Condor Finants OÜ hagi XX vastu 3116,86 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
796,43 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Condor Finants OÜ (registrikood 14099290), lepinguline esindaja Anne Talviste esindajad ringkonnakohtus Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Signe Paap Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Exadolly Sehher OÜ (registrikood 11916141) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.12.2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda. Exadolly Sehher OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Condor Finants OÜ-l puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
Välja mõista XX-lt riigilõiv 175 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Condor Finants OÜ (hageja) esitas 29.05.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX ja Exadolly Sehher OÜ vastu võla solidaarselt väljamõistmiseks. 06.11.2017 tegi Pärnu Maakohus Exadolly Sehher OÜ suhtes maksekäsu määruse, millega kohustas tasuma avaldajale põhivõla 1558,43 eurot, kõrvalnõuded 1558,43 eurot, hüvitama riigilõivu 93,51 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kuna XX-le (kostja) ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, siis lõpetas maakohus 06.11.2017 määrusega tema osas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude kostja suhtes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 21.11.2017 määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale.
2.17.11.2017 hagi ja selle täienduste kohaselt sõlmisid MOGO OÜ (liisinguandja) ja Exadolly Sehher OÜ (endise nimega Kapra Maakoda OÜ, liisinguvõtja) 27.10.2014 liisingulepingu, millega liisinguvõtja võttis liisingusse sõiduki Mercedes-Benz Vito 109 CDI ja kohustus tasuma liisingusumma 3050 eurot 72 kuu jooksul, intressiga 36,04% aastas.
3.Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti kostjaga 27.10.2014 käendusleping, mille kohaselt vastutab käendaja põhivõlgniku täitmata kohustuste eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 7940,16 eurot.
4.Liisinguvõtja teostas lepingu alusel 6 makset, millest viimane toimus 30.06.2015. 11.09.2015 avaldusega ütles liisinguandja liisingulepingu üles ning kohustas tagastama liisinguesemeks olnud sõiduki. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse 15.09.2015 ning see müüdi 26.11.2015 hinnaga 1700 eurot (sisaldab käibemaksu).
5.09.12.2015 edastati liisinguvõtjale nõudeavaldus võla tasumiseks. Liisinguvõtja nõudeavaldusele ei reageerinud.
6.13.04.2017 loovutas liisinguandja liisingulepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja võlgneb 3116,86 eurot, millest põhiosa 1558,43 eurot, intressid 11.09.2015 seisuga 411,02 eurot, enne lepingu lõpetamist kogunenud viivis 8,45 eurot, viivis perioodi 12.09.201513.04.2017 eest 904,89 eurot, viivis perioodi 14.04.2017-17.11.2017 eest 54,07 eurot ja lisakulud 180 eurot. Lisakulud kujunesid järgmiselt: võla sissenõudmisega seotud kulu 20
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole põhjendanud, miks sõiduk müüdi 1700 euroga. Tegelikkuses oli sõiduki turuväärtus umbes 2200 eurot. Hageja nõuet tuleb vähendada 500 euro võrra.
8.Müügilepingus, millega liisinguvõtja müüs sõiduki liisinguandjale, on sõiduki hind 3000 eurot käibemaksuga. Kuna hageja õiguseellane on käibemaksukohustuslane, siis saab ta käibemaksu tagasi, mistõttu pidanuks liisinguleping olema sõlmitud käibemaksuta summas 2500 eurot. Seega rikastus hageja alusetult 500 euro ulatuses, mistõttu on kostjal selles summas hageja vastu nõue. Kostja teeb 500 euro osas tasaarvestusavalduse.
