Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-103591
Tsiviilasi
TT ARHITEKTUURIBÜROO OÜ hagi L L vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 5284,05 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: TT ARHITEKTUURIBÜROO OÜ (registrikood 11558917, Vabaduse väljak 6, Tallinn 10146); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sirle Kalma (Advokaadibüroo KPMG Law OÜ, Narva mnt 5, Tallinn 10117, epost: [email protected]); Kostja: L L (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tamm (Advokaadibüroo NOVE, Estonia pst 9, Solarise keskus, Tallinn 10143, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt L Lilt (isikukood xxx) hageja TT ARHITEKTUURIBÜROO OÜ (registrikood 11558917) kasuks välja 4897,15 (neli tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja 15 senti) eurot, millest 4800 eurot on põhinõue ja 97,15 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt L Lilt (isikukood xxx) hageja TT ARHITEKTUURIBÜROO OÜ (registrikood 11558917) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast (04.04.2019) põhinõude summalt 4800 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt L Lilt (isikukood xxx) hageja TT ARHITEKTUURIBÜROO OÜ (registrikood 11558917) kasuks menetluskuludena välja 3 671,13 (kolm tuhat kuussada seitsekümmend üks eurot ja 13 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt L Lilt (isikukood xxx) hageja TT ARHITEKTUURIBÜROO OÜ (registrikood 11558917) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3 671,13 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 4800 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 99,26 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 02.04.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 23.12.2014 töövõtulepingu, mille kohaselt tellis kostja hagejalt Tallinnas Xxx linnaosas asuva Xxx tn xxx krundi maa-ala detailplaneeringu, hoone eskiisi ning hoone arhitektuur-ehitusliku osa ehitusprojekti koostamise. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 3.1 kohaselt oli lepingu maksumuseks 8000 eurot, millele lisandus käibemaks 20% (1600 eurot). Töövõtulepingu punkti 3.2 kohaselt tuli lepingu maksumus tasuda kolmes osas. Esimene osamakse kuulus tasumisele pärast detailplaneeringu algatamist, teine osamakse kuulus tasumisele detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamiseks esitamisest ning kolmas osamakse suuruses 4000 eurot + käibemaks (kokku 4800 eurot) kuulus tasumisele pärast detailplaneeringu kehtestamist. Esimesed kaks osamakset on kostja hagejale tasunud.
3.15.08.2018 kehtestas Tallinna Linnavalitsus oma korraldusega Xxx tn xxx kinnistu detailplaneeringu. Hageja esitas kostjale 20.12.2018 arve nr 0122 suuruses 4800 eurot (sisaldab käibemaksu), mille alusel tuli kostjal hiljemalt 31.12.2018 tasuda töövõtulepingus kokku lepitud kolmas osamakse. Olenemata detailplaneeringu kehtestamisest ning arve esitamisest on kostja keeldunud arve tasumisest. Eelnevast tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees 4800 eurot.
4.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1. Hageja on täitnud lepingulise kohustuse ja on koostanud kinnitatud detailplaneeringu. Kostja ei ole töö osas esitanud pretensioone. Hageja viitas VÕS § 637 lõikele 3. Kostja on jätnud tasumata lepingu alusel esitatud arve nr 0122 summas 4800 eurot. Seega on kostja rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist.
5.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ja § 113 lõikele 1. Perioodil 31.12.2018 ehk alates arve maksetähtaja saabumisest kuni hagi esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viiviste kogusumma 99,26 eurot. Hagi täienduses täpsustas hageja viivise nõuet ja palus kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 97,15 eurot. Alates 04.04.2019 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 4800 eurolt seaduses sätestatud määra alusel.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja viidatud Xxx tn 10 ja 12 töövõtulepingut pooled ei allkirjastanud. Hagejal oli koostatud töövõtulepingu projekt, kuid andmed ja allkirjad jäid lisamata. Allkirjastamata lepingust selgub, et hageja proovis esmalt saada ehitusõigust ridaelamule ja kui see pole võimalik, siis korterelamule. Nii sai lepingu teksti sisse kantud, kuna kostja sooviks oli saada antud kinnistutele ridaelamuid, mida nii detailplaneering kui ka Xxx Linnaosa üldplaneering antud alale ehitada ei lubanud.
7.Töö esimeses faasis tegi hageja kostja soovide kohaselt eskiisi ridaelamule. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile see ei sobinud. Pärast seda tegi hageja uue eskiisi, lähtudes omanike konkreetsetest juhenditest ja soovidest. Ka see eskiis lükati tagasi, kuna ameti hinnangul oli endisel tegu ridaelamuga. Samas selgus, et detailplaneeringus olid hoone brutopinna osas mõningased vasturääkivused. Hageja saatis Tallinna Linnaplaneerimise Ametile päringu, millele saadud vastuse kohaselt oli amet valmis kostja soovil detailplaneeringu tühistama ja väljastama projekteerimistingimused, kus on sees Xxx üldplaneeringuga võimaldatud ehitusmahud. Hageja esitas taotluse detailplaneeringu tühistamiseks ja uute projekteerimistingimuste väljastamiseks. Tulemusena väljastati uued projekteerimistingimused.
8.Samaaegselt koostas hageja koostöös kostjaga korterelamu eskiise. Korterelamu eskiisid olid sellises faasis, et 11.10.2018 arutati kostjaga rõdude laiuseid ja muid väiksemaid muudatusi. 15.10.018 aga teavitas kostja ootamatult, et soovib koostöö hagejaga lõpetada. Hageja jaoks oli töövõtulepingu ülesütlemine ootamatu. Projekti käigus oli kostja pidevalt soovinud teha muudatusi. 08.10.2018 e-kirjas soovis kostja, et hageja teeks ühe toa juurde suure toa kõrvale ja lisaks täiendavalt ühe akna. Kostja soovitud muudatused saatis hageja e-posti teel 15.10.2018. Kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda, kuna lepingu täitmine venis kostja süül. Hageja lepingut ei rikkunud, millest tulenevalt ei olnud kostjal õigust lepingust taganeda ja makstud tasu tagasi nõuda.
9.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et hageja rikkus Xxx xxxobjekti osas sõlmitud lepingut, mis andis kostjale õiguse taganeda lepingust osaliselt. Hageja on esitanud kostjale Xxx xxxeskiisi. Eskiis on lisatud illustratsioonide näol detailplaneeringu kausta. Ehitusprojekti ei jõudnud hageja lõpetada ega kostjale edastada, kuna kostja taganes lepingust. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei esitanud lisatööna tellitud geodeetilist alusplaani ja dendroloogilist uuringut. Geodeetiline alusplaan on kostjale edastatud ja selle alusel teeb tööd
OÜ XXX,
kes projekteerib trasse. Dendroloogiline uuring on detailplaneeringu kaustas. Seega ei vasta kostja väited tõele, et lisatööde eest tasutud teenust pole kostja saanud.
10.Tegemist oli lepinguga, mida täideti osade kaupa. Lepingu osalise rikkumise korral on lepingust tervikuna taganemine õigustatud vaid erandlike asjaolude korral VÕS § 116 lg 3 alusel, milliseid kostja esile toonud ei ole. Kostja on ekslikult leidnud, et seoses Xxx xxxtöövõtulepinguga on hageja nõue kostja 1 098 eurot. Kostja on jätnud tasumata 4000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kostjale arvete tasumist selgitanud 10.09.2018 e-kirjas. Kostja on tasunud detailplaneeringu koostamise eest 4 800 eurot, mistõttu on kostjal tasumata veel 4 800 eurot. Hageja pidas kostja lepingust taganemise avaldust tühiseks. Kostja ei ole tõendanud lepingu olulist rikkumist.
11.Kostja on edastanud hageja e-posti aadressile xxx nõude loovutamise teate 03.05.2019 kell 15:45. Tasaarvestuse avaldusele vaidles hageja vastu, sest tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Kuna hageja ei ole Xxx 10/12 lepingut rikkunud, ei ole kostjal hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Xxx KV OÜ on väidetavalt loovutanud Xxx 10 lepingust tulenevad nõuded kostjale. Hageja on esitanud Xxx KV OÜ-le tehtud tööde eest arve tasumiseks 19.11.2016, mis tasuti 05.12.2016. Pretensioone Xxx KV OÜ hagejale mõistliku aja jooksul ei esitanud. Tööd on pretensioonideta vastu võetud ning hageja tasu kuulus maksmisele. Hageja jaoks on üllatav, et enam kui kahe aasta möödumisel on nõude loovutajal tekkinud mingid nõuded seoses teostatud tööga. Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu.
12.Isegi juhul, kui kostja on lepingust kehtivalt taganenud, ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Hageja on Xxx KV OÜ nõudel teinud kaks eskiisi ja kostjal puudub alus töövõtulepingu alusel tasutud tasu tagasi nõudmiseks. Kui kostjal oleks õigus esitada tasaarvestuse avaldus, sai hageja sellest teada alles 06.05.2019 ehk pärast hagi menetlusse võtmist. Menetluskulud tuleb igal juhul jätta kostja kanda.
13.23.01.2020 seisukohtades selgitas hageja, et Xxx tn xxxlepingu alusel sai hageja tasu nii detailplaneeringu (lepingu p 3.1.1), kui ka arhitektuur-ehitusliku osa ehitusprojekti koostamise eest (lepingu p 3.1.2). Lepingu punkti 3.1.1 alusel oli detailplaneeringu maksumus 8000 eurot, millele lisandus käibemaks. Töövõtulepingu punkti 3.2 kohaselt tuli detailplaneeringu osas töö maksumus tasuda kolmes osas. Esimene osamakse kuulus tasumisele pärast detailplaneeringu algatamist, teine osamakse pärast detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamiseks esitamist ning kolmas osamakse suuruses 4000 eurot + käibemaks (kokku 4800 eurot) pärast detailplaneeringu kehtestamist.
14.Lepingu punkti 2.1.2 järgi pidi hageja koostama krundi hoonestamiseks eskiisi. Lepingu punkti 3.1.2 kohaselt arvutati hoone ehitusprojekti koostamise maksumust lähtuvalt hoone suletud brutopinnast ehk 14 eurot/m2, millele lisandub käibemaks. Arve tegemise hetkel oli Tallinna Linnaplaneerimise Ametis 26.10.2016 versioon, kus planeeritud hoone suletud brutopinnaks oli 800 m2 x 14 = 11 200 eurot. Sellest 30% on 3 360 eurot.
15.Lepingu p 2.1.3 tulenevalt pidi hageja pärast detailplaneeringu kehtestamist koostama hoone arhitektuur-ehitusliku osa ehitusprojekti. Lepingu p 3.1.2 järgi tuli 70% projekteeritava hoone arhitektuur-ehitusliku osa maksumusest tasuda peale ehitusloa väljastamisest ehk 11 200 eurot * 0,7 = 7 840 eurot. Lepingu p 4.1 kohaselt ei sisaldanud lepingu maksumus mh dendroloogilist uuringut ja topo-geodeetilist ülesmõõdistust. Need pidi kostja lisatasu eest juurde tellima.
16.Hageja esitas detailplaneeringu osas kostjale tasumiseks kokku kolm arvet. Esimesed 2 arvet on kostja hagejale tasunud, kuid viimase arve jättis kostja tasumata, kuigi detailplaneering kehtestati. Arve nr 0069 summas 2 320 eurot, millele lisandus käibemaks, tasus kostja 31.07.2015 ega esitanud pretensioone. Pretensiooni esitas kostja alles kohtumenetluses kolm aastat hiljem. Arve nr 0094 summas 5 133 eurot, millele lisandus käibemaks, oli esitatud II osa detailplaneeringu eest summas 2000 eurot, hoone eskiisi 30 % eelprojekti maksumusest summas 2 765 ja lisatööna dendroloogia eest summas 368 eurot. Kostja tasus arve 18.11.2016 ega esitanud pretensioone. Kostja esitas vastuväite alles kohtumenetluses kolm aastat hiljem eskiisi maksumuse osas.
17.Arve nr 0122 oli summas 4000 eurot, millele lisandus käibemaks. Arve esitas hageja kostjale 20.12.2018, kuid kostja jätis selle täies ulatuses tasumata. 15.08.2018 kehtestas Tallinna linnavalitsus oma korraldusega Xxx tn xxxkinnistu detailplaneeringu. Hageja esitas kostjale 20.12.2018 arve nr 0122, mille alusel tuli kostjal hiljemalt 31.12.2018 tasuda töövõtulepingus
kokku lepitud kolmas osamakse (lepingu p 3.2). See osa tasust muutus töövõtulepingu kohaselt sissenõutavaks alates detailplaneeringu kehtestamisest.
