Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Määrata kohtuotsuse täitmise viis ja tähtajad:

4.1 Kohustada V Lut kohtuotsuse täitmiseks maksma Condor Finants OÜ -le kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlg, intress, viivis, lisakulud ja menetluskulud kokku 3812,86 eurot 38 osamaksena, millest 37 (kolmkümmend seitse) osamakset on 100,00 eurot ja 38. (kolmekümne kaheksas) makse 112,86 eurot, maksed tuleb tasuda 38 kalendrikuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast, esimese osamakse tasumise tähtaeg on kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimane kuupäev ning ülejäänud igakuiste osamaksete tasumise tähtaeg on jooksva kuu viimane päev. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK

2-17-111017 nende analüüsimiseks ja seisukoha esitamiseks. Vastuses hagile on kostja seisukohal, et liisingulepingu p.-st 2.1. tulenevalt omandas liisinguandja lepingu alusel lepingu põhitingimuste p-s 1 kirjeldatud sõiduki. Sõiduki müügilepingus on hinnaks nimetatud 3000 eurot (sh käibemaks), kostja esitatud arvel on märgitud hinnaks 2500 eurot pluss käibemaks. Kuna hageja õiguseellane on käibemaksukohustuslane, siis saab ta käibemaksu tagasi, mistõttu pidanuks liisinguleping olema sõlmitud käibemaksuta summa 2500 euro peale. Seega rikastus hageja kostja arvel alusetult 500 euro ulatuses, mistõttu on kostjal õigus VÕS § 1028 lõikest 1 tulenevalt selles summas nõue hageja vastu. Käesolevaga arvestab kostja hageja nõudesumma 500 euro ulatuses tasa. Kuna kostja on töötu ja tal puuduvad sissetulekud, siis palub kostja TsMS 445 lõike 1 alusel määrata otsuse täitmise ositi igakuiste võrdsete osamaksetena 100 eurot ühes kalendrikuus.

2-17-111017 määruse saamisest ning määras lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 07.12.2018. Pooled tähtaegselt täiendavaid menetlusdokumente kohtule ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) Hageja ja Exadolly Sehher OÜ (endise nimega Kapra Maakoda) sõlmisid 27.10.2014 liisingulepingu nr FLG27102014/0193, mille alusel andis hageja MOGO OÜ liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse sõiduki XXXXXXXXXXXXXX 2) Liisinguvõtja kohustus tasuma liisingusumma 3050,00 EUR 72 kuu jooksul, intressiga 36,04% aastas, annuiteetgraafiku alusel (krediidi kulukuse määr 42,63 % aastas), 2kuulise maksepuhkusega. 3) Hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2014.a käenduslepingu nr G27102014/0193, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 7940,16 eurot. Käenduslepingu sõlmimisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. 4) Liisinguvõtja teostas Lepingu alusel 6 makset, kokkulepitud maksegraafikust kinni pidamata. Viimane tasumine toimus 30.06.2015.a.

2-17-111017 5) Hageja on liisingulepingu 11.09.2016.a ennetähtaegselt kehtivalt üles öelnud (st vaidlust ei ole ülesütlemise materiaalsete eelduste olemasolu ja/või formaalsete nõuete täitmise üle) 6) Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse tagasi 15.09.2015.a. 7) Hageja on liisingueseme pärast selle tagastamist edasi võõrandanud 26.11.2016 hinnaga 1700 eurot (käibemaksuga). 8) 09.12.2015.a edastati võlgnikule Nõudeavaldus, mille kohaselt paluti tal tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul võlgnevus 2161,67 EUR, mis koosnes järgnevatest kohustustest: • 8,44 EUR – tasumata väljaostumaksetelt kuni nõudeavalduse koostamiseni sissenõutavaks muutunud viivis; • 3,78 EUR – tasumata väljaostumaksetelt ülesütlemisest sissenõutavaks muutunud viivis; • 411,02 EUR – sissenõutavaks muutunud tasumata intress; • 1558,43 EUR – Liisingueseme jääkväärtuse ja Liisingueseme müügihinna vahe; • 180,00 EUR – Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. 9) 13.04.2017.a loovutas Liisinguandja nõude kostja vastu Condor Finants OÜ-le (hageja), koos õigusega nõuda täiendavaid kõrvalnõudeid, mis võivad lisanduda nõude loovutamise hetkeks täitmata kohustustele.