9.Kostja leiab, et põhivõlgnevuse suuruseks peaks olema 558,43 eurot ja viivist saab arvestada sellelt summalt.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
10.Pärnu Maakohtu 07.12.2018 kohtuotsusega rahuldas maakohus hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3116,86 eurot, millest põhivõlg 1558,43 eurot, intressid 411,02 eurot, enne lepingu lõpetamist kogunenud viivis 8,45 eurot, pärast lepingu lõpetamist 12.09.2015-13.04.2017 kogunenud viivis 904,89 eurot, lisakulud 180 eurot ja viivis perioodi 14.04.2017-17.11.2017 eest summas 54,07 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 696 eurot. Kohus kohustas kostjat tasuma võlgnevuse ja menetluskulud igakuiste maksetena 38 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
11.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et 27.10.2014 sõlmiti liisinguleping, mille alusel anti liisinguvõtja kasutusse hagiavalduses nimetatud sõiduk. Liisinguvõtja kohustus tasuma liisingusumma 3050 eurot 72 kuu jooksul intressiga 36,04% aastas. 27.10.2014 sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 7940,16 eurot. Liisinguvõtja teostas 6 makset, nendest viimase 30.06.2015. Liisinguleping öeldi ennetähtaegselt kehtivalt üles. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse tagasi 15.09.2015. Liisinguese võõrandati hinnaga 1700 eurot (käibemaksuga). 13.04.2017 loovutas liisinguandja nõude hagejale.
12.Maakohus leidis, et pooltel on vaidlus liisingueseme tagastamisaegse turuväärtuse üle. Lisaks on kostja seisukohal, et liisinguleping pidi sõlmitama käibemaksuta summas 2500 eurot.
13.27.10.2014 sõlmitud liisingulepingus on liisingueseme netohind 3000 eurot ja liisingusumma 3050 eurot. Seega nähtub, et liisingulepingu alusel anti liisinguvõtja kasutusse sõiduk liisingusummaga 3050 eurot. Maakohus tuvastas, et 30.06.2015 seisuga oli põhiosast 3050 eurost tasutud 74,90 eurot ning tasumata oli seega 2975,10 eurot. Liisingueseme müügist saadi 1700 eurot käibemaksuga, seega summa ilma käibemaksuta oli 1416,67 eurot. See tähendab, et põhiosa jääk oli 1558,43 eurot (2975,10-1416,67). Hageja poolt esitatud 08.10.2015 hindamisakti järgi oli sõiduki orienteeruvaks turuväärtuseks 2000 eurot. Maakohtu hinnangul näitab esitatud tõend kõige objektiivsemalt
liisingueseme väärtust selle tagastamise ajal, sh on sõiduki hindamisel arvestatud ka veebilehe auto24.ee müügipakkumisi. Eksperthinnangus leiti, et sõiduki keredefektid vähendavad oluliselt selle turuväärtust ning pigem on tegemist lammutamisele kuuluva sõidukiga. Maakohus leidis, et kostja ei ole kohtumenetluse raames esitanud asjaolusid ja tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et liisingueseme tagastamisaegne väärtus oli suurem, kui see, mis on määratud 08.10.2015 hindamisaktis. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1558,53 eurot.
14.Intressi määr oli liisingulepingu kohaselt 36,04 % aastas. Kostja ei ole intressi suurusele vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata intress 11.09.2015 seisuga summas 411,02 eurot.
15.Kostja ei ole enne liisingulepingu lõpetamist kogunenud viivise osas vastuväiteid esitanud ja maakohus pidas viivisenõude kujunemist selgeks ning põhjendatuks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja enne liisingulepingu lõpetamist kogunenud viivise 8,45 eurot.
16.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivised perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest 904,89 eurot ja perioodi 14.04.2017-17.11.2017 eest 54,07 eurot. Maakohus pidas viivisenõuet selgeks ja põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt välja mõista täiendavad viivised 958,96 eurot.
17.Maakohus pidas põhjendatud kuluks ka hageja nõuet kulutuste hüvitamiseks summas 180 eurot. Kostja ei ole väitnud, et need kulutused oleksid ebamõistlikud.