18.Hageja tasunõue 4800 eurot tuleneb detailplaneeringu koostamisest. Kokku pidi kostja tasuma 9600 eurot, kuid ta tasus 4800 eurot ja jättis ülejäänu tasumata. Teised hageja esitatud arved on kostja tasunud. Hageja pidas arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kostja Xxx tn xxxtöövõtulepingust tulenevalt makstud tasu kolm aastat hiljem tagasi nõuab. Hageja viitas VÕS § 644 lõikele 1 ja leidis, et kuna kostja oli tarbija, pidi ta teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest kahe kuu jooksul. Kostja ei esitanud pretensioone, vaid tasus arved. Kostja on minetanud õiguse esitada vastuväidet selle kohta, et ta pole tegelikult geodeesiat saanud ning eskiislahendus ei vasta nõuetele. Hageja leidis, et kostja nõudeõigus 2 765 euro osas on aegunud.
19.Detailplaneeringu esialgse lahenduse koostamise juures kogub planeerija infot kavandatava ala kohta, tellib maatüki topo-geodeetilise ülesmõõdistuse ja haljastuse olemasolul dendroloogilise hinnangu. Topo-geodeetiliste tööde peamine eesmärk on saada vajalikke lähteandmeid planeerimiseks. Selles mõõdistuses tuuakse välja maapealsete ja maa-aluste tehnovõrkude, maakasutuse piirid, kõrgusmärgid, haljastus, hoonestus, piirded, rajatised ja teed. Samuti vajatakse topo-geodeetilisi töid ehitusprojekti koostamiseks või ehitamiseks. Seega on topo-geodeetiline töö vajalik selleks, et hageja saaks nende andmete pinnalt detailplaneeringut üldse koostama hakata. Kuna hageja esitatud detailplaneering kehtestati, on lisatöö nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja tellis topo-geodeetilise mõõdistamise OÜ-lt Xxx.
20.Topo-geodeetilist mõõdistust ei pidanud hageja kostjale saatma, sest see kohustus ei tulene poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust. Kostja kolm aastat hiljem esitatud väide, et temani pole geodeesia jõudnud, naeruväärne. Pole eluliselt usutav, et kostja kolm aastat pärast teenuse saamist avastab, et geodeesia puudub. 08.07.2019 vastuse p 12 on kostja kinnitanud, et ta on geodeesia mingis osas saanud, aga see ei vasta nõuetele. Arve tasumisega 28.07.2015 ning pretensioonide esitamata jätmisega on kostja minetanud pretensioonide esitamise õiguse ja tasu tagasinõue on aegunud.
21.Kostja sõlmis XXX OÜ töövõtulepingu 10.10.2018. Seega alustas kostja oktoobris 2018 ehitusprojekti koostamist. Selleks ajaks oli Keskkonnaministeerium võtnud vastu 01.01.2018 geodeetilise süsteemi määruse, mille § 8 lg 1 tulenevalt muutus Eesti kõrgussüsteem (vana oli LEST balti kõrgussüsteem) Euroopa Vertikaalseks Referentssüsteemiks. Sama määruse § 9 lg 1 sätestab, et Eestis tähistatakse EVRS kõrgusi lühendiga EH2000. Määruse § 111 lg 1 järgi kehtestati üleminekuperiood EH2000 kõrgustele 01.01.2018-31.03.2018.
22.Täiendavalt tuleneb Tallinna Linnavalitsuse määrusega kehtestatud Geodeetiliste mõõdistusja uurimistööde tegemise korra § 9 lg-st 1, et maa-ala planeerimiseks ning ehitusprojekti aluseks kasutatav mõõdistustöö võib olla kuni ühe aasta vanune. Lisaks tuleb värske geodeesia kasutamise kohustus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimustest, mille kohaselt pidi topo-geodeetilise alusplaani vanus olema kuni üks aasta.
23.Kuna hageja tellitud geodeesia oli teostatud vana kõrgussüsteemi järgi ehk balti süsteemi järgi, pidi kostja endast tulenevatel põhjustel tellima ehitusprojekti koostamiseks uue geodeetilise mõõdistuse, mis ei saanud olla üle ühe aasta vana ajal, mil ta soovis ehitusprojekti koostama hakata.
24.Kuna kostja tasus hageja arve nr 0094 eskiislahenduse eest ilma pretensioone esitamata. Kostja nõusolekut eskiislahendusele saab järeldada arve aktsepteerimisest ja tasumisest. Seega on kostja aktsepteerinud hageja koostatud lahendust, mis on planeeringute registris ka üleval. Kostja on minetanud vastuväite esitamise õiguse ja tasu tagasinõue on aegunud.
25.Hoone eskiis oli üks osa detailplaneeringust, mille hageja esitas 16.02.2018 detailplaneeringu lisana nr 4. Ilma eskiislahenduseta ei oleks detailplaneeringut kehtestatud. Eskiisi koostamise eesmärgiks on pakkuda välja esialgne lahendus, mille põhjal oleks võimalik otsustada, kas sellisel eesmärgil koostada soovitav detailplaneering on üldse realiseeritav ja piirkonda linnaehituslikult sobilik. Tallinnas on praktikas välja kujunenud, et eskiisi lihvitakse mitme aasta jooksul, et detailselt oleksid lahendatud isegi kõnniteede laiused ja parkimiskohtade täpsed asukohad. Seega pidi hageja detailplaneeringu kehtestamiseks esitama juba hoone eskiislahenduse, sest vastasel juhul ei oleks Xxx tn xxxdetailplaneeringut kehtestatud.
26.Tallinna Linnavalitsus teatas 04.06.2015 kirjas, et hageja esitatud eskiislahendusele avalikul arutelul vastuväiteid ei esitatud. Seetõttu kinnitas kohalik omavalitsus eskiislahenduse. Hageja tasunõue eskiislahenduse eest muutus sissenõutavaks.
27.Kostjal puudusid mistahes etteheited hagejale seoses Xxx tn xxxlepinguga, neid ei ole kostja oma vastuses välja toonud. Üllatuslikult teatas O La 15.10.2018, et lõpetab hagejaga koostöö. Kirjast ei olnud võimalik aru saada, millise lepingu alusel koostöö lõpeb ning seda, et lepingust nimelt taganeti. Hageja ei ole Xxx objekti suhtes sõlmitud lepingut rikkunud. Kõik lepingud lõppesid kostja ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 alusel. Kostjal ei ole õigus nõuda makstud raha tagasi.
28.Hagejal ei lasu Xxx tn 10 ja 12 lepingute osas tõendamiskoormust, kuna hageja ei nõua nende lepingute alusel kostjalt midagi. Hageja esitas allkirjastamata töövõtulepingu projekti Xxx tn 10 osas. Xxx tn 12 osas leping puudus. Kostja on kohtumenetluses tuginenud töövõtulepingu projekti tingimustest täiesti erinevatele tingimustele, mistõttu peab kostja tõendama, millistel tingimusel pooled lepingu sõlmisid.
29.Hageja ei oska vastata kostja väidetele, milliste kohaselt pidi hageja Xxx objektide lepingute puhul proovima esmalt saada ehitusõigust korterelamule ja mitte ridaelamule. Kostja ei ole välja toonud lepingu olulisi tingimusi Xxx 12 objekti osas. Enne töö alustamist teavitas hageja suusõnaliselt klienti, et tavaliselt ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Amet lubanud Xxx piirkonda planeerida ridaelamuid. Kostja arvas, et kuna üldplaneering polnud veel kehtiv, võiks hageja esmalt proovida ridaelamu projekteerimistingimusi. Hageja teadis, et selle tööga võib tekkida probleeme, mistõttu jäi leping allkirjastamata.
30.Kostja on väitnud, et hageja esitatud eskiis ei vasta EVS 932:2017 standardile ja projekteerimistöid pole hageja teinud. EVS 932:2017 standard jõustus sellekohase teate avaldamisega EVS Teatajas 2017 aasta maikuus. Hageja esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Xxx 10 korterelamu eelprojekti 14.02.2017. Seega on kostja viited tulevikus kehtivale määrusele asjakohatud.
31.Kostja on väitnud, et hageja pole geodeesiat saatnud, mistõttu pidi ta tellima uued uuringud. Hagejal ei olnud kohustust anda kostjale isiklikult geodeesia üle, kuna see ei tulenenud töövõtulepingust. Hageja tõi Xxx tn xxxprojekti asjus välja põhjused, miks kostja pidi tellima uue geodeesia. Hageja jääb Xxx projektide osas samale arvamusele, et kostja pidigi tellima uued ja värsked geodeesiad ehitusprojekti koostamiseks.
32.Kostja on viidanud majandus ja taristuministri määruse nr 34, „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 9 ja kinnitanud, et hageja esitatud geodeesia nendele nõuetele ei vasta. Kostja viidatud määrus võeti vastu 14.04.2016. Hageja tellitud Xxx geodeesia on koostatud 30.03.2016 ja Xxx xxxgeodeesia 12.07.2015. Seetõttu on kostja viited tulevikus kehtivale määrusele asjakohatud.
33.Hageja vastas mõistliku aja jooksul kõigile kostja e-kirjadele. Detailplaneeringu koostamine võttis aega mitte hagejast tulenevatel põhjustel. Vanas 2001. aasta detailplaneeringus oli Xxx 10 osas sisse kantud viga. Detailplaneeringu põhijoonisel oli näidatud Xxx positsioonide ehitusaluseks pinnaks 250 m2 ja korruselisuseks 2 korrust. See teeb siis kokku 250 x 2 = 500 m2 suletud brutopinda. Vanas detailplaneeringus oli ekslikult märgitud suletud brutopinnaks kahekorruselise elamul samuti 250 m2. Hageja esitatud hoone eelprojektis oli suletud brutopind suurem kui 250 m2 ja Tallinna Linnaplaneerimiseamet ei väljastanud ehitusluba. Kuna vanas detailplaneeringus oli brutopind ebaõigesti märgitud, taotleti osaliselt detailplaneeringu tühistamist ja uue vastuvõtmist, milles oli eksimus kõrvaldatud.
34.22.09.2017 tunnistas Tallinna Linnaplaneerimise Amet osaliselt kehtetuks detailplaneeringu. 25.06.2018 esitas hageja ametile projekteerimistingimuste väljastamise taotluse ja uued projekteerimise tingimused väljastati 12.09.2018. Samal ajal tegeles hageja uute eskiisidega ja poolte vahel oli tihe e-kirjade vahetus. Ebaõige on kostja väide, et õhksoojuspumba seadme paigaldus hoone fassaadile on keelatud. Hoone plaanidel ei ole välja toodud, et välisseina paksus on 300 mm. Rõdu rajamist nõudis kostja tütar O La. Hageja teatas 8. oktoobri 2018 kirjas, et rõdu pole võimalik teha, sest hoone ehitusalune pind ületaks siis lubatut. Vaatamata sellele soovis O La oma soovide täitmist.
35.19.02.2020 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et pidi kostjale pärast lepingu lõppemist üle andma geodeetilise alusplaani. Geodeetilise alusplaani esitamise kohustus oli tellijal ehk kostjal. Vastavalt töövõtulepingu punktile 6.2 pidi tellija esitama planeeritava ala kehtiva geodeetilise alusplaani digitaalsel kujul hagejale. Kostja seda teinud ei ole, mistõttu pidi hageja ise selle tellima ja plaani maksumuse on kostja hagejale hüvitanud.
36.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja viidatud standard EVS 932:2017 kehtis hageja esitatud eskiisi kinnitamisel 15.08.2018, mistõttu rakendusid selle tingimused. HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Hageja esitas eskiisi 14.02.2017 ehk 3 kuud enne määruse jõustumist, mistõttu ei kehtinud sellele EVS 932:2017 standardi nõuded. Eskiisile kohaldusid 25.09.2010 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 67 kehtestatud „Nõuded ehitusprojektile“. Hageja eskiis vastas määruse § 8 lg-le 3. Lisaks on kostja esitanud eksitavaid väiteid, sest standardis märgitud nõuded kohalduvad hoone ehitusprojektile, kuid hageja koostas hoone eskiisi.
37.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hageja ei olekski pidanud hoone eskiisi koostama ega saanud selle eest tasu nõuda. Detailplaneeringu esitamisel tuleb esitada ka hoone eskiislahendus. Vastavalt töövõtulepingu punktile 2.1.2 oli enne hoone arhitektuur-ehitusliku osa ehitusprojekti koostamist vaja hagejal koostada hoone eskiis, mida hageja ka tegi ja esitas tehtud töö eest arve kostjale tasumiseks. Kostja tasus arve pretensioone esitamata. Töövõtuleping hõlmas detailplaneeringu koostamist ja hoone eelprojekti koostamist. Hoone eskiis oli koostatud detailplaneeringu faasis. Detailplaneeringu faasis makstud eskiisi maksumuse (30% eelprojekti maksumusest summas 2 765 eurot) arvutuse ülesehituse eesmärk oli saavutada tellija ehk kostja jaoks võimalikult suur ehitusmaht ja seetõttu ongi detailplaneeringus koostatud hoone eskiisi maksumus seotud hoone eelprojekti võimaliku mahuga. Detailplaneeringu faasiks vajaliku hoone eskiisi maksumuse arvutamise käik ei teinud sellest eelprojekti osa.
