I. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx; tegelik elukoht välismaal, aadress ei ole teada, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.PlusPlus Capital AS hagi I. M. vastu võlgnevuse 57,21 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I. M.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks 14.01.2016.a liitumislepingust nr. xxxxx, kliendinumbriga nr. xxxxx tulenev võlgnevus kogusummas 46 (nelikümmend kuus) eurot 97 senti, sh põhivõlgnevus 17,41 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 0,022% päevas, so 4,56 eurot perioodi 19.08.2016 -16.12.2019 eest.
Välja mõista kostjalt I. M.elt PlusPlus Capital AS kasuks alates 19.12.2019 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (17,41 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja I. M. kanda ja välja mõista I. M.lt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud kogusummas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 120 eurot.
5.Välja mõista kostjalt I. M.lt PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (195 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Viru Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi I. M. vastu 57,21 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 14.01.2016 sõlmitud liitumisleping nr. xxxxx, kliendinumbriga nr. xxxxx, mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenuseid. Kostjale väljastati arved, millest kostja jättis tasumata 01.08.2016 arve nr. 2016004124 summas 17,41 eurot. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus 17,41 eurot, võla sissenõudmise kulud 25 eurot ja viivis põhinõudelt 14,80 eurot. Peale võlgnevuse summas 57,21 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so alates 17.12.2019) 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (tl. 3-29).
2.26.03.2020 esitas hageja esindaja seisukoha kostja 25.02.2020 vastusele. Hageja esindaja jäi hagis esitatud nõude juurde, aegumise osas märkis hageja, et hagi esitamise seisuga ei olnud nõue aegunud. Hageja esitas ka Elisa Eesti AS ja kostja I. M. (endine Š.) vahel 14.01.2020
sõlmitud ning liitumislepingu nr. xxxxx, mis on isiklikult kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Hageja esindaja palus hagi rahuldada. (tl. 46-50).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 25.02.2020 kohtule e-kirjaga ingliskeelse vastuse, milles märkis, et ei ole hagejaga, so PlusPlus Capital AS-ga lepingut sõlminud, samuti ei ole ta 2016. aastal üldse Eestis mingeid lepinguid sõlminud, viidates samas ka TsÜS § 146 (aegumisele). Samuti esitas kostja küsimuse/pretensiooni seoses sellega, et kuidas on kohus saanud tema kontaktandmed.(tl. 43).
ASJA EDASINE KÄIK
4.Kohus teatas 27.03.2020 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 20.04.2020.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 06.05.2020 kohtu kantselei kaudu. Kohus selgitas kostjale I. M.le, et „... kuna Eesti Vabariigi TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles, siis tuleb Teil esitada kohtule vastus kas eesti keeles või lisada võõrkeelsele vastusele tõlge eesti keelde (vastasel juhul võib kohus jätta Teie vastuse tähelepanuta, TsMS § 33 lg 1 ja 3). Mis puudutab Teie küsimust seoses sellega, et kuidas on kohus saanud Teie kontaktandmed, siis peab kohus vajalikuks selgitada, et kohtul on tööülesannete täitmise eesmärgil õigus kasutada registritesse sisestatud andmeid.“ (tl. 51). Menetlusosalised kohtule täiendavaid avaldusi, taotlusi, täiendusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
6.Kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 14.01.2016 liitumislepingu nr. xxxxx, kliendinumbriga nr. xxxxx, mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arve: 1. juuli kuni 31. juuli 2016, 01.08.2016 arve nr. 2016004124 summas 17,41 eurot, tasumise tähtaeg 18.08.2016. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis 5. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arve(d) vastavalt arve(te)l osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel. Kostja on vastavalt lepingule arve(te)l märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Oma allkirjaga lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lisaks olevaid mobiilside kasutamise üldtingimustega. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Kostja 01.08.2016 arvet tähtaegselt ei tasunud, kostja põhivõlgnevus moodustab 17,41 eurot. Elisa Eesti AS loovutas nõude 01.02.2018 hagejale, so PlusPlus Capital AS-le.