18.Maakohus pidas hageja menetluskulude nõuet ((300 eurot riigilõiv, 36 eurot kohtutäituri tasu ja 360 eurot õigusabikulu (3 tunni eest hinnaga 120 eurot/tund)) põhjendatuks.
APELLATSIOONKAEBUS
19.Maakohtu otsusele esitas 07.01.2019 apellatsioonkaebuse kostja. Apellatsioonkaebuse ja selle täpsustuste kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osaliselt põhivõlgnevuse ja perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest arvestatud viivise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada põhivõlgnevuse nõue 1058,43 euro ulatuses ja perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest arvestatud viivise nõue 608,46 euro ulatuses. Lisaks vaidlustas kostja maakohtu otsust menetluskulude osas.
20.Hageja esitatud eksperthinnang ja sõiduki ülevaatuse akt on pinnapealsed ning nendes toodud järeldused ei ole põhistatud. Seega ei saa eksperthinnangus nimetatud hind olla õige. Sõiduki tegelik hind on 500 eurot kõrgem kui hageja poolt arvestatud hind. Samuti jättis maakohus tähelepanuta kostja väited sõiduki lepingujärgsest maksumusest (2500 eurot + käibemaks).
21.Kostja palub muuta ka menetluskulude jaotust selliselt, et menetluskulud jäetakse poolte endi kanda või selliselt, et kostja kohustub hagejale tasuma menetluskuluna 500 eurot (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 200 eurot). Kostja peab hageja esindaja mõistlikuks tunnitasuks 100 eurot ning ajakuluks 2 tundi.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
MENETLUSE KÄIK
23.07.02.2020 määrusega kaasas ringkonnakohus menetlusse kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Exadolly Sehher OÜ. Kolmas isik apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja intressid 411,02 eurot, enne lepingu lõpetamist kogunenud viivise 8,45 eurot, lisakulud 180 eurot ning viivise perioodi 14.04.2017-17.11.2017 eest summas 54,07 eurot. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles kostjalt mõisteti välja põhivõlg 1058,43 eurot ja perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest viivise 608,46 eurot. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.
25.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kostjalt mõisteti välja põhivõlg 1058,43 eurot ületavas osas ja perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest viivis 608,46 eurot ületavas osas. Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsuse menetluskulude osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
26.Liisinguvõtja ja liisinguandja sõlmisid 27.10.2014 müügilepingu, millega liisinguvõtja võõrandas liisinguandjale vaidlusaluse sõiduki 3000 euro eest (sisaldab käibemaksu). Samal päeval sõlmisid liisinguandja ja liisinguvõtja vaidlusaluse sõiduki suhtes liisingulepingu liisingusummaga 3050 eurot. Maksegraafikust nähtuvalt ei sisalda see käibemaksu. Liisingulepingu üldtingimuste kohaselt on liisingusumma lepingu alusel tagasimaksmisele kuuluv summa, millest on maha arvatud sissemaks ja millele lisanduvad lepingujärgsed intressid.
27.Kostja leiab, et liisinguleping pidanuks olema sõlmitud käibemaksuta summas 2500 eurot, kuna liisinguvõtja müüs liisinguandjale sõiduki summas 2500 eurot, millele lisandus käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et asjaolust, et liisinguvõtja müüs liisinguandjale sõiduki summas 2500 eurot, millele lisandus käibemaks, ei tulene, et liisingulepingu pooled pidid ilmtingimata sõlmima liisingulepingu summas 2500 eurot. Käesoleval juhul on liisingulepingu pooled leppinud kokku liisingusummas 3050 eurot. Seadusest ei tulene liisingulepingu pooltele keeldu leppida kokku, et liisingueseme ostuhind ja selle liisingusse andmise hind on erinevad. Samuti ei ole kostja väitnud, et liisinguvõtja oleks sattunud eksimusse ja selle tõttu liisingulepingu tühistanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud ka kostja viited alusetule rikastumisele liisinguvõtja poolt.