38.Kostja heakskiit eskiisile tuleneb asjaolust, et kostja tasus selle eest esitatud arve ilma pretensioone esitamata. Arvel oli eraldi reana välja toodud geodeesia 320 eurot ja hoone eskiis
(30% eelprojekti maksumusest) summas 2 765 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuna kostja esitas pretensioonid kolm aastat hiljem, on kostja minetanud õiguse puudustele tugineda.
39.Kostja eksitab kohut, kui väidab, et Xxx 10 projekteerimistingimused väljastati 25.06.2018 ja hageja venitas eskiiside koostamisega 2,5 kuud. 25.06.2018 esitas hageja taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. Projekteerimistingimused väljastati 12.09.2018. Hageja ei ole venitanud Xxx tn 10 eskiiside koostamisega. Kirjalikud lepingud Xxx tänava objektide osas jäid sõlmimata, sest O La soovid ei vastanud Xxx üldplaneeringule. Kostja väited, et hageja ei vastanud mõistliku aja jooksul e-kirjadele, on tõendamata.
40.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3 671,13 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Hageja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kandnud menetluskulusid vastavalt kolmele arvele kokku 3 151,13 eurot. Lisaks väljastatud arvetele tuleb hagejal tasuda täiendavalt kostja 25.02.2020 vastusega tutvumise eest tasu 1 tunni ja täiendav seisukoha koostamise eest 3 tunni eest, kokku 4 tunni eest 520 eurot (summa on ilma käibemaksuta).
41.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja on saanud menetluskulu suuruseks 4 752 eurot (sh käibemaks), kuid on palunud välja mõista 4 455 eurot. Kostja esindaja tunnitasu suurust pidas hageja ebamõistlikult kõrgeks. Tunnihind 165 eurot ei vasta ka tegelikele arvutustele. Kostja esindaja on väidetavalt kulutanud aega kokku 23 h ja 30 minutit ja saanud summaks 3 960 eurot (ilma km-ta). Tegelik tunnihind tuleks sellisel juhul 168,51 eurot. Hageja pidas mõistlikuks tunnitasu suuruseks 147 eurot, millisel juhul oleksid põhjendatud kulud koos käibemaksuga 3 454,50 eurot. Hageja palus kohtul vähendada kostja õigusabikulu 3 454,5 euroni.
KOSTJA VASTUVÄITED
42.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja sõlmisid 23.12.2014 töövõtulepingu Xxx xxxkrundi maa-ala detailplaneeringu koostamiseks, hoone eskiisi ja arhitektuurse-ehitusliku osa ehitusprojekti koostamiseks. Lepingu p 3.1.1 kohaselt oli detailplaneeringu hinnaks 8000 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu p 3.1.2 kohaselt lepiti hoone arhitektuurse-ehitusliku osa hinnaks kokku 14 eurot/m2, millele lisandub käibemaks.
43.15.08.2018 kehtestas Tallinna Linnavalitsus Xxx xxxkrundi maa-ala detailplaneeringu. Hageja ei ole koostanud ega kostjale üle andnud nõuetekohast eskiisi ega nõuetekohast arhitektuurset-ehituslikku ehitusprojekti. Kostja on hagejale Xxx xxxtöövõtulepinguga seoses tasunud 28.07.2016 arve nr 0069 alusel 2784 eurot ja 18.11.2016 arve nr 0094 alusel 6159,60 eurot. Seega on kostja tasunud seoses Xxx xxxobjektiga hagejale kokku 8943,60 eurot koos käibemaksuga.
44.Pärast Xxx xxxkrundi maa-ala detailplaneeringu kehtestamist esitas hageja kostjale arve nr 0122 summas 2000 eurot, millele lisandus käibemaks. Kui kostja esindaja arve summaga ei nõustunud, on hageja arve nr 0122 suurust muutnud ja esitanud kohtule tõendina selle sama arve nr 0122 summas 4000 eurot, millele lisandub käibemaks.
45.Hageja ja kostja sõlmisid 2015. a detsembris töövõtulepingu ka Tallinnas Xxx 12 asuva 3 korteriga korterelamu või 3-boksilise hoone arhitektuurse-ehitusliku projekti koostamiseks hinnaga 5000 eurot. Detailplaneeringu kohaselt oli lubatud korterelamu ehitamine. Poolte kokkuleppe kohaselt tuli projekteerimistööd teostada võimalikult kiiresti, lähtudes tellija nägemusest. Hageja ülesandeks oli hankida hoonele ehitusluba.
46.Kuivõrd kostja ei ole suutnud lepingu allkirjastatud versiooni leida, palus ta allkirjastatud lepingu hagejalt välja nõuda. Hageja koostas lepingu esemeks olnud projektdokumentatsiooni ja esitas 14.02.2017 Tallinna Linnavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.05.2017 otsusega keelduti ehitusloa väljastamisest, sest projekteeritud ehitis ei vastanud detailplaneeringule, ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid. Hageja ei ole suutnud pärast ehitusloa väljastamisest keeldumist mõistliku aja jooksul koostada uut ehitusprojekti ega esitada ehitusloa taotlust. Teostatud tööd on olnud oluliste puudustega. Hageja ei ole kinni pidanud jooksvalt lubatud tähtaegadest.
47.Eelneva tõttu esitas kostja esindaja O La hagejale 12.09.2018 lepingute lõpetamise hoiatuse, millega soovis koostöö lõpetada ja millele hageja esindaja T S vastas samal päeval vabandavalt ja lubas ennast parandada. Kuivõrd tähtaegade rikkumine jätkus ning täiendavalt esitatud materjalides esinesid endiselt puudused, taganes kostja oma esindaja O La 15.10.2018 e-kirjaga mõlemast poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust. 22.10.2018 e-kirjaga on hageja lepingute lõppemist tunnustanud. Samas kirjas esitas hageja oma nägemuse poolte rahalistest suhetest, millega O La kostja nimel 24.10.2018 e-kirjaga ei nõustunud.
48.Kostja oli Xxx 12 lepingu alusel tasunud hagejale arve nr 0098 alusel 2581,01 eurot koos käibemaksuga, millest 332,01 eurot koos käibemaksuga seondus lepingu mahtu mittekuuluva geodeetilise alusplaaniga. Seega Xxx 12 lepingu alusel on kostja tasunud hagejale koos käibemaksuga 2249 eurot. Geodeetilist alusplaani pole hageja kostjale üle andnud, seega tal puudus õigus nõuda kostjalt tasu selle eest. Seega 332,01 eurot on hageja omandanud alusetult, mille osas nõuab kostja selle summa tagastamist.
49.Hageja ja Xxx KV sõlmisid 2015 detsembris töövõtulepingu Tallinnas Xxx 10 kolme korteriga korterelamu või 3-boksilise hoone arhitektuur-ehitusliku projekti koostamiseks hinnaga 5000 eurot. Detailplaneeringu kohaselt oli lubatud korterelamu ehitamine. Poolte kokkuleppe kohaselt tulid projekteerimistööd teostada võimalikult kiiresti lähtudes tellija nägemusest. Hageja ülesandeks oli ka hankida hoonele ehitusluba.
50.Kuivõrd kostja ei ole suutnud nimetatud lepingu allkirjastatud versiooni leida, on tõenäoline, et selle lepingu allkirjastatud versioon on hageja käes ja leping tuleb hagejalt välja nõuda. Hageja koostas lepingu esemeks olnud projektdokumentatsiooni ja esitas 14.02.2017 Tallinna Linnavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.05.2017 otsusega keelduti ehitusloa väljastamisest, sest projekteeritud ehitis ei vastanud detailplaneeringule, ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid.
51.Hageja ei ole suutnud pärast ehitusloa väljastamisest keeldumist mõistliku aja jooksul koostada uut ehitusprojekti ega esitada ehitusloa taotlust. Teostatud tööd on olnud oluliste puudustega. Hageja ei ole kinni pidanud jooksvalt lubatud tähtaegadest. Hageja on esitanud küll mitu erinevat eskiisi mustandit, kuid Tallinna Linnaplaneerimise Amet on pidanud neid mittesobivaks ega ole nendega nõustunud. Seetõttu saatis O La hoiatuse ka Xxx 10 lepingu osas.
52.Kuivõrd lubatud tähtaegade rikkumine jätkus ning hageja täiendavalt koostatud lahendused olid endiselt puudulikud, taganes Xxx KV OÜ O La 15.10.2018 e-kirjaga Xxx 10 töövõtulepingust. 22.10.2018 e-kirjaga on hageja lepingute lõppemist tunnustanud. Xxx KV OÜ oli Xxx 10 lepingu alusel tasunud hagejale arve nr 0097 alusel 2528,01 eurot koos käibemaksuga, millest 332,01 eurot seondus lepingu mahtu mittekuuluva geodeetilise alusplaaniga. Geodeetilist alusplaani pole hageja Xxx KV OÜ-le üle andnud, seega tal puudus
õigus nõuda tasu selle eest. 332,01 eurot on hageja omandanud alusetult, mis tal tuleb alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Xxx KV OÜ on loovutanud kõik Xxx 10, Tallinn projekteerimislepingust tulenevad nõuded, mis tal olid hageja vastu, kostjale ning selle kohta on saadetud vastav teade hagejale.
53.Kostja on mõlemast hagejaga sõlmitud projekteerimislepingust taganenud. Seoses Xxx xxxlepinguga ei ole vaidlust, et hageja saavutas detailplaneeringu kehtestamise, mille tõttu muutus sissenõutavaks detailplaneeringu koostamisega seotud tasunõue 9600 eurot. Hageja ei ole koostanud ega kostjale üle andnud Xxx xxxlepingus kokkulepitud eskiisi ega ehitusprojekti. Sellega seotud tasunõue ei muutunud sissenõutavaks.
54.Kuivõrd kostja hinnangul oli Xxx xxxtöövõtuleping jagatav osadeks VÕS § 116 lg 3 mõistes, taganes kostja O La 15.10.2018 e-kirjaga Xxx xxxtöövõtulepingu ehitusprojekti ja eskiisi puudutavast osast. Lepingust taganemise hetkeks oli detailplaneering kehtestatud ja leping oli pde 2.1.1 ja 3.1.1. osas täidetud. Lepingust taganemise hetkeks oli lepingu sõlmimisest möödunud neli aastat. Detailplaneeringu kehtestamisest oli möödunud kaks kuud, mis oleks olnud piisav eelprojekti koostamiseks või vähemalt sellega alustamiseks. Vaatamata sellele hageja ehitusprojekti ei koostanud. Hageja ei vastanud lubatud tähtaegadel kostja päringutele ega teinud lubatud tegevusi, mis venitas projekti kulgu ja muutis koostöö võimatuks.
55.Kostja on tasunud hagejale Xxx xxxtöövõtulepingu alusel kokku 8943,60 eurot koos käibemaksuga. See sisaldas 368 eurot lisatööna tellitud dendroloogilist uuringut (arve nr 0094 kolmas rida) ja geodeetilise alusplaani koostamist 320 euro eest. Seega on hageja tasunud kostjale lepingus mittesisaldunud lisateenuste eest 688 eurot ehk 825,60 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole geodeetilist alusplaani saanud, kuigi on seda korduvalt nõudnud. Hageja on omandanud 320 eurot alusetult ja peab selle tagastama. Seega on kostja tasunud Xxx xxxlepingu alusel hagejale lisaks põhjendatud dendroloogilise uuringu eest, mille maksumus oli 441,60 eurot, kokku 8502 eurot.
56.Hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 9600 eurot. Arvestades kostja tasutud 8502 eurot, oleks hagejal õigus nõuda täiendavalt 1098 eurot, sest ehitusprojektiga (sh eskiisiga) ja geodeetilise alusplaani koostamisega seotud tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kui hageja sellega ei nõustu, peab ta tõendama, et kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Hageja peab tõendama, et ta on koostanud kehtivale standardile EVS 932:2017 vastava ehitusprojekti ja pakkunud selle vastuvõtmist kostjale, kuid kostja on sellest alusetult keeldunud.
57.Kostja taganes 15.10.2018 Xxx 12 objekti suhtes sõlmitud lepingust. Hageja ei saavutanud mõistliku ajaga ehitusloa saamiseks vajaliku projekti koostamist ega ehitusloa väljastamist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet keeldus 04.05.2017 otsusega ehitusloa väljastamisest, sest hageja projekteeritud ehitis ei vastanud detailplaneeringule, ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja ehitusloa taotlemisel oli esitatud teadvalt valeandmeid. Hageja ei ole pärast seda koostanud ega kostjale üle andnud nõuetekohast ehitusprojekti ega ehitusloa taotlust. Hageja koostatud eskiisi kavandid on olnud korduvalt vigu täis. O La on käinud mitmeid kordi hageja koostatud Xxx 10 ja 12 eskiisi kavandeid näitamas 2018. aastal Xxx linnaosa arhitektile A R, kuid need on tunnistatud alati mittesobivateks.
