenähtavus
2-17-8686
24.VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kahju tekitati raske hooletuse tõttu, puudub nõude rahuldamise alusena vajadus tuvastada, kas kostja rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos
25.Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada ka põhjusliku seose olemasolu. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
26.Hageja on leidnud, et hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks sularaha omastanud või taganud selle säilimise; isegi, kui kostja sularaha ei omastanud, ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud, st pidanud igapäevast kassaaruandlust, kontrollinud arvepidamist, kontrollinud kassarahasid, viinud sularaha regulaarselt panka, kontrollinud kassa õigsust, teavitanud õigeaegselt kassa puudujääkidest ning rakendanud abinõusid kahju vältimiseks. Hageja leiab, et igapäevase kassaaruandluse pidamine ja selle õigsuse kontrollimine raamatupidajaga oleks aidanud avastada esimesi puudujääke varem, tuvastada puudujäägi põhjused ning tulevikus neid ära hoida. Samuti leiab hageja, et kassas suure sularahakoguse hoidmine on suur risk raha kadumiseks ning raha aegsasti panka viimise korral olnuks suurem võimalus seda riski maandada.
27.Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu raha panka viimise eeldatavat sagedust. Esitatud tõendite põhjal ei saa kohus ka teha järeldusi, et kostja on jätnud raha panka viimata liiga pikkadel perioodidel või et kassasse oleks seeläbi kogunenud liiga suur summa. Ülejäänud ulatuses nõustub kohus hageja väidetega ja leiab, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks täitnud oma tööülesandeid nõuetekohaselt, s.o. kontrollinud igal õhtul kassa jääki ning teavitanud raamatupidajat ja tööandjat kohe, kui tuvastas, et kassa jääk ei vasta raamatupidamise andmetele, oleks olnud võimalik tuvastada puudujäägi tekkepõhjus ning hoida ära edasine kahju. Kostja poolt pikema ajaperioodi jooksul tööülesannete mittenõuetekohane täitmine põhjustas kahju tekkimise. Aegumise kohaldamise taotlus
28.Kostja on taotlenud asja uuel menetlusel maakohtus uuesti aegumise kohaldamist. TLS § 74 lg 4 järgi aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et uus aegumise kohaldamise taotlus on esitatud alusel, mida Tallinna Ringkonnakohus käsitlenud ei ole, s.o lähtudes mitte ajast, mil tööandja kahju tekkimisest teada sai, vaid sellest, millal pidi tööandja kahju tekkimisest teada saama. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on 10.10.2018 otsuse punktis nr 17 kinnitanud mittenõustumist maakohtu järeldusega, mille kohaselt pidi hageja mõistlikult võttes saama kostja poolt väidetavalt tekitatud kahjust teada vähemalt 2015. aasta alguses. Maakohus leiab, et ringkonnakohus on seega asja läbivaatamisel lähtunud selgelt sellest, et hageja ei pidanud puudujäägist saama teada enne 31.01.2017 ning maakohtul puudub praegusel juhul alus jõuda teistsugusele järeldusele. Seega on
2-17-8686 ringkonnaohus hageja aegumise kohaldamise taotluse juba läbi vaadanud ning sama taotlust ei ole põhjendatud uuesti läbi vaadata. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel
29.Kostja ei pruugi siiski vastutada kogu tekkinud kahju ulatuses. Kostja on ka taotlenud vähendada väljamõistetava kahju suurust.
30.VÕS § 139 lg-s 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
31.Hageja kinnitusel tuvastati kassa puudujääk 31.01.217 inventuuril. Hageja ei ole välja toonud, et varasemalt on teostatud kassa inventuure. Ka tunnistaja O T ütluste (tl 84) kohaselt tehti inventuuri heal juhul kord aastas, kuid müüjate enda initsiatiivil ja tööandja osaluseta, s.o keegi tööandja poolt kassa tegelikku seisu kontrollimas ei käinud.