28.Pärast liisingulepingu ülesütlemist võõrandas liisinguandja 26.11.2015 vaidlusaluse sõiduki 1700 euro eest. Eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamuse kohaselt oli sõiduki turuhind 2015.a oktoobris orienteeruvalt 2000 eurot. Kostja leiab, et sõiduki müügihind oli liiga madal ja eriteadmistega isiku arvamus ei ole põhjendatud. Kostja on 26.03.2018 esitanud kohtule Auto24 müügipakkumised, mille kohaselt pakuti müügiks Mercedes-Benz Vito kaubikuid (väljalaskeaastad 1999 kuni 2002) hinnavahemikus 1699 kuni 2300 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda need müügipakkumised, et vaidlusalune sõiduk võõrandati alla turuhinna. Esiteks ei näita kostja tõend müügitehingute hindasid, vaid pakkumiste hindasid. Teiseks ei selgu kostja esitatud müügipakkumistest, millises
seisukorras need sõidukid olid, mistõttu ei kinnita müügipakkumised, et tegemist on seisukorra osas võrreldavate sõidukitega. Kostja esitatud müügipakkumistest on kahe sõiduki puhul märgitud läbisõit (vastavalt 256 000 km ja 259 000 km). Eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamusest nähtuvalt oli aga vaidlusaluse sõiduki läbisõit 08.10.2015 seisuga 437 989 km, s.o oluliselt suurem. Läbisõit omab kolleegiumi arvates sõiduki hinna kujunemisel tähendust. Vaidlusaluse sõiduki kohta 26.11.2015 sõlmitud müügilepingus oli märge, et veermikus oleks vaja vahetada detaile ning esineb läbivat roostet. Vaidlusaluse sõiduki 06.10.2015 ülevaatusaktis on nimetatud, et kere on suures osas roostekahjustustega. Eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamuse kohaselt on tegemist lammutamisele kuuluva sõidukiga. Ülaltoodust järeldub kolleegiumi hinnangul, et vaidlusalune sõiduk oli suure läbisõiduga ja oluliste roostekahjustustega. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamus ei kajasta sõiduki turuhinda adekvaatselt. Arvestades, et eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamuse kohaselt oli sõiduki turuhind orienteeruvalt 2000 eurot ning liisinguandja müüs sõiduki 1700 euro eest, siis saab asuda seisukohale, et sõiduki müügihind oli turuhinna piires.
29.Liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluv põhiosa oli 3050 eurot. Liisinguvõtja oli tasunud põhiosa makseid 74,90 eurot. Sõiduki müügihind ilma käibemaksuta oli 1416,76 eurot. Seega on maakohus õigesti mõistnud välja põhivõlgnevuse 1558,43 eurot (3050-74,901416,67).
30.Maakohus mõistis kostjalt välja viivise põhivõlalt perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest summas 904,89 eurot. Kostja vaidlustas viivise väljamõistmise 608,46 eurot ületavas osas. Apellatsioonkaebuses kostja viivise vaidlustamist ei põhjendanud. Maakohtus esitatud seisukohtadest nähtuvalt vaidlustas kostja viivise põhjusel, et viivist tulnuks arvestada väiksemalt põhivõla summalt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et põhivõlg oli 1558,53 eurot, mistõttu on ka viivist arvestatud õigelt põhivõla summalt. Ringkonnakohtul puudub viivise väljamõistmise osas alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ning maakohtu otsus tuleb eeltoodud viivise väljamõistmise osas jätta muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
31.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus mõistis põhjendatult välja riigilõivu 300 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kuna maksekäsu kiirmenetluses püüti kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Samuti on põhjendatud õigusabikulud 360 eurot. Hageja esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses saab pidada vajalikuks. Samuti ei ületa hageja esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra.
32.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, seega tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2). Hageja ei soovinud menetluskulude väljamõistmist ringkonnakohtus. Seega puuduvad hageja menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
33.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 21.05.2019 määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 175 eurot. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud
riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 175 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.