58.Hagejal on töö parandamine korduvalt ebaõnnestunud (VÕS § 647 lg 1) ja hageja on sellise käitumisega põhjustanud kostjale põhjendamatuid ebamugavusi (VÕS § 647 lg 2), mis on oluliseks töövõtulepingu rikkumiseks ja lepingust taganemise aluseks. Hageja ei ole vastanud lubatud tähtaegadel kostja päringutele ega ole teinud muid lubatud tegevusi, mis muutis edasise koostöö võimatuks. Kostjal ei olnud võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks oli
ehitusõiguse ja ehitusprojekti saamine Xxx 12 kinnistule mõistliku aja jooksul hoone ehitamiseks. Kuivõrd hageja ei lõpetanud vaatamata täiendava võimaluse andmisele lepingu rikkumist, on see oluliseks lepingu rikkumiseks.
59.Kostja viitas VÕS § 189 lõikele 1. Kostja on hagejale tasunud Xxx 12 lepingu alusel 2249 eurot, mis ei sisalda geodeetilise alusplaani eest makstud tasu, mis lepingu mahtu ei kuulunud. Kostjal on õigus nõuda hagejalt makstud tasu tagastamist. Lisaks on hageja alusetult saanud tasu geodeetilise alusplaani eest, mida ta pole kostjale üle andnud. Kokku saab kostja nõuda tasutud 2581,01 euro tagastamist.
60.Xxx KV OÜ on taganenud hagejaga sõlmitud Xxx 10 projekteerimislepingust. Lepingust taganemise põhjused olid samad, mis kostjal Xxx 12 lepingu puhul. Lepingust taganemine toimus Xxx KV OÜ juhatuse liikme O La 15.10.2018 e-kirjaga. Seoses lepingust taganemisega on Xxx KV OÜ-l hageja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel raha tagastamise nõue summas 2196 eurot koos käibemaksuga, mille ta oli tasunud hageja arve nr 0097 alusel. Lisaks on hageja alusetult saanud tasu geodeetilise alusplaani eest, mida ta pole üle andnud. Xxx KV OÜ on loovutanud nõuded kostjale ja kostja saab nõuda 2528,01 euro tagastamist. Xxx 10 ja 12 lepingust taganemise tõttu on kostjal hageja vastu nõue 5056,02 eurot. Hageja nõue on 1098 eurot ja viivis. Kostja teatas, et ta tasaarvestab oma nõuded hageja nõuetega.
61.08.07.2019 seisukohtades pidas kostja ebaõigeks hageja väidet, et Xxx objektide lepingute alusel pidi hageja esmalt proovima saada ehitusõigust ridaelamule. Sellist regulatsiooni vastupidiselt hageja väidetele töövõtulepingu projekti p-st 2.1 ei tulene. Nimetatud punktis on esimesena viidatud just 3 korteriga elamu projekti koostamise kohustusele. Hageja kui oma ala professionaal pidi töö teostama lähtuvalt kehtivatest nõuetest ja selliselt, et töö resultaadiks olevale ehitusprojektile oleks võimalik saada ehitusluba ja see poleks vastuolus kehtiva õigusega. Lepingus nimetatud kahe alternatiivi olemasolu korral pidi hageja teostama alternatiivi, mida oli õiguslikult võimalik teha. Hageja vastutab nõuetele mittevastava projekti koostamise eest.
62.Hageja väide, et kostja ei ole lepingutest taganenud, on vastuolus varasema seisukohaga. Hageja esindaja T S on 22.10.2018 e-kirjas avaldanud, et tema arusaamist mööda on poolte koostöö Xxx tn 10 ja 12 osas lõppenud. Hageja ei ole jätkanud lepingute täitmist. Kostja esitas täiendava avalduse Xxx 10 ja 12 lepingutest taganemiseks. Xxx 10 objekti puhul on kostja Xxx KV OÜ esindajaks. Hageja on põhjendamatult viivitanud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega pärast augustit 2018, mis on oluliseks lepingu rikkumiseks.
63.Hagejal ei ole kostja ega Xxx KV OÜ vastu tasunõuet seoses Xxx 10 ja 12 objektide lepingutega. Xxx tn 10 ja 12 lepingute p 3.1 kohaselt muutus esimene osa tasunõudest sissenõutavaks alates hetkest, mil hageja on koostanud eskiisi ja tellija on selle heaks kiitnud. Kostja ega Xxx KV OÜ ei ole Xxx 10 ja 12 objekti eskiise heaks kiitnud. Vastupidised väited on ebaõiged ja tõendamata. Hageja ei ole kostjale ega Xxx KV OÜ-le lepingust taganetud osas midagi üle andnud, millel oleks väärtus. Hageja ei ole eskiiside koostamist lõpetanud ega neid tellijale esitanud.
64.Eskiisid, mis hageja saatis O Lale 11.10.2018 olid järjekordselt puudustega. O La soovis seetõttu 15.10.2018 hagejaga kohtuda, kuid hageja ei reageerinud kostja soovile. Selle peale O La kannatus katkes ja ta taganes 15.10.2018 lõplikult hagejaga sõlmitud töövõtulepingutest. Hageja 11.10.2018 esitatud eskiisid ei vastanud endiselt kehtivatele nõuetele. Projekteerimistingimuste kohaselt võis õhksoojuspumba seadmeid kavandada tänavalt mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, hoonesse või soklile varjatud kujul. Hageja projekteeris õhksoojuspumbad fassaadipoolsele küljele, mis ei olnud lubatav. Hoone
välisseinte paksus on joonistel 300 mm. Samas on antud selgitus, et välissein koosneb soojustusest 150 mm, keramsiitplokist laiusega 200 mm, distantsliistust ja laudisest. Sellise kirjeldusega konstruktsiooni paksus on suurem kui 380 mm (200+150+20+18). Xxx 10 asendiplaanil oli seina paksuseks 400 mm. Seega oli eskiis vastuoluline.
65.Xxx tn projekteerimistingimuste kohaselt oli lubatud ehitusalune pind 250 m2. Hageja projekteeris II korrusele 25 m2 suuruse rõdu, mida polnud tehnilise näitajana tabelis märgitud. Seega oli hoone projekteeritud suuremana, kui oli lubatud. Hoone eskiisi nõudeid reguleeriva standardi EVS 932:2017 kohaselt tuleb hoone eskiisis kirjeldada üldlahenduse põhimõtteid. Esitatakse mahulahendus (gabariidid), ruumijaotuse põhimõtted, tehnoruumide ligikaudne vajadus. Kirjeldatakse eeldatavat välisviimistlust. Graafiliselt esitatakse hoone skemaatilised plaanid, vaated, lõiked ja mahuline visioon. Tekstiliselt kirjeldatakse lahenduse ideestikku ja põhimõtteid. Hageja esitatud eskiisid nendele põhimõtetele ei vastanud, sest puudus seletuskiri, joonised olid vastuolulised jms. Eskiis ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile.
66.Kuivõrd kostja ja Xxx KV OÜ ei saanud hagejalt soovitud eskiise, olid nad sunnitud pärast hagejaga lepingute lõpetamist tellima eskiisid ja muud vajalikud projekteerimistööd kolmandalt isikult, kelleks on XXX OÜ. XXX OÜ töötas välja Xxx 10 ja 12 objektide tarbeks täiesti uue tehnilise lahenduse.
67.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et hageja oli talle ning Xxx KV OÜ-le üle andnud geodeetilised alusplaanid. Hageja esitatud Xxx OÜ arve, hinnapakkumine ning Exceli tabel seda ei tõenda. Pärast lepingu lõpetamist 24.10.2018 saatis hageja O. Lale e-kirjaga geodeetilise alusplaani dwg joonise ja kaevude tabeli faili. Saadetud kahte faili ei saa pidada nõuetekohase geodeetilise alusplaani üleandmiseks.
68.Majandus ja taristuministri määrusega nr 1 kehtestatud “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise aluste” § 19 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Seega oleks rõdu tulnud kajastada ehitisealuse pinna sees. “Topogeodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 9 sätestab, et topogeodeetilise uuringu aruanne peab koosnema tellija lähteülesandest, seletuskirjast, objekti asukoha skeemist koos mõõdistusalaga, geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeemist, mõõdistamisvõrgu arvutusest ja tulemusest, tehnovõrkude omanike või valdajate loetelust koos neilt saadud kinnituste ja märkustega, kaevude ja muude rajatiste tehnilistest andmetest tellijaga kokkulepitud vormingus ja maa-ala plaanist. Lisaks tuleb esitada § 9 lõikes 2 märgitud andmed. Uuring peab § 9 lg 3 kohaselt olema allkirjastatud. Hageja saadetud kaks faili nõuetele ei vastanud.
69.O La küsis geodeetilisi alusplaane hagejalt korduvalt, kuid hageja ei saatnud neid kostjale. Seetõttu oli kostja sunnitud tellima nii Xxx tn objekti kui Xxx tn objektide tarbeks uute geodeetiliste alusplaanide koostamise, mida tõendavad xxx OÜ arved nr 1046 ja 1159. Hagejal ei olnud õigust saada alusplaanide eest tasu.
70.Hagejal oleks olnud õigus Xxx xxxlepingu alusel nõuda tasu geodeetilise uuringu eest, kui ta oleks selle kostjale üle andnud. Geodeetilise uuringu üleandmist tõendavaid tõendeid ei ole hageja esitanud. Hageja on esitatud Xxx tn xxxelamu 3D illustratsiooni, kuid jääb ebaselgeks, miks see illustratsioon esitati ning mida see tõendab. Projekteerimistöid hageja teinud ei ole ning kostjale ehitusprojekti või eskiisi üle andnud ei ole, mistõttu nende tööde eest ei ole hagejal õigus raha saada. Hageja ei ole nõuetekohast eskiisi koostanud, hageja ei ole esitanud eskiisi tellijale vastuvõtmiseks ja kostja ei ole eskiisi heaks kiitnud. Seega puudub hagejal õigus saada tasu projekteerimistööde eest.
71.Kostja on tasunud Xxx xxxlepingu alusel hagejale 8943,60 eurot, millest 441,60 eurot läks dendroloogilise uuringu katteks, mille saamist kostja ei vaidlusta. Dendroloogilist uuringut ei edastanud kostjale hageja, vaid O La leidis aruande ise planeeringute registrist. Seega detailplaneeringu koostamise eest on kostja tasunud tasu 8502 eurot. Geodeetilise alusplaani eest ei ole kostja tasunud ja see osa tuleb arvestada tasutuks detailplaneeringu eest. Arvestades kokkulepitud detailplaneeringu maksumust 9600 eurot koos käibemaksuta, on hagejal õigus juurde saada Xxx tn xxxlepingu eest 1098 eurot.
72.25.02.2020 seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. Hageja on väitnud, et ta koostas hoone eskiisi brutopindalaga 800 m2, millest tulenevalt oli hagejal õigus nõuda eskiisi eest tasu 3360 eurot. Samas on hageja esitanud kostjale eskiisi eest arve summas 2765 eurot. Hageja ei ole selgitanud, miks summad ei kattu. Hageja hinnangul on kostja geodeesia, dendroloogia ja eskiisi koostamise eest tasunud, millest tuleks järeldada, et kostja on need tööd vastu võtnud. Hageja on lähtunud sellest, mille ta on märkinud oma arvetele ja kostja tasumistest. Kostja sellega ei nõustunud.
73.Kostja leidis, et tuleb eristada hoone eskiisi ja detailplaneeringu koostamise aluseks olevat detailplaneeringu eskiisi. Hoone eskiisi mõiste sätestab standard EVS 932:2017. Kostja ei nõustunud, et standard hakkas kehtima mais ehk ajal, mil detailplaneering oli juba menetluses. Standardis EVS 932:2017 viidatud hoone eskiisi nõuded kehtisid ka enne standardi kehtestamist. Alates 25.09.2010 olid kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“, mis sätestas üldised nõuded hoone eskiisile. Kostja viitas määruse §-le 8. Määrus kehtis kuni 03.06.2015. Määrus oli kehtiv Xxx xxxlepingu sõlmimise ajal 23.12.2014. Hageja pidi sellest lähtuma, et eskiis oleks kooskõlas kehtiva õigusega.
74.Vastupidiselt hageja väidetele ei olnud vajalik koostada detailplaneeringu algatamiseks hoone eskiisi. Detailplaneeringu menetluse algatamise alused on sätestatud PlanS §-s 128 ja sealt ei tulene hoone eskiisi koostamise nõuet. Tallinna linna ehitusmääruse § 11 lg 7 kohaselt tuleb lisada detailplaneeringu koostamise algatamisettepanekule kavandatavat kirjeldav eskiislahendus. Sama sätte kohaselt peab esitatav eskiislahendus andma ülevaate linna ruumilahendusest.