Põhivõlgnevus

Kostja on seisukohal, et sõiduki müügilepingus on hinnaks nimetatud 3000 eurot (sh käibemaks) ja sellest tulenevalt nõuab 500 euro käibemaksu ulatuses VÕS § 1028 lõike 1 alusel tasaarvestust. 27.10.2014.a sõlmitud liisingulepingus nr FLG27102014/0193 on põhitingimustes on liisingueseme netohind 3000 eurot (t. lk 38) ehk käibemaksuta ja liisingusumma 3050 eurot. Seega nähtub, et liisingulepingu alusel anti Kapra Maakoda OÜ kasutusse sõiduk XXXXXXXXXX netohinnaga 3000 eurot (käibemaksuta), liisingusummaga 3050 eurot. Vastavalt hagiavaldusele 30.06.2015.a seisuga oli põhiosast (3050,00 EUR) tasutud 74,90 EUR ning tasumata oli 2975,10 EUR (3050,00 – 74,90 = 2975,10). 11.09.2016.a edastas Liisinguandja võlgnikule Liisingulepingu ülesütlemisavalduse, milles muu hulgas kohustati võlgnikku viivitamata üle andma ka sõiduk/Liisinguese Liisinguandja otsesesse valdusse. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse tagasi 15.09.2015.a ning see müüdi 26.11.2015.a

2-17-111017 hinnaga 1700,00 EUR (s.h käibemaks) (summa ilma käibemaksuta 1416,67 EUR). Tasumata põhiosa jääk 1558,43 EUR, s.o 2975,10 EUR – 1416,67 EUR = 1558,43 EUR. Pooltel puudub vaidlus selles, et liisingueseme lepingujärgne (ehk graafikujärgne) jääkmaksumus lepingu ülesütlemise hetkel oli 2975,10 (I kd, tl 78 pöördel). 30.06.2015 seisuga oli põhiosast tasutud 74,90 eurot. VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisinguandjale tagastatud liisingueseme väärtust, s.o tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi sarnase eseme kohalikku keskmist müügihinda liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme lepingujärgne jääkmaksumus on liisingulepingu osapoolte vaheline kokkuleppeline summa ning liisingueseme väärtuse leidmisel ei saa sellest lähtuda. Kostja on esitanud vastuväiteid liisingueseme tagastamisaegse turuväärtuse üle. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud eksperthinnang ja ülevaatuse akt on pinnapealsed ja paljasõnalised ning nendes toodud järeldused ei ole põhistatud, mistõttu ei saa hinnangus nimetatud hind olla õige. Kostja seisukohal, et kõnealune eksperthinnang tuleb jätta tähelepanuta ja selles toodud hind arvesse võtmata. Kostja hinnangul oli sõiduki turuväärtus 2200 eurot, so 500 eurot kallim kui hageja poolt arvestatu, mistõttu hageja nõuet tuleb selle võrra vähendada. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtupraktikas on mõistet „kohalik“ TsÜS § 65 järgi liisinguesemega seonduvalt sisustatud mõistliku majanduskäibes osaleja (nn ärimehe) otsuse alusel – kohalik tähendab kohta, kus mõistlik majanduskäibes osaleja liisingueset müügiks pakuks, arvestades sealjuures sellega kaasnevate müügikuludega (vt Riigikohtu 08.10.2008 otsus tsiviilasjas 3-21-77-08, p 15). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja lasknud pärast liisingulepingu lõpetamist hinnata liisitud sõidukit riiklikult tunnustatud eksperdil Rene Rästasel. 08.10.2015 kuupäeva kandva hindamisakti järgi on sõiduki orienteeruvaks turuväärtuseks 2000 eurot (I kd, tl 146). Vastavalt eksperthinnangule juhul, kui omanik on käibemaksukohuslane tuleb esitada arve koos käibemaksuga. Juhul, kui ei ole käibemaksukohuslane, siis arve summa käibemaksu ei sisalda. See tõend näitab kohtu hinnangul kõige objektiivsemalt liisingueseme väärtust selle tagastamise ajal, sh on sõiduki hindamisel väidetavalt arvestatud ka veebilehe auto24.ee müügipakkumisi (vt I kd, tl 145 pöördel). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on tegelik hind, mida eseme eest saadakse. Seega juhul kui eseme võõrandamine toimub vabaturu tingimustes ja läbipaistvalt, selgub konkreetse eseme turuhind ehk väärtus eseme võõrandamise käigus, täpsemini selle võõrandamisel. Müügihind eeldab, et sellise või vähemasti sellele ligilähedase hinnaga leidub esemele ostja. Sõiduki turuväärtust mõjutab oluliselt nii selle tehniline kui ka visuaalne seisukord, samuti läbisõit ning sõiduki ajalugu. Eksperthinnangus on välja toodud, et sõiduki keredefektid vähendavad oluliselt turuväärtust. Sõiduki kvaliteetne kereremont ei ole enam majanduslikult mõistlik. Kuigi ostjal, kes on võimeline ise sõiduki kere remontima (arvestamata remondiks kuluvat aega ja tööraha) võib olla huvi sellise sõiduki soetamise vastu siis pigem on tegemist lammutamisele kuuluva sõidukiga.

