Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

- esitada tõendid ja viidata iga tõendi juures, millist asjaolu sellega soovitakse tõendada; - märkida hagiavalduses hagihind ja tasuda riigilõiv vastavalt hagi hinnale (kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta); - esitada põhjendus kohtualluvuse valiku kohta. 16.03.2020 esitas hageja kohtule 107 leheküljel käsikirjalise hagiavalduse. Hagiavalduses hageja märgib, et hagilt on tasutud riigilõiv 1200 eurot 12.03.2020. 06.04.220 esitas hageja kohtule 4 leheküljel käsikirjalise dokumendi, mis on pealkirjastatud – lisada tsiviilasja nr 2-20-2398 juurde. 22.04.2020 esitas hageja kohtule 4 leheküljel käsikirjalise dokumendi, mis on pealkirjastatud – kahju finantsiline arvestus tsiviilasjas nr 2-20-2398.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb esitatud avalduse menetlusse võtmisest keelduda. 04.03.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses loetles kohus hagiavaldusel esinevad olulised puudused ja andis konkreetsed selgitused puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutas, et esitatud käsikirjaline hagiavaldus ei ole loetav ja ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagiavalduse vormi- ja sisu nõuetele. TsMS § 334 lg 1 sätestab, avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Hageja poolt täiendavalt esitatud dokumendid on jätkuvalt kohtu hinnangul puudulikud kohtumenetluse algatamiseks ning vaatamata hagejale antud konkreetsetest selgitustest, ei ole osundatud puudusi kõrvaldatud. Esitatud dokumendid ei ole loetavad ja sisu ei ole jälgitav. Kohus ei määra täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. A.L. poolt esitatud hagiavaldus on sedalaadi ulatuslike puudustega, et kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10, lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Antud avalduse tagastamine ei takista hagejat nõuetekohase hagiavaldusega kohtu poole pöördumast. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud A.L. kanda. Asja materjalidest nähtuvalt, on hageja tasunud 12.03.2020 riigilõivu 1200 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Tulenevalt TsMS § 150 lg 4, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. A.L. tuleb

tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastav taotlus, milles märkida arvelduskonto number ja konto omaniku andmed, kuhu taotletakse riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.