75.Tallinna linna ehitusmäärus sätestas kohustuse koostada planeeringu eskiislahendus, mitte hoone eskiislahendus. Hoone eskiislahenduse koostamine oli osa projekteerimisprotsessist, millele tuginedes hakatakse koostama hoone ehitusprojekti eelprojekti. Hoone eskiis, mille kostja tellis hagejalt lepingu p 2.1.3 alusel kostja ja detailplaneeringu eskiis, mis tuli koostada detailplaneeringu dokumentatsiooni raames, on erinevad. Kostja tellis hagejalt lepingu p 2.1.2 alusel eraldi tasu eest krundi hoonestamiseks vajaliku hoone eskiisi, mitte detailplaneeringu eskiisi. Hageja pidi hoone eskiisi koostama osana hoone projekteerimisest, mitte detailplaneeringu dokumentatsioonist, mis tuleneb otseselt lepingu p-dest 3.1.2 ja 3.2.1.
76.Hoone eskiisi saab asuda koostama alles pärast detailplaneeringu kehtestamist, kui on selged ehituslikud tingimused, millist hoonet lubatakse planeeringuga üldse ehitada. Detailplaneeringuga ei anta luba mingi konkreetsete parameetritega hoone ehitamiseks, vaid kehtestatakse üldised tingimused, millele detailplaneeringu alale rajatavad hooned peaksid vastama. Seega otsustab tellija alles pärast detailplaneeringu kehtestamist, millist hoonet ta täpselt soovib saada. Kostjale pole hoone eskiisi üle antud.
77.Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine kohalikule omavalitsusele ei tõenda hoone eskiislahenduse koostamist ja kostjale üleandmist, mis on lepingu p 3.2 kohaselt tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks. Hageja ei ole tõendanud tasu sissenõutavaks muutumist.
Hageja ei ole ka tõendanud tasu suurust. Hageja esitatud tõend ei tõenda hoone brutopinna suurust. Hageja on esitanud detailplaneeringu algatamise korralduse, kust ei nähtu eskiisis kajastatud hoone suletud brutopindala. Hageja oleks pidanud tõendama eskiisi koostamise enda viidatud brutopinnaga.
78.Kostja ei nõustunud, et kuna ta tasus juba ammu geodeetilise alusplaani ja eskiisi eest, oli kostja minetanud õiguse puudustele tugineda. Kostja on tasunud hagejale üksnes detailplaneeringu koostamise ja dendroloogilise uuringu eest. Kostja viitas VÕS § 88 lõikele 1. Seda, mille eest on kostja tasunud, tuleb hinnata lepingu ja kostja avalduse põhjal. Hagejal esines arvete vormistamisel suur segadus, mistõttu ei saa arve summadest ega nende selgitustest midagi järeldada. Arvete ebaõiget vormistamist on hageja ise kinnitanud. Kostja teatas 24.10.2018 ekirjas, et on tasunud üksnes detailplaneeringu koostamise eest, mitte hoone eskiisi eest.
79.Kostja pole hoone eskiisi lepingu punkti 3.2 alusel saanud ega heaks kiitnud. Kohalik omavalitsus kiitis heaks detailplaneeringu eskiisi, mitte hoone eskiisi. Kohaliku omavalitsuse heakskiidust ei saa järeldada kostja heakskiitu. Kostja ei ole kaotanud nõudeõigust VÕS § 644 mõistes, sest kostja jaoks hakkab puudustest teavitamise tähtaeg kulgema alates hetkest, mil hageja pakkus kostjale eskiisi või geodeetilise uuringu aruande vastuvõtmist. Seda ei ole hageja teinud. Hageja ei ole kostjale tööd vastuvõtmiseks pakkunud ja kostja ei ole tööd vastu võtnud. Lisaks saab kostja tugineda VÕS § 645 lg 1 punktidele 1 ja 2, sest hageja oli teadlik, et ta ei ole kostjale hoone eskiisi ja geodeetilist aruannet vastuvõtmiseks esitanud.
80.Geodeetilise uuringu tegemine ei olnud lepinguga hõlmatud. Kui hageja soovib saada selle eest tasu, peaks ta tõendama, et on töö teinud ja üle andnud. Lisaks peab hageja tõendama, kuidas on kujunenud nõude suurus. Kui kostja on tasunud midagi hagejale ilma õigusliku aluseta, tuleb hagejal tasu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Selles ulatuses on kostjal hageja vastu rahaline nõue, mille ta tasaarvestab hageja nõudega, kui kohus leiab, et hagejal on veel mingis osas põhjendatud nõue.
81.Pooled sõlmisid Xxx 10 ja 12 lepingud tingimustel, nagu olid tingimused välja toodud poolte vahel vahetatud lepingu tekstis, v.a lepingute hind, milleks lepiti kokku 5000 eurot + km mõlema objekti eest. Pooled sõlmisid lepingud detsembris 2015. Lepingu p 5.3 kohaselt kohustus hageja projekteerimistööd läbi viima võimalikult kiiresti. Hageja polnud suutnud lõpetada lepingu lõpetamise hetkeks ehk 15.10.2018 isegi hoone eskiise. Kuna töö kiire valmimine oli kostjale ja Xxx KV-le väga oluline, kujutas selline töödega venitamine hageja olulist rikkumist.
82.Ebaõiged on hageja väited, et ta vastas tellija päringutele. Vastupidist tõendab poolte kirjavahetus 16.05.2018 – 08.06.2018 ja 27.09.2018 – 04.10.2018. O La palus 16.05.2018 alustada uute Xxx eskiiside koostamisega. Hageja ei vastanud enam kui kahe nädala jooksul, mida tõendavad O La 21.05.2018, 23.05.2018 ja 08.06.2018 e-kirjad. Hageja viivitust kostja päringutele vastamisel tõendab kirjavahetus 12.10.2018 – 15.10.2018.
83.Hageja on ise tõendanud, et tal olid projekteerimistingimused käes juba 25.06.2018 ning hageja järelikult viivitas eskiiside koostamisega alusetult 2,5 kuud. Hageja ei saavutanud mõistliku ajaga ehitusloa saamiseks vajaliku projekti koostamist ega ehitusloa väljastamist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet keeldus 04.05.2017 otsusega ehitusloa väljastamisest. Hageja ei ole pärast seda koostanud ega kostjale üle andnud nõuetekohast ehitusprojekti ega esitanud ehitusloa taotlust.
84.Ebaõige on hageja väide, et O La nõudis lahendusele teise korruse rõdu lisamist ja hageja hoiatas, et seda ei saa teha. Hageja esindaja T.S hoopis selgitas 09.10.2018 e-kirjas, et teise
korruse rõdu saab teha, kui see teha väiksemana. Hageja on rikkumisi tunnistanud, mida tõendab tema esindaja 12.09.2019 e-kiri.
85.Kostja leidis, et ta ei pea tõendama Xxx 10 ja 12 lepingute sisu, vaid üksnes neid asjaolusid, milliste üle on poolte vahel vaidlus. Lepingu sõlmiti kaudsete tahteavalduste vahetamise teel, sest mõlemad pooled asusid lepinguid täitma. Lepingute sõlmimist tõendavad hageja arved xxx 10 ja 12 eskiiside koostamise eest ja arvete tasumine, samuti hageja koostatud Xxx 10 ja 12 eskiisid / projektid ja neid puudutav kirjavahetus. Asjaolu, et pooled ei leppinud kokku lepingu tekstis toodud hinnas, kinnitavad hageja arved, kus on märgitud 1/3 eelprojekti hinnaks 1500 eurot + km. Hagejal ei ole lepingute alusel tasunõuet, sest tellijad ei ole hoonete eskiise heaks kiitnud.
86.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole välja toonud, kust tuleneb kohustus esitada detailplaneeringu menetluses hoone eskiis. Hageja viidatud standardid seda ei tõenda. Standardi EVS 932:2017 pealkiri on „Ehitusprojekt“ ja see käsitleb nõudeid hoone ehitusprojektidele ja hoone eskiisidele. Standard ei näe ette nõudeid detailplaneeringu lahendusele ega detailplaneeringu lahenduse eskiisile.
87.Pooled leppisid Xxx xxxlepingu p-s 2.1.2 kokku, et hageja koostab kostjale eraldi tasu eest hoone eskiisi, mitte detailplaneeringu lahendust iseloomustava eskiislahenduse. Hoone eskiisi eest oli hageja õigustatud saama tasu. Tasu detailplaneeringu eskiisi koostamise eest sisaldus lepingu p-s 3.2 nimetatud detailplaneeringu koostamise tasus. Hageja ei ole selgitanud, millisel õiguslik alusel ta nõuab kostjalt tasu geodeetilise alusplaani eest. Kostja on tasunud hagejale Xxx xxxlepingu alusel detailplaneeringu koostamise eest.
88.Xxx 10 ja 12 lepingute puhul nõustus kostja, et 25.06.2018 ei olnud projekteerimistingimuste väljastamise, vaid projekteerimistingimuste taotluse esitamise kuupäev. Projekteerimistingimuste eelnõu edastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 30.08.2018. O La pidas 12.09.2018 e-kirjas silmas projekteerimistingimuste saamise all seda eelnõud. Lepingute sõlmimise Xxx 10 ja 12 objektide suhtes on hageja omaks võtnud 09.12.2019 eelistungil. Tagantjärgi on hageja asunud väitma, et talle ei sobi lepingute punkt 2.1. Samas on hageja asunud seda punkti faktiliselt täitma. Kui lepinguid ei olnud sõlmitud, on kostja teinud hagejale makseid õigusliku aluseta ja tagasinõude aluseks on VÕS § 1028 lg 1. Makstud tasusid saab pidada ettemaksuks, sest hageja esitas arved 19.11.2016 ning esitas puudustega eskiisid ülevaatamiseks alles 11.10.2018.
89.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi 23 h 30 min. Kulud õigusabile olid 3960 eurot ilma käibemaksuta ja 4752 eurot koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt menetluskuluna välja mõista 4455 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
KOHTU PÕHJENDUSED
90.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
91.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjaga 23.12.2014 kirjaliku töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja koostama Tallinnas Xxx tn xxxasuva kinnistu detailplaneeringu, eskiisi ja hoone ehitusprojekti;
2) töövõtulepingu punkti 3.1.1. kohaselt lepiti detailplaneeringu maksumuseks kokku koos käibemaksuga 9600 eurot ning kostja pidi töövõtutasu selles osas tasuma kolmes osas; 3) kostja tasus hagejale 23.12.2014 töövõtulepingu alusel kaks esimest makset detailplaneeringu eest; 4) kostja pidi hagejale tasuma kolmanda makse detailplaneeringu eest summas 4800 eurot pärast detailplaneeringu kehtestamist; 5) Tallinna Linnavalitsuse 15.08.2018 korraldusega kehtestati Xxx tn xxxkinnistu detailplaneering ning hageja töövõtu tasunõue detailplaneeringu eest muutus sissenõutavaks; 6) hageja esitas kostjale lepingu alusel tasumiseks arve summas 4800 eurot, mille kostja jättis tasumata; 7) kostja pidi hagejale 23.12.2014 töövõtulepingu kohaselt täiendavalt tasuma ehitusprojekti koostamise eest; 8) kostja tasus hagejale kogumis 23.12.2014 lepingu alusel 8943,60 eurot, millest 441,60 eurot tasus kostja täiendavalt dendroloogilise uuringu eest; 9) hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamiseks Tallinnas Xxx 12 kinnistule; 10) hageja ja Xxx KV OÜ sõlmisid suulise töövõtulepingu detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamiseks Tallinnas Xxx 10 kinnistule.
92.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal on hageja nõudele esitada selliseid tasaarvestuslikke vastunõudeid, mis välistavad osaliselt või täielikult hageja nõude rahuldamise. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal ja Xxx KV OÜ-l oli õigus taganeda hagejaga sõlmitud lepingutest ning kas kostja on lepingute alusel teinud hagejale alusetuid makseid. Vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kas kostjal oli õigus taganeda Xxx tn xxxobjekti suhtes sõlmitud lepingust ning kas kostja vastunõuded antud lepingu alusel on põhjendatud. Seejärel hindab kohus, kas kostjal või Xxx KV OÜ-l oli õigus taganeda Xxx 10 ja Xxx 12 objektide kohta sõlmitud lepingutest ning kas kostja rahalised nõuded nende lepingute alusel on põhjendatud. Xxx tn xxxobjekti kohta sõlmitud töövõtuleping
93.Hageja leidis, et kostjal puudus alus lepingust taganeda. Kostja ütles lepingu üles, mistõttu ei saanud hageja koostada ehitusprojekti. Hoone eskiisi on hageja koostanud ning see on lisatud detailplaneeringu kausta. Ilma eskiislahenduseta ei oleks detailplaneeringut kehtestatud. Geodeetilise alusplaani pidi lepingu alusel esitama kostja ning see oli vajalik, et hageja saaks detailplaneeringut koostada. Kuna kostja seda ei teinud, pidi plaani laskma koostada hageja. Kostja tasus hageja esitatud arved ega esitanud ühtegi pretensiooni. Kostja vastunõue on aegunud. Kostja on minetanud õiguse esitada tööde suhtes pretensioone.