2-17-111017 Hageja on seisukohal, et tal ei ole alust arvata, et Liisinguandja (mogo) võõrandas sõiduki madalama hinnaga, kuivõrd Liisinguandja huvi oli ikkagi, et kostja poolt täitmata jäänud kohustus saaks võimalikult suures ulatuses, kui mitte täies ulatuses, täidetud. Juhul, kui liisinguvõtja või liisinguvõtja kohustuste eest vastutav käendaja ei nõustu liisinguandja poolt avaldatud liisingueseme tagastamisaegse väärtusega, tuleb temal (kostjal) tõendada, et väärtus oli suurem. Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleva kohtumenetluse raames toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et liisingueseme tagastamisaegne väärtus oli suurem, kui see, mille määras riiklikult tunnustatud ekspert Rene Rästas 08.10.2015 hindamise aktis. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1558,43 eurot.

Intress

VÕS § 361 järgi kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Intressi tasumise kohustus tulenes liisingulepingu üldtingimuste p-st 4.1. ja intressi suuruses oli lepingus kokku lepitud (36,04% aastas, 3% kuus). VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressi määraks on liisingulepingu põhitingimuste p 8 järgi 36,04% aastas, 3% kuus (t. lk 38). Intressi summa lepingu ülesütlemise ajaks (seisuga 11.09.2015) oli 411,02 eurot. Kostja ei ole intressi nõude osas vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele seisuga 11.09.2015.a sissenõutavaks muutnud tasumata intressid summas 411,02 eurot.

Enne lepingu lõpetamist kogunenud viivis

Hageja on palunud kostjalt välja mõista enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivised 8,45 eurot. Hageja on esitanud viivise arvestuse 04.01.2018 menetlusdokumendis, selle kohaselt: (i) osamakse nr 1 (põhiosa) tasumise tähtaeg oli 27.01.2015.a, tasumine toimus 02.02.2015.a, seega arvestas mogo 11,54 EUR tähtaegselt tasumata jäämiselt viivist määraga 0,5% päevas (Üldtingimuste p. 8.3) ning sai summaks 0,40 EUR; (ii) osamakse nr 2 (põhiosa) tasumise tähtaeg oli 27.02.2015.a, tasumine toimus 26.03.2015.a, seega arvestas mogo 11,90 EUR tähtaegselt tasumata jäämiselt viivist määraga 0,5% päevas (Üldtingimuste p. 8.3) ning sai summaks 1,56 EUR; (iii) osamakse nr 3 (põhiosa 12,27 EUR) oli tasutud päev enne tasumise tähtaega, seega viiviseid arvestama ei pidanud; (iv) osamakse nr 4 (põhiosa 12,66 EUR) oli tasutud tähtaegselt (27.04.2015.a), seega viiviseid arvestama ei pidanud;

2-17-111017 (v) osamakse nr 5 (põhiosa) tasumise tähtaeg oli 27.05.2015.a, tasumine toimus 30.06.2015.a, seega arvestas mogo 13,06 EUR tähtaegselt tasumata jäämiselt viivist määraga 0,5% päevas (Üldtingimuste p. 8.3) ning sai summaks 2,15 EUR; (vi) osamakse nr 6 (põhiosa) tasumise tähtaeg oli 27.06.2015.a, tasumine toimus 30.06.2015.a, seega arvestas mogo 13,47 EUR tähtaegselt tasumata jäämiselt viivist määraga 0,5% päevas (Üldtingimuste p. 8.3) ning sai summaks 0,20 EUR. Peale 30.06.2015.a enam ühtegi tasumist ei toimunud, mistõttu arvestas mogo: (i) osamaksete nr 7 ja 8 (põhiosa 13,90 EUR + 14,33) tähtaegselt tasumata jäämiselt viivist määraga 0,5% päevas (Üldtingimuste p. 8.3) alates 28.07.2015.a kuni Liisingulepingu ülesütlemiseni ning sai summaks 4,14 EUR. Enne liisingulepingu lõpetamist kogunenud viivis 0,40 EUR + 1,56 EUR + 2,15 EUR + 0,20

EUR + 4,14 EUR = 8,45 EUR.