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Asjas materjalides oleva lepingu kohaselt 14.01.2016 sõlmisid Elisa Eesti AS ja I. M. (Š.) liitumislepingu, mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenuseid. Kostja ei ole liitumislepingut vaidlustanud, samuti ei ole kostja liitumislepingut üles öelnud (vastavalt üldtingimuste p. 5.1.8 oli kliendil õigus leping üles öelda, tl. 8-16). Lisaks liitumislepingule ja Üldtingimustele on hageja esitanud kohtule 01.08.2016 arve nr. 2016004124, samuti nõude loovutamise teatise, 3 võlanõuet ja hagihoiatuse (tl. 17-23) Kuigi kostja esitas 25.02.2020 vastuse, milles väitis, et ei ole 2016. aastal Eestis ühtegi lepingut sõlminud, siis 14.01.2016 liitumislepingust nr. xxxxx ja sellele lisatud digitaalallkirja lehest nähtub, et I. Š. (praegune M.) on antud lepingu allkirjastanud digitaalselt 15.01.2016 kell 14.25 (tl. 48-50) Seega on lepingu sõlmimine Elisa Eesti AS ja I. M. (Š.) vahel tõendatud kohtule esitatud 14.01.2016 liitumislepinguga nr. xxxxx. (tl. 48-50)
10.25.02.2020 kohtule esitatud vastuses kostja sisulist vastust/vastuväiteid ei esitanud. Väide, et kostja ei ole lepingut sõlminud, on ümber lükatud kohtule esitatud 14.01.2016 liitumislepinguga. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt on tasutud 01.08.2016 arve nr. 2016004124 summas 17,41 eurot, kostja viitas nõude aegumisele. Aegumine
11.Kostja esitas hagist tuleneva nõude osas vastuväite, leides, et nõue on aegunud TsÜS § 146 alusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et vastavalt TsÜS § 146 lg 1 algaks 01.08.2016 arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg 01.01.2017 ja lõpeks 31.12.2019, hagi on kohtule esitatud 18.12.2019, seega ei ole 01.08.2016 arvest tulenev nõue aegunud.
12.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 14.01.2016 liitumislepingust nr. xxxxx ja selle alusel 01.08.2016 väljastatud arvest nr. 2016004124 tulenev võlgnevus summas 17,41 eurot. Viivis
13.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja sõlmis 14.01.2016 Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu nr. xxxxx, kliendinumbriga nr. xxxxx. Pooled leppisid kokku, et viivise määraks on 0,07% päevas (üldtingimuste p. 7.13). Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 nõude hagejale. Hageja arvestas perioodil 19.08.2016 16.12.2019 viivist kokku 14,80 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse ostutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 01.07.2014 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Hageja arvestas viivist 0,07% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
14.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 19.08.2016 kuni 16.12.2019 eest summas 4,56 eurot (17,41 eurot x 8,00% / 365 x 1215 päeva) VÕS § 113 lg alusel, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
15.Hageja on palunud kohtult mõista kostjalt välja viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 17.12.2019 0,07% päevas tasumata võlgnevuselt. Kohus leiab, et ka lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 ja 94 ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.
16.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 46,97 eurot, sh põhivõlgnevus 17,41 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 0,022% päevas, so 4,56 eurot perioodi 19.08.2016 -16.12.2019 eest ning viivise põhiosalt alates 19.12.2019 (hagi on esitatud kohtule 18.12.2019 ning hageja on palunud välja mõista viivie alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses I. M. kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 495 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot.
19.Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 3-l leheküljel, millest sisulist teksti on 1,5-2 lehekülge, hageja poolt esitatud seisukoht ei ole samuti pikk, ca 0,5 lehekülge, millest sisuline osa moodustab poole. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel, menetlus on toimunud kirjalikus menetluses. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei ole neil õigust saada käibemaksu tagastust. Antud asjaolust lähtuvalt mõistab kohus õigusabikulu välja koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 195 eurot (75+120). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 195 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (195 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
21.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ning kohus jätab kostja menetluskulud, juhul kui nad oli tekkinud, kostja enda kanda.
22.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.