94.Kostja leidis, et tal on antud lepingu alusel õigus nõuda hagejalt alusetult tasutu tagastamist, sest hageja ei ole kostjale üle andnud nõuetekohast eskiisi ega geodeetilist alusplaani. Hageja koostatud eskiis ei vastanud kostja viidatud standardile. Kostjal oli õigus lepingust taganeda, sest hageja viivitas tööde tegemisega ega vastanud tähtaegselt kostja pöördumistele. Lisaks leidis kostja, et poolte vahel sõlmitud lepingu alusel pidi hageja eraldi koostama hoone eskiisi, mitte detailplaneeringu koostamiseks vajaliku eskiisi. Kuna hageja ei ole esitanud kostjale nõuetekohast eskiisi ja geodeetilist alusplaani, ei ole kostja minetanud õigust puudustele tugineda. Lisaks oli hageja lepingu rikkumine tahtlik.
95.Kohus kostja väidetega ei nõustu ning leiab, et kostja ei ole tõendanud õigust lepingust taganeda ning tasutud summasid tagasi nõuda. Esmalt ei nõustu kohus kostja väitega, et kui kostjal on enda hinnangul etteheiteid hageja tehtud tööle või töö üleandmisele, saab kostja nõuda
hagejale lepingu alusel tehtud maksete tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik töövõtuleping ning kostja tegi hagejale makseid kirjaliku lepingu alusel. Seega ei saa kostja viidata sellele, et maksete aluseks olev kohustus puudus. Kostja saab hageja vastu esitada alusetult saadu tagastamise nõude üksnes siis, kui tema lepingust taganemise avaldus oli põhjendatud ning õiguslikke tagajärgi kaasa toov.
96.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna tema ning hageja vahel sõlmitud töövõtuleping on tarbijatöövõtuleping, saab kostja viidata nendele sätetele, mis reguleerivad tarbija õigust puudustest teavitada. VÕS § 635 lg 4 sätestab, et tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Vaidlus puudub selle üle, et poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks oli teenuse osutamine kostja kinnisasja suhtes, mistõttu ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga.
97.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
98.Eeltoodust ei tulene, et kui tellija on töö vastu võtnud, kaotab ta üldse õiguse puudustele tugineda. Tellijal on õigus endiselt puudustele tugineda ja nõuda nende kõrvaldamist, kuid töö vastu võtnud tellijale läheb üle kohustus tõendada puuduste olemasolu. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja on Xxx tn xxxlepingu alusel vastu võtnud tööd, milliste eest on ta hagejale tasunud. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ainuüksi hageja arvete tasumine tööde vastuvõtmist ei tõenda, sest kostja on oma avaldustega teatanud, mille eest ta on tasunud. Kui kostja on tööde eest tasutud arved tasunud, on ta järelikult pidanud hageja tasunõuet sissenõutavaks muutunuks. VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et ta avaldas hagejale maksete tegemisel, et ei tasu eskiisi eest, mida hageja pole koostanud või geodeetilise alusplaani eest, mida kostja ei ole saanud.
99.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid 23.12.2014 töövõtulepingu (toimiku lk 20-21), mille punkti 2.1.1 järgi pidi hageja koostama kostjale Xxx tn xxxkrundi maa-ala detailplaneeringu, punkti 2.1.2 järgi krundi hoonestamiseks vajaliku hoone eskiisi ja punkti 2.1.3 järgi pärast detailplaneeringu kehtestamist ehitusloa saamiseks vajaliku ehitusprojekti. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei järeldu, et eskiisi all pidasid pooled silmas midagi muud kui detailplaneeringu koostamiseks vajalikku eskiisi. Kostja väited selle kohta, milline oli poolte ühine tahe eskiisi osas, on jäänud paljasõnalisteks. Lepingu punkt 2.2.1 nägi ette, et töö sisuks on kinnistu detailplaneering lähtudes tellija poolt eraldi tasustatava planeeritava hoone arhitektuurse osa eskiislahendusest. Seega tulenes lepingust nimelt see, et hoone eskiislahenduse koostamine oli detailplaneeringu loomise üheks eelduseks ning eelnes sellele.
100.Lepingu punkti 3.1.1. järgi oli kinnistu detailplaneeringu maksumuseks koos käibemaksuga 9600 eurot. Lepingu punkti 3.1.2 järgi oli ehitusprojekti maksumuseks lähtuvalt hoone suletud brutopinnast 14 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandus käibemaks. Lepingu punkt 3.2 nägi ette, et lepingu tasu makstakse graafiku alusel, millest 2000 eurot ja käibemaks tasutakse 7 päeva jooksul alates detailplaneeringu algatamisest kohaliku omavalitsuse korraldusega, 2000 eurot ja käibemaks 7 päeva jooksul alates detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamiseks esitamisest ning 4000 eurot ja käibemaks alates detailplaneeringu kehtestamisest. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja tasunõue detailplaneeringu koostamise eest on muutunud sissenõutavaks.
101.Sama lepingu punkti järgi tuli ehitusprojekti eest tasuda esimene osa 30% 7 päeva jooksul alates eskiisi heakskiitmisest tellija ja detailplaneeringut menetleva ametkonna poolt ning teine osa 70% 7 päeva jooksul alates ehitusprojektile ehitusloa andmisest.
102.Lepingu punkt 4.1 nägi ette, et lepingu maksumus ei sisalda muuhulgas kulutusi geodeetiliste mõõdistuste tegemiseks, geoloogiliste uurimustööde teostamiseks. Lepingu punkti 6.2 kohaselt pidi tellija esitama vajalikus ulatuses planeeritava ala kehtiva geodeetilise alusplaani digitaalsel kujul. Seega tulenes lepingust selgesõnaliselt, et kostjal oli kohustus esitada hagejale kehtiv geodeetiline alusplaan ning selle koostamise vajalik kulu ei sisaldunud lepingu hinnas. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei andnud hagejale üle detailplaneeringu koostamiseks vajalikku geodeetilist alusplaani, kuigi kostjal oli vastav lepinguline kohustus. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kostjal lasus kohustus hüvitada hagejale kulutused, mis seondusid geodeetilise alusplaani koostamisega, sest vastava plaani esitamise lepinguline kohustus lasus kostjal ning see ei sisaldunud lepingu hinnas. Ekslik on kostja käsitlus, et tegemist oli lepingulise tööga, mille eest muutus tasunõue sissenõutavaks siis, kui kostja oli töö selge tahteavaldusega vastu võtnud.
103.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale arve nr 0069 (toimiku lk 41) summas 2784. Arve sisuks oli märgitud: „Xxx tn xxxI osa + geodeesia (320 eurot)“. Kostja tasus arve 28.07.2015 (toimiku lk 41 pöördel), viidates makse tegemisel hageja arve numbrile. Seega ei ole erinevalt kohtumenetluses esitatud väidetest kostja arve tasumisel viidanud, et ta geodeetilise alusplaani eest ei maksa ning tasub hoopis millegi muu eest. Vastupidi, kooskõlas VÕS § 88 lõikega 1 on kostja avaldanud, et soovib teha hagejale makset arve nr 0069 alusel tervikuna, mis hõlmas tahet tasuda geodeetilise alusplaani eest.
104.Hageja esitas kostjale ka arve nr 0094 (toimiku lk 42) summas 6 159,60 eurot. Arve sisuks oli märgitud: „Xxx tn xxxdetailplaneering II osa 2000 eurot, hoone eskiis (30% eelprojekti maksumusest)“ 2 765 eurot ning „dendroloogia“ 368 eurot. Summadele lisandus käibemaks. Kostja tasus arve 18.11.2016 (toimiku lk 42 pöördel), viidates taas üksnes arve numbrile. Kohtu hinnangul avaldas kostja järelikult makse tegemisega tahet tasuda kogu arve tervikuna, sealhulgas maksta tasu hoone eskiisi ja dendroloogilise uuringu eest. Vastupidist ei saa esitatud tõenditest järeldada. Kohtu hinnangul tunnistas kostja arvete tasumisega hageja tasunõuete sissenõutavaks muutumist, millest tulenevalt kostja omakorda tunnistas, et arvetel märgitud tööd olid tehtud.
105.Hageja esitas kohtule OÜ Xxx arve summas 384 eurot (toimiku lk 65) ja sama ettevõtte 20.06.2015 hinnapakkumise (toimiku lk 66) Xxx tn xxxmaa-ala ja lähiümbruse geodeetilise alusplaani koostamiseks. Täiendavalt esitas hageja Xxx tn xxxmaa-ala geodeetilise alusplaani (toimiku lk 76), mille koostajaks oli OÜ Xxx. Hageja esitas kohtule OÜ Xxx koostatud ehitusgeodeetiliste tööde aruande Xxx tn xxxobjekti suhtes (toimiku lk 111-115). Seega on hageja tõendanud, et ta kandis kulusid geodeetilise alusplaani koostamiseks ning see oli koostatud nimelt Xxx tn xxxobjektile enne seda, kui hageja esitas selle teenuse eest arve kostjale.
106.Kohtu hinnangul ei tulenenud poolte vahel sõlmitud lepingust, et hageja oleks pidanud kostjale geodeetilise alusplaani eraldiseisvalt üle andma. Tegemist ei olnud hageja kui töövõtja lepingulise tööga, vaid tööga, mis oli vajalik detailplaneeringu koostamiseks ja mille olemasolu tagamine oli kostja kohustuseks. Seega on alusetud kostja väited, et tal on õigus nõuda hagejalt tagasi geodeetilise alusplaani eest tasutud summat. Kostja väited selle kohta, et geodeetiline alusplaan ei vasta nõuetele, on jäänud paljasõnalisteks.
107.Algselt esitas kostja menetluse käigus ka väiteid, et ta ei ole saanud dendroloogilist uuringut, mille eest ta hagejale tasus. Hageja esitas kohtule haljastuse hinnangu Xxx tn xxxobjektile (toimiku lk 71-73). Menetluse kestel võttis kostja omaks, et ta on selle uuringu saanud. Seega on uuringu osas kostja vastuväited jäänud alusetuteks.
108.Kohus leiab, et kostja väited, milliste kohaselt ei ole hageja koostanud ega üle andnud kostjale nõuetekohast eskiisi, on tõendamata. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja oli koostanud hoone eskiisidena ehitiste välised vaated (toimiku lk 64). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.06.2015 kirjast (toimiku lk 116-117) nähtub, et Xxx tn xxxkinnistu detailplaneeringu eskiislahendusele vastuväiteid ega parandusettepanekuid ei esitatud. Seega nähtub esitatud tõenditest üheselt, et detailplaneeringu koostamise hulka kuulus hageja koostatud eskiislahendus. Lepingu punkti 2.2.1 järgi pidi eskiislahendus eelnema detailplaneeringu koostamisele ning lepingust ei nähtu, et pärast detailplaneeringu kehtestamist pidi hageja koostama täiendavalt eraldiseisva ja uue eskiislahenduse.
109.Hageja ja O La e-kirjadest septembris 2018 (toimiku lk 70) nähtub, et O La soovis saada muuhulgas selgitusi Xxx tn xxxobjekti maksete osas. Hageja selgitas vastuseks, et detailplaneeringu mahtu oli maksumuse osas lisatud osaline hoone eelprojekti maksumus ehk 2750 eurot, mis oli eskiisi maht. Xxx tn xxxdetailplaneeringu põhijoonise (toimiku lk 149) järgi oli hoone suletud brutopinnaks 800 m2. 24.10.2018 e-kirjas (toimiku lk 55) väitis O La, et ta ei ole Xxx tn xxxhoone eskiisi saanud, kuid samas ta möönis, et tegu oli tööga, mis kuulus detailplaneeringu koostamise hulka.