Kostja ei ole enne liisingulepingu lõpetamist kogunenud viivise osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab viivisenõude kujunemist selgeks ja põhjendatuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista enne liisingulepingu lõpetamist kogunenud viivis 8,45 eurot.

Seisuga 17.11.2017.a sissenõutavaks muutnud lepingujärgsed viivised

Hageja palub kostjalt välja mõista 17.11.2017.a seisuga sissenõutavaks muutnud lepingujärgsed viivised (perioodi 12.09.2015.a kuni 17.11.2017.a eest) 958,96 eurot. Hageja on 04.01.2018 menetlusdokumendis selgitanud oma viivisenõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt pärast lepingu lõpetamist kogunenud viivis nõude loovutamise seisuga, s.o 13.04.2017.a seisuga 904,89 EUR ning viivis perioodi 14.04.2017.a kuni 17.11.2017.a (s.o hagi esitamise kuupäev) eest summas 54,07 EUR. Kostja ei ole pärast lepingu lõpetamist kogunenud viivis nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab viivisenõude kujunemist selgeks ja põhjendatuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pärast liisingulepingu lõpetamist kogunenud 958,96 eurot.

Lepingu ülesütlemisega seotud kulud

Edasi analüüsib kohus hageja liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõude põhjendatust. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja käsitluse kohaselt on sellisteks kuludeks praegusel juhul võla sissenõudmisega seotud kulu (10 eurot ülesütlemise avalduse edastamine, 10 euro nõudeavalduse edastamine) 20 eurot, sõiduki ülevaatuse kulu ja eksperthinnang 144 eurot, riigilõiv sõiduki liiklusregistrist kustutamise kohta 16 eurot. Hageja on kohtule esitanud ka vastavad kuludokumendid (vt I kd, tl 55-56). Senise kohtupraktika põhjal peavad VÕS § 367 lg 4 kohased lisakulud olema mõistlikult põhjendatud, taoliste kuludena võivad hüvitamisele kuuluda näiteks müügikulud, kulud sõiduauto puhastusteenusele, samuti võib lisakuluks olla sõiduauto tagastustasu (vt nt Riigikohtu 08.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06, p-d 911). Liisingulepingu üldtingimuste p 9.2.2. järgi Liisingueseme üleandmine toimub Liisinguvõtja kulul ning Liisinguese tuleb tagastada seisundis, millises see oli Liisinguandjale üleandmise hetkel, arvestades normaalsel kasutamisel tekkinud kulumist. Liisinguese ei tohi

2-17-111017 olla kahjustatud. Juhul kui Liisingueseme seisukord ületab normaalse kulumise piire või kui Liisinguese on kahjustatud, kohustub Liisinguvõtja Liisinguandja nõudmisel Liisingueseme Lepingu tingimustega vastavusse viima või hüvitama Liisinguandjale selleks tehtud kulutused või kompenseerima talle Liisingueseme Lepingu tingimustele mittevastavusest tekkinud kahju. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 järgi nõuda võlgnikult koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjuks võib VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt lugeda ka mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks ja nõuete esitamiseks. Kohtu arvates võib ülal nimetatud kulusid liisingueseme olemust arvestades pidada praegusel juhul VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatuteks. Kostja ei ole menetluses ka väitnud, et nimetatud kulutused oleksid ebamõistlikud. Seega kuuluvad eelmärgitud kulud kokku summas 180 eurot hagejale hüvitamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-17-111017 esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Seega mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta.

Kohtuotsuse täitmise kord

Kostja esitas kohtule 26.03.2018 vastuses hagiavalduseel taotluse kohtuotsuse täitmise ajatamiseks (t.lk.121 pöördel) juhul, kui kohus hagi rahuldab. Kostja palub ajatada kohtuotsuse täitmine selliselt, et kostja tasub kohtuotsusega välja mõistetud summa 100 euroste võrsete osamaksetena. Kostja väitel on ta töötu ja tal puuduvad sissetulekud, sellest tulenevalt palub kostja TsMS 445 lõike 1 alusel määrata otsuse täitmise ositi igakuiste võrdsete osamaksetena 100 eurot ühes kalendrikuus. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja kostja taotluse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus kohustab kostjat V Lut kohtuotsuse täitmiseks maksma Condor Finants OÜ -le kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlg, intress, viivis, lisakulud ja menetluskulud kokku 3812,86 eurot 38 osamaksena, millest 37 osamakset on 100,00 eurot ja 38. makse 112,86 eurot, maksed tuleb tasuda 38 kalendrikuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast, esimese osamakse tasumise tähtaeg on kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimane kuupäev ning ülejäänud igakuiste osamaksete tasumise tähtaeg on jooksva kuu viimane päev.

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.