32.Hageja esindaja on selgitanud 22.11.2017 eelistungil, et tööandja poolt on kontrollmehhanism olemas, aga raamatupidaja ei kontrolli seda, kas kassas on see summa olemas, mida reaalselt panka viiakse. Kohus märgib, et hageja enda ülesanne oli tagada vajalike kontrollmehhanismide olemasolu ja neid ka kasutada (teostada regulaarselt kassa inventuuri), selle asemel, et eeldada, et kõik toimib ka ilma vajalikke kontrolle läbi viimata. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on tööandjana jätnud suures osas täitmata TLS § 1 lg-st 1 ja § 28 lg 2 p-st 1 tuleneva kontrollikohustuse, juhendite ning korralduste andmise kohustuse.
33.Kohtu hinnangul on hageja, jättes mitmete aastate vältel kassa inventuuri läbi viimata, ise soodustanud antud olukorra tekkimist. Hageja, kellel oli juba augustis 2015 teada, et xxxes on ebatavaliselt suur kassajääk, jättis sellele asjaolu põhjuse välja selgitamata. Jättes juba aastal 2015 inventuuri tegemata, jättis hageja sellega ka tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Inventuuri ei järgnenud ka sellele, kui hageja raamatupidaja viitas vestluses (tl 16) kostjale, et Xxx kassaseis ei klapi ning kassajääk on ülemäära suur. Kohtu hinnangul on äärmiselt usutav, et juhul, kui hageja oleks viinud kassa inventuuri läbi sagedamini, oleks puudujääk tuvastatud oluliselt varem. Sellisel juhul oleks saanud koheselt tegeleda probleemi põhjusega ning hoida ära edasine kahju tekkimine. Hageja on seega oma tegevusetusega ka ise suurel määral süüdi kahju tekkimises.
34.Kohtu hinnangul võis hagejalt mõistlikult oodata, et ta asub juba aastal 2015 tuvastama kassa tabelite mittevastavuse põhjuseid, selleks kassainventuuri läbi viies. Nimelt nähtub aasta 2015 kassaarvestusest (tl 67-71), et 01.01.2015 seisuga pidi raamatupidamisarvestuse järgi olema kassas vähemalt 11 266,81 eurot. Kuna mõningane sularaha kassas on ettevõtte tegevuseks (vahetusraha, raha ettevõtte tegevuseks vajalikke tarvikute, näiteks töökinnaste ostmiseks) vajalik ning raamatupidaja kinnitusel (tsiviilasjas nr 2-17-8725 antud ütlused, tl 87) palus ta xxxtel viia sularaha enne aastavahetust panka, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et vähemalt 1/3 ulatuses pidi olema puudujääk (kogunõue 14 739,55 eurot) tekkinud juba 01.01.2015 seisuga. Kui hageja oleks rakendanud koheselt kontrolli, oleks ta saanud ära hoida ülejäänud 2/3 ulatuses puudujäägi, s.o kahju tekkimist. Kuna kostja tegevusetust ei saa hinnata suuremaks rikkumiseks kui hageja tegevusetust, esinevad kohtu hinnangul asjaolud kahjuhüvitise vähendamiseks 2/3
2-17-8686 ulatuses. Kohtu hinnangul puuduvad muud alused kahjuhüvitise vähendamiseks.
35.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi rahuldamise eeldused on täidetud, s.o 1/3 nõutud kahju hüvitamise osas. Hagi tuleb rahuldada põhinõude 1/3 ulatuses, s.o summas 4913,18 eurot.
36.Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis 394,13 eurot ja alates 03.06.2017 viivist TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja asjaolusid, mis annaks piisava aluse vähendada väljamõistmisele kuuluvat viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna hageja on esitanud kostjale rahalise kohustuse täitmise nõude ning kostja ei ole nõuet täitnud, on kostja viivituses rahalise kohustuse täitmisega. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist alates 01.02.2017. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 4913,18 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel ajavahemiku 01.02.2017-02.06.2017 eest summas 131,38 eurot. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 4913,18 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 03.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt, leiab kohus olevat põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
38.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.