110.Kohtu hinnangul ei tulenenud poolte vahel sõlmitud lepingust, et iga lepingulise töö etapi, sealhulgas eskiisi, pidi hageja kostjale üle andma aktiga või mõnel muul moel. Leping nägi ette tasu maksmise graafiku alusel, mis oli tööde sisu osas seotud detailplaneeringu omavalitsusele esitamise ning detailplaneeringu kehtestamisega. Tallinna Linnavalitsuse 15.08.2018 korraldusega nr xxx-k kehtestati Xxx xxxkinnistu detailplaneering (toimiku lk 22) hageja koostatud töö alusel. Seega muutus hageja tasunõude detailplaneeringu osas täielikult sissenõutavaks. Lepingu punkti 3.2. järgi pidi kostja tasuma 30% projekti maksumusest pärast eskiisi heakskiitmist tellija ja detailplaneeringut menetleva ametkonna poolt. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et kohalik omavalitsus kiitis eskiisi heaks, kuna kehtestas selle alusel koostatud detailplaneeringu. Kohtu hinnangul võib kostja heakskiitu eskiisile järeldada asjaolust, et kostja nõustus hageja koostatud detailplaneeringu esitamisega kohalikule omavalitsusele ning kostja tasus hageja arve 18.11.2016.
111.Kostja esitas kohtule väljavõtte standardist EVS 932:2017 (toimiku lk 86 pöördel – 87), mis muuhulgas reguleerib nõudeid hoone eskiisile. Ainuüksi standardi väljavõttest ei saa kohus järeldada, millal see kehtis ja kas hageja koostatud töö standardi nõuetele vastas või mitte. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et töö pidi vastama kostja esitatud standardile. Seega ei tõenda esitatud standardi väljavõte, et hageja koostatud eskiis ei vastanud nõuetele. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne kohtumenetluse algust viidanud mõnele konkreetsele puudusele eskiisis ja nõudnud selle kõrvaldamist. Kostja viited sellele, et eskiisis esinesid puudused, on iseenesest vastuolus väitega, et hageja ei ole eskiisi üldse koostanud.
112.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 näeb ette, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud tema viidatud standardi kohaldamises.
113.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
114.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks mõistliku aja jooksul hiljemalt pärast detailplaneeringu kehtestamist või eskiisi eest arve tasumist teavitanud hagejat mõnest konkreetsest töös esinenud puudusest ja nõudnud selle kõrvaldamist. Kuna kostja esitas etteheited alles kohtumenetluse käigus, mil arve tasumisest oli möödunud üle kahe aasta, on kostja kohtu hinnangul minetanud õiguse puudustele tugineda ka juhul, kui puudused oleksid esinenud. Puuduste olemasolu kostja ei tõendanud.
115.Alusetud on kostja viited, et tal oli õigus tugineda puudustele sõltumata nendest õigeaegsele teavitamata jätmisele VÕS § 645 alusel. Kostja ei ole tõendanud ega välja toonud, kuidas olid väidetavad mittevastavused tingitud hageja tahtlusest või raskest hooletusest. Kostja väited, et hageja eskiisi üldse ei koostanud ja teadis sellest, ei ole tõendamist leidnud. Seega nõustub kohus hageja väidetega, et kohtumenetluse ajaks oli kostja minetanud õiguse puudustele tugineda ka juhul, kui need oleksid eksisteerinud.
116.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Seega tuleneb seadusest, et kui töö ei vasta nõuetele, tuleb tellijal esmalt nõuda puuduste kõrvaldamist. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks mistahes ajal nõudnud hagejalt eskiisis puuduste kõrvaldamist.
117.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole põhistanud väiteid, milliste kohaselt ei olnud hageja tasunõue geodeetilise alusplaani ja hoone eskiisi osas sissenõutavateks muutunud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel alusel on tal õigus jätta tasumata hageja viimase arve. Hageja nimelt esitas kostjale arve nr 0122 (toimiku lk 23, toimiku lk 43 pöördel) summas 4800 eurot ning märkis arve sisuks: „Xxx tn xxxdetailplaneering III osa“. Kostja on nõustunud, et detailplaneeringu osas oli hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole esitanud detailplaneeringu osas mistahes vastuväiteid.
118.Kostja on muuhulgas väitnud, et tal on õigus nõuda hagejalt tagasi tasutud summasid, sest ta on kehtivalt lepingust taganenud. Kohus sellega ei nõustu. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lõige 2 loetleb juhtumeid, milliseid
saab pidada olulisteks lepingurikkumisteks. VÕS § 116 lg 4 näeb ette, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
119.Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi olulist hageja lepingu rikkumist, mis oleks talle andnud õiguse Xxx tn xxxlepingust taganeda. Kostja ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega mistahes lepingulise kohustuse täitmiseks. Lisaks ei ole kostja ka esitanud sellist avaldust, mida saaks pidada avalduseks Xxx tn xxxlepingust taganemiseks.
120.O La ja hageja esindaja e-kirjade vahetusest 12.09.2018 (toimiku lk 46) nähtub, et O La soovis koostööd lõpetada põhjusel, et hageja esindaja ei olnud talle kättesaadav. Hageja selgitas vastuseks, millised eelmised päevad olid puhkepäevad. Hageja esindaja viitas, et oli saatnud 10.09.2018 uued Xxx tn xxxhoone eskiisid. Samuti viitas ta sellele, et tal ei olnud veel käes Xxx projekteerimistingimusi, mistõttu tegeles hageja edasi Xxx tn xxxprojektiga. Kohtu hinnangul ei saa e-kirjadest järeldada, et kostjal või kostja esindajal oleks olnud hageja töödele konkreetseid etteheiteid või oleks viidatud konkreetsetele puudustele, milliste kõrvaldamiseks oleks antud mõni täiendav tähtaeg. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette hagejale kohustust reageerida kostja e-kirjadele viivitamatult. Paaripäevane viivitus tellija pöördumistele vastamisel ei ole kohtu hinnangul ebamõistlik ega saa kujutada iseenesest lepingu olulist rikkumist. Mistahes täiendavat tähtaega mõne lepingulise kohustuse täitmiseks kostja hagejale ei andnud.
121.15.10.2018 saatis O La hagejale e-kirja (toimiku lk 47), milles teatas, et ta ei ole hagejaga koostööst huvitatud. Kelle esindajana O La e-kirja saatis ja millist lepingut see puudutas, ekirjast järeldada ei saa. O La viitas vaid üldsõnaliselt sellele, et hageja esindaja oli lubanud end parandada. Samuti viitas ta e-kirjale, millele hageja esindaja ei olnud vastanud reedel ega nädalavahetuse jooksul.
122.Kohtu hinnangul ei saa sellest e-kirjast järeldada, et kostja oleks mõnest lepingust taganenud mõne hageja olulise lepingu rikkumise tõttu. Ühelegi konkreetsele lepingule või lepingu rikkumisele e-kirjas viidatud ei ole. E-kirjast ei nähtu kostja tahet lepingust nimelt taganeda, mitte seda lihtsalt lõpetada ehk seda üles öelda. 24.10.2018 saatis O La hagejale e-kirja (toimiku lk 55), milles ta esimest korda viitas, et ei ole saanud Xxx objekti eskiisi. Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et selline kostja pöördumine oli õigeaegne ja kohane. Kostja enda väidete kohaselt oli ta e-kirja saatmise ajaks juba lepingust taganenud.
123.VÕS § 655 lg 1 näeb ette, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja e-kirja võib pidada tellija avalduseks leping üles öelda, sest selline õigus on tellijal alati. Lepingu ülesütlemine vabastas hageja kohustusest lepingut edasi täita ehk koostada lõplik Xxx xxxobjekti ehitusprojekt. Lepingu ülesütlemine olukorras, kus hageja lepingut ei rikkunud, ei andnud kostjale õigust nõuda lepingu alusel tasutud summasid tagasi.
124.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja vastuväiteid Xxx tn xxxlepingu osas on täielikult alusetud. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kuulub rahuldamisele. Vastates hageja väidetele ei nõustu kohus iseenesest, et kostja tasude tagastamise nõue oleks olnud aegunud. Kui kostja lepingust taganemise avaldus oleks olnud põhjendatud, oleks kostjal alates taganemisavalduse esitamisest tekkinud õigus nõuda lepingu alusel tasutut tagasi ning see nõue
ei oleks TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud. Küll aga oli kohtumenetluse ajaks lõppenud kostja õigus tugineda väidetavatele töös esinenud puudustele, mis ei ole samastatav nõude aegumisega. Xxx 10 ja 12 objektide kohta sõlmitud töövõtulepingud
125.Xxx 10 ja 12 objektide osas leidis hageja, et pooled ei sõlminud kirjalikke lepinguid ega jõudnud kokkuleppele lepingu sõlmimises koostatud projekti alusel. Lepingute täitmine venis tellijatest tulenevatel põhjustel ja tellijatel ei olnud õigust lepingust taganeda. Tellijad tasusid hageja esitatud arveid ega esitanud tööde suhtes mõistliku aja jooksul pretensioone. Kostja viidatud tingimustel pooled kokku ei leppinud.
126.Kostja leidis, et tal on hageja nõudele vastunõue ka tulenevalt Xxx 10 ja 12 objektide suhtes sõlmitud lepingutest. Xxx KV OÜ, kes oli tellijaks Xxx 10 objekti osas tellijaks, on nõude loovutanud kostjale. Lepingud sõlmiti vastavalt kirjalikus projektis märgitud tingimustele. Hageja pidi tööd tegema võimalikult kiiresti. Esimeste hageja koostatud projektide alusel Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehituslubasid ei väljastanud ja pärast seda ei suutnud hageja mõistliku aja jooksul uusi projekte koostada. Tehtud tööd olid oluliste vigadega. Lisaks tasusid tellijad alusetult geodeetiliste alusplaanide eest, sest neid ei ole hageja üle andnud. Kostjal on lepingutest taganemise ja nõude loovutamise tõttu õigus nõuda hagejalt tagasi mõlema lepingu alusel kokku tasutud 5056,02 eurot.
127.Kohus leiab, et ka Xxx 10 ja 12 objektide puhul ei ole kostja oma väiteid tõendanud. 09.12.2019 eelistungil (toimiku lk 96-97) selgitas kohus kostjale vajadust välja tuua, milline oluline rikkumine oli lepingust taganemise eelduseks iga lepingu puhul. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud ega põhistanud oma tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid asjaolusid.
128.Esmalt leiab kohus, et kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi kokkulepet selle kohta, milliseks tähtajaks pidi hageja mõlema lepingu alusel töid teostama. Kõik kostja viited sellele, et hageja rikkus kokku lepitud või lubatud tähtaegu ning töö kiireloomuline teostamine oli tellijatele äärmiselt oluline, on jäänud paljasõnalisteks. Seetõttu ei saa kostja hagejale lepingute rikkumisena ette heita tähtaegade rikkumist.
129.Hageja esitas kohtule allkirjastamata töövõtulepingu Xxx 10 objekti suhtes, milles ei ole märgitud tellija andmeid (toimiku lk 62-63). Lepingu punkti 2.1 järgi pidi hageja koostama Xxx tn 10 kinnistule kolme korteriga korterelamu või võimalusel 3 boksilise ridaelamu ehitusprojekti. Lepingu projektist ei nähtu, milline versioon oli eelistatud.
130.Projekti maksumus pidi punkti 3 kohaselt olema 6000 eurot, millele lisandus käibemaks. 1/3 sellest tuli tasuda 7 päeva jooksul alates eskiisi heakskiitmisest tellija poolt. 2/3 tuli tasuda pärast ehitusloa väljastamist. Lepingu punkti 4.1. järgi ei sisaldanud töö maksumus geodeetilisi mõõdistustöid ega geoloogilisi uurimustöid. Lepingu punkti 6.2. järgi oli tellija kohustuseks esitada geodeetilised alusplaanid digitaalsel kujul. Lepingu projektis tööde teostamise tähtaegu märgitud ei ole.
131.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, millal ja kuidas leppisid pooled kokku lepingu sõlmimises projektis toodud tingimustel. Kostja on ise väitnud, et kokku lepitud tööde maksumus erines projektis märgitust. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud kvaliteedi tingimustes, millistele koostatud projektid pidid vastama.
132.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale arve nr 0098 (toimiku lk 47 pöördel) summas 2528,01 eurot. Arve sisuks oli Xxx 12 hoone eelprojekt I osa (sulgudes viide
1/3 eelprojekti maksumusest), võrkude projekt ja geodeesia summas 276,67 eurot. Kostja tasus arve 21.11.2016 (toimiku lk 48), viidates üksnes arve numbrile. Kohtu hinnangul on kostja järelikult avaldanud, et ta soovib tasuda nimelt hageja esitatud arves märgitud tööde ja teenuste eest.
133.Hageja esitas Xxx KV OÜ-le arve nr 007 (toimiku lk 50 pöördel) summas 2528,01 eurot. Arve sisuks oli Xxx 10 hoone eelprojekti I osa (sulgudes viide 1/3 eelprojekti maksumusest), võrkude projekt ja geodeesia summas 276,67 eurot. Xxx KV OÜ tasus arve 05.12.2016 (toimiku lk 51), viidates vaid arve numbrile. Seega tasus ka Xxx KV OÜ nimelt arves märgitud tööde ja teenuste eest. Kohtu hinnangul võib arvete tasumisest järeldada, et kostja ja Xxx KV OÜ lugesid arves märgitud tööd nõuetekohasteks ja vastuvõetuteks, sest nende hinnangul olid hageja tasunõuded muutunud sissenõutavateks.
