Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud M. B. ja J. B. esitasid 27.03.2020 Harju Maakohtusse avalduse V. B.i (surnud xxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 30.03.2020 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Avalduse kohaselt ei kata pärandvara sellel lasuvaid kohustusi ning avaldajad ei soovi neid kohustusi enda kanda võtta. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 24.04.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et V. B.i (surnud xxx) pärandvara kohustuste suuruseks on vähemalt 286 001 eurot. Pärandvaraks on kinnisasi (registriosa nr xxx) asukohaga xxx. Halduri hinnangul võib kinnistu väärtuseks olla kuni 160 000, millest pankrotivarasse saaks arvestada kuni 80 000 eurot. J. B. nimel on sõiduauto Renault Clio, mis on väärtusetu. Pärandaja poolt liisinglepingu alusel kasutatud sõiduk Nissan Juke ei oma pankrotivarana väärtust. Pärandajale kuuluval OÜ R. registrikood xxx) osal (mille nominaalväärtus on 2556 eurot ja mille ainuosanik ja juhatuse ainus liige oli pärandaja) turuväärtus ei ole teada. Täpsemad asjaolud selguvad menetluse edasises käigus. Arvelduskontode jääkidest saab pärandvarasse arvata 144 eurot. Samuti on pärandvaraks pensionifondi osakud 694 eurot. Relvade orienteeruv turuväärtus on kuni 400 eurot, millest 50% saab pankrotivarasse arvestada. Eeltoodust tulenevalt moodustab pankrotivara kokku ligikaudu 81 038 eurot. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku surm ehk muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur ei tuvastanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Samuti pole haldur tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et V. B. (surnud xxx) pärandvara on püsivalt maksejõuetu, kuna temale kuuluva vara arvelt ei ole võimalik katta võlgniku kohustusi. Kuivõrd võlgnikul on teataval määral vara, millega saab katta pankrotimenetluse kulusid, siis on teinud ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja V. B. (surnud xxx) pärandvara pankrot. Kohtumääruse põhjendused

Avaldajad on jäänud oma avalduse juurde ning pole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata V. B.i (surnud xxx) pärandvara pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja V. B.i (surnud xxx) pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Andres Tootsmani, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 286 001 euro ulatuses ning puudub piisav vara sellise kohustuse täitmiseks, kuivõrd olemasoleva vara väärtuseks on kokku ca 81 000 eurot. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutine haldur on leidnud, et pärandvaras on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks ning taotlenud kohtult pärandavara pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et V. B.i (surnud 05.11.2019) pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd pärandvaras on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Antud juhul kuulub pankrotivarasse OÜ R. (registrikood xxx) osa, millest tulenevalt edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 11 sätestab, et kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Ajutine haldur on 24.04.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 16 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks suuruseks 1728 eurot (sh käibemaks).

Ajutine haldur palub katta tasu pankrotivara arvelt. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldajad ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab PankrS § 35 lg 1 p 1, PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel ajutise halduri tasu summas 1728 eurot (sh käibemaks) välja V. B.i (surnud xxx) pärandvara arvelt ning see tuleb tasuda X OÜ (xxx) arvelduskontole nr EExxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.