134.Hageja esitas kohtule Xxx 10 ja 12 geodeesia failina, mis ei olnud avatav ega loetav. Avatav oli failide hulka kuuluvad kaevude tehniliste andmete tabel (toimiku lk 69). Kohus selgitas hageja esindajale, et failid ei ole avatavad (toimiku lk 74). Täiendavalt esitas hageja Xxx 10 ja Xxx 12 maa-ala geodeetilise alusplaani (toimiku lk 77), mille koostajaks oli OÜ Xxx. Hageja esitas samuti kohtule Xxx 10 ja Xxx 12 ehitusgeodeetiliste tööde aruande (toimiku lk 131-134).
135.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et temal ja Xxx KV OÜ-l polnud kohustust tasuda hagejale geodeetiliste alusplaanide eest. Vaidlus puudub selle üle, et Xxx KV OÜ ja kostja sõlmisid hagejaga projekteerimislepingud nendele kuuluvatele kinnistutele hoonete projekteerimiseks. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et geodeetilised alusplaanid olid tööde tegemiseks vajalikud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks pidanud geodeetilised alusplaanid koostama kostjale ja Xxx KV OÜle kuuluvate kinnistute suhtes tasuta ning omal kulul. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi hageja geodeetilised alusplaanid tellijatele üle andma aktidega või muul moel. Geodeetiliste alusplaanide tasumise kohustust on kostja ja Xxx KV OÜ tunnistanud hageja arvete tasumisega. Kokkuvõttes ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tellijatel õigus nõuda geodeetiliste alusplaanide eest tasutud summasid tagasi. Summade tagasinõudmine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et kostja ja Xxx KV OÜ on ka tasunud xxx OÜ esitatud arveid geodeetiliste alusplaanide koostamise eest (toimiku lk 83).
136.Kohtu hinnangul ei nähtu teistest asjas kogutud tõendatud, et kostjal ja Xxx KV OÜ-l oli õigus lepingutest taganeda hageja olulise rikkumise tõttu. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 14.02.2017 kolme korteriga elamu eelprojekti Xxx 10 objektile (toimiku lk 118129). Samal päeval esitati ehitusloa taotlus (toimiku lk 130). 04.05.2017 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu otsuse (toimiku lk 48 pöördel – 50), milles keelduti ehitusloa andmisest. Keeldumisel heideti ette, et eelprojektis toodud andmed elamu suletud brutopinna osas olid vastuolulised ning ei olnud kooskõlas detailplaneeringuga. Lisaks esines muid kõrvalekaldeid detailplaneeringust.
137.14.02.2017 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu otsuse (toimiku lk 44-45), millega keeldus Xxx 12 objektile ehitusloa andmisest. Keeldumisel heideti sarnaselt Xxx 10 objektiga ette, et eelprojektis toodud andmed elamu suletud brutopinna osas olid vastuolulised ning ei olnud kooskõlas detailplaneeringuga. Lisaks esines muid kõrvalekaldeid detailplaneeringust.
138.Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et Tallinna Linnavalitsus keeldus ehitusloa väljastamisest, sest hageja oli lepinguid oluliselt rikkunud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et Tallinna Linnavalitsusele 2017. aastal esitaud projektide koostamisel oleks hageja rikkunud oluliselt lepingutes kokku lepitud kvaliteedinõudeid.
139.Hageja esitas kohtule xxx kinnistute detailplaneeringu (toimiku lk 137), milles oli märgitud elamu suletud brutopinnaks 250 m2. Ülejäänud hageja esitatud tõenditest võib järeldada (toimiku lk 138-141), et Xxx KV OÜ esindaja palus selle detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, et saaks taotleda Xxx 10 kinnistule uusi projekteerimistingimusi, millega linnavalitsus nõustus. Projekteerimistingimuste taotlus Xxx 10 objektile esitati 25.06.2018 ja uued projekteerimistingimused väljastati 12.09.2018 (toimiku lk 142-147, toimiku lk 165-170). Xxx 12 objekti osas esitati analoogiline taotlus 16.08.2018 ning tingimused väljastati samuti 12.09.2018 (toimiku lk 171-176).
140.Seega võib hageja esitatud tõenditest järeldada, et kostja ja Xxx KV OÜ ise soovisid senise detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ning uute projekteerimistingimuste väljastamist, kuna senine detailplaneering ei võimaldanud ehituslubade väljaandmist. Kuidas oli senise detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine tingitud hagejast või oli hageja lepingute rikkumiseks või selle tulemuseks, ei ole kostja põhistanud ega tõendanud. Esitatud tõenditest võib järeldada, et hageja sai hakata koostama Xxx 10 ja Xxx 12 objektide suhtes uusi projekte alates 12.09.2018, mil väljastati uued projekteerimistingimused.
141.Hageja ja O La e-kirjadest 2018. a mais (toimiku lk 54) nähtub, et La soovis, et hageja teeks valmis Xxx majade eskiisid. Järgmistel päevadel saatis O La samasisulisi e-kirju ja nõudis tähtaegadest kinnipidamist. Milliseid tähtaegu ta silmas pidas, e-kirjadest järeldada ei saa. Samas võib O La e-kirjade vahetusest Tallinna Linnavalitsuse töötajatega augustis ja septembris 2018 (toimiku lk 55 pöördel – 56) järeldada, et O La saatis ülevaatamiseks Xxx 10 ja 12 hoonete eskiisid, sest linnavalitsusest on soovitatud saata need digitaalallkirjadega, et neid saaks lisada registrisse. Lisaks anti täiendavaid soovitusi. Järelikult oli hageja koostanud hoonete uued eskiisid ning edastanud need kostja ja Xxx KV OÜ esindajale.
142.12.09.2018 saatis O La hagejale e-kirja (toimiku lk 46), milles soovis koostööd lõpetada põhjusel, et hageja esindaja ei olnud talle kättesaadav. Hageja selgitas vastuseks, millised eelmised päevad olid puhkepäevad. Hageja esindaja viitas, et oli saatnud 10.09.2018 uued Xxx tn xxxhoone eskiisid. Samuti viitas ta sellele, et tal ei olnud veel käes Xxx projekteerimistingimusi, mistõttu tegeles hageja edasi Xxx tn xxxprojektiga. Kohtu hinnangul ei saa e-kirjadest järeldada, et kostja esindajal oleks olnud hageja töödele konkreetseid etteheiteid või oleks viidatud konkreetsetele puudustele, milliste kõrvaldamiseks oleks antud mõni täiendav tähtaeg. Kohest mittereageerimist kostja esindaja pöördumistele ei saa kohtu hinnangul pidada oluliseks lepingu rikkumiseks. Konkreetsele puudustele Xxx 10 ja Xxx 12 ehitusprojekte puudutavates töödes kostja ei viidanud ega andnud aega nende puuduste kõrvaldamiseks.
143.Hageja ja O La e-kirjadest 2018. a septembris ja oktoobris (toimiku lk 53) nähtub, et viimane soovis teada, kas hageja on alustanud midagi seoses Xxx objektiga. Järgmistes ekirjades soovis ta teada, kui kaua läheb aega seletuskirjaga. Hageja vastas nendele pöördumistele ja selgitas, millega seoses seletuskirjaga aega läheb.
144.Hageja ja O La e-kirjade vahetusest oktoobri esimesest poolest 2018 (toimiku lk 67-68, lk 135-136) nähtub, et O La soovis hagejalt Xxx objektidele koostatud projektides muudatuste tegemist. Seega oli hageja esitanud kostjale ja Xxx KV OÜ-le projektid. Hageja selgitas, et kuna lubatud pind on 250 m2, tuleb rõdu väiksemaks teha. Samuti selgitas hageja O Lale, et rõdu pind loetakse ehitisealuse pinna hulka. Vastavalt O La soovidele saatis hageja muudatused 11.10.2018.
145.E-kirjadest ei saa järeldada, et hageja oleks ebamõistlikult viivitanud O La pöördumistele vastamisega või et koostatud projektides oleksid esinenud puudused, milliste kõrvaldamist
tellijad nõudsid. O La on seevastu eeldanud igale oma pöördumisele kohest reageerimist. Nii on ta 15.10.2018 e-kirjas hagejale ette heitnud reedel saadetud e-kirjale nädalavahetusel ja esmaspäevasel hommikul vastamata jätmist.
146.15.10.2018 saatis O La hagejale e-kirja (toimiku lk 47), milles teatas, et ta ei ole hagejaga koostööst huvitatud. Kelle esindajana O La e-kirja saatis ja millist lepingut see puudutas, ekirjast järeldada ei saa. O La viitas vaid üldsõnaliselt sellele, et hageja esindaja oli lubanud end parandada. Samuti viitas ta e-kirjale, millele hageja esindaja ei olnud vastanud reedel ega nädalavahetuse jooksul. Kohtu hinnangul ei saa sellest e-kirjast järeldada, et kostja oleks mõnest lepingust taganenud mõne hageja olulise lepingu rikkumise tõttu. Mõnest konkreetsest lepingust taganemise tahet e-kirjast ei nähtu. E-kirjas ei ole viidatud ühelegi hageja lepingu rikkumisele või töös esinevale puudusele.
147.Hageja esindaja saatis 22.10.2018 e-kirja O Lale (toimiku lk 54 pöördel), milles leidis, et kuna O La ei ole tema kõnedele vastanud, on koostöö Xxx 10 ja 12 osas ilmselt lõppenud. Kohtu hinnangul võis O La e-kirjast järeldada tellija soovi lepingud üles öelda ning sellega pidi töövõtja nõustuma, sest tellijal on alati õigus leping üles öelda. Hageja 22.10.2018 e-kirjast ei saa järeldada, et hageja oleks nõustunud töövõtulepingutest taganemisega tema rikkumiste tõttu.
148.O La saatis hageja seaduslikule esindajale 24.10.2018 e-kirja (toimiku lk 55), milles ta asus esimest korda väitma, et tasus 5056 eurot Xxx objektide eest, kuid pidi summa tasuma heaks kiidetud eskiisi eest, mida tehtud ei ole. Kohus leiab, et seega soovis O La asuda väitma, et hageja eskiisides esinesid puudused, milliste tõttu tellijad neid heaks ei kiitnud. Kohus leiab, et mitu aastat pärast arvete tasumist ning pärast seda, kui kostja enda väidete kohaselt olid tellijad lepingutest taganenud, on tegemist tellija hilinemisega esitatud vastuväitega.
149.Seega kokkuvõttes leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu ning hageja nõue ei ole kostja vastunõudega tasaarvestatud. Kostja ei ole ühestki lepingust kehtivalt taganenud, mistõttu tal ei ole õigust nõuda lepingute alusel tasutu tagastamist. Kostja ja Xxx KV OÜ ei ole põhjendanud ega tõendanud, et hageja oleks pidanud koostama nende kinnistutele omal kulul tööde teostamiseks vajalikud geodeetilised alusplaanid, mistõttu puudus tellijatel nende eest tasumise kohustus ja tasutut saab tagasi nõuda.
150.Kostja on küll esitanud kohtule Xxx KV OÜ 03.05.2019 teate nõude loovutamisest (toimiku lk 51 pöördel – 52) ja e-kirja, millega teade edastati (toimiku lk 52 pöördel), kuid loovutada ei saa kohtu hinnangul nõuet, mida olemas ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et Xxx KV OÜ-l oli hageja vastu sissenõutavaks muutunud rahaline nõue. Kostja või Xxx KV OÜ nõuet ei põhista ega tõenda asjaolu, et Xxx KV OÜ ja XXX OÜ sõlmisid 19.10.2018 lepingu (toimiku lk 83-84) Xxx 10 ja Xxx 12 objektidele kolme korteriga elamu eelprojekti koostamiseks koos ehitusloaga ning XXX OÜ koostas selle alusel joonised (toimiku lk 84 pöördel – 86). Olukorras, kus tellija ütleb eelmise töövõtjaga lepingu üles, ei ole töövõtjal enam kohustust tööd lõpuni teha. Kui tellija soovib töö tulemust saada, tulebki tal sõlmida leping uue töövõtjaga.
151.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja põhinõue 4800 eurot kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4800 eurot. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks
sissenõutavaks muutunud viivisena 97,15 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast 04.04.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 4800 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
152.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
153.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3 671,13 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Hageja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kandnud menetluskulusid vastavalt kolmele arvele kokku 3 151,13 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Õigusabi arvetele lisatud spetsifikatsioonides kajastatud esindaja ajakulu menetlusega seotud toimingute tegemiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks on kooskõlas toimingute tegemiseks mõistlikult kuluva aja, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Seetõttu leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3 671,13 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 3 671,13 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.