Menetlusosalised ja nende Hageja Klienditugi OÜ (registrikood 11091789), lepinguline esindaja Reelika Tuisk esindajad Kostja INOUT OÜ (registrikood 11420780), lepinguline esindaja Georgi Džaniašvili Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil isikud
04.11.2019
osalenud Hageja seaduslik esindaja S S Hageja lepinguline esindaja Reelika Ruisk Kostja seaduslik esindaja D S Kostja lepinguline esindaja Georgi Džaniašvili
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt INOUT OÜ hageja Klienditugi OÜ kasuks põhivõlgnevus 2156,82 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 146,55 eurot.
3.Välja mõista kostjalt INOUT OÜ hageja Klienditugi OÜ kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt (s.o 2 156,82 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Rahuldada hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt INOUT OÜ hageja Klienditugi OÜ kasuks menetluskulud 1375 eurot (sh riigilõiv 275 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1080 eurot).
7.Menetluskulude avaldus jääb rahuldamata 160 euro osas.
8.Hüvitamisele kuulvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal INOUT OÜ-l tasuda hageja Klienditugi OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Menetluse käik
1.Klienditugi OÜ (edaspidi hageja) esitas 12.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse INOUT OÜ-lt (edaspidi kostja) 2 601,01 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, millele võlgnik esitas 07.05.2019 vastuväite. 14.05.2019 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.27.05.2019 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2156,82 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 146,55 eurot ning täiendavalt jooksev viivus kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 28.11.2016 koostöölepingu. Lepingus lepiti kokku tingimustes ja vastutuses, mille alusel hageja osutab kostjale pakkumistes kirjeldatud kliendianalüüsi, turundusteenust ja uute klientide leidmise teenust. Kostja pidi tasuma etapiliste teenuste eest ettemaksuna ning kliendikaardistuste eest kalendrikuu lõikes teostatud tööde alusel. 10.09.2018 leppisid pooled kokku hageja poolt tehtud pakkumuses, milles oli välja toodud tingimused ja hinnad seoses koostöölepingu alusel kostjale osutatava teenusega.
5.10.09.2018 sõlmisid hageja ja kostja kliendihalduse tarnelepingu. Lepingu kohaselt hageja tarnis kostjale kliendihaldus-lahenduse pilveteenust ning kostja oli kohustatud tasuma osutatud teenuse eest ettemaksuna kvartali alguses vastavalt lepingu lisas 1 olevale hinnakirjale.
6.Hageja osutas kostjale lepingutes kokkulepitud teenust. Hageja esitas kostjale teenuse osutamise eest arved. Kostjal on hagejale tasumata 31.12.2018 arve nr 20121930 summas 1319,22 eurot, maksetähtajaga 07.01.2019 ja 01.01.2019 arve nr 20121953 summas 837,60 eurot, maksetähtajaga 15.01.2019. Kostja arveid ei tasunud. Hageja edastas nõude sissenõudmiseks Intrum Estonia ASle. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest nõuab hageja kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1 sissenõudmiskulu 40 eurot.
7.Hageja ja kostja vahel oli pakkumise järgi kokku lepitud 5-kuuline protsess, kus kuutasuks oli 2900 eurot + käibemaks. 259 eurot ilma käibemaksuta oli sellest kliendihalduslahenduse kuutasu, mille osas on eraldi leping ning ka eraldi arve. Ülejäänud summa 2641 eurot oli 100 ettevõtte igakuine kaardistamine, mis teeb ühe ettevõtte kaardistamise tasuks 26,41 eurot. Kui tehti ära 35 ettevõtte kaardistamine, siis esitati arve 35x26,41=924,35 eurot + käibemaks. Eeltoodu tuleneb poolte poolt allkirjastatud teenuse osutamise lepingu punktis 5.2 ning lepingu juures olevast koostööpakkumisest.
8.Kostja väide, et koostöö eesmärgiks on reaalsed projektid ja päringud aga mitte kliendiandmete kopeerimine nende kodulehtedelt ja internetist, on meelevaldne. Kostja ei ole viidanud lepingu puntkile, kus oleks sätestatud hageja kohustus tuua kostjale projekt(id). Teenuse osutamise lepingu
punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks erinevate kliendianalüüsi, turundusteenuste ja uute klientide leidmise teenuse osutamine vastavalt allkirjastatud pakkumistele. Vastavalt poolte poolt allkirjastatud pakkumisele oli hageja ülesanne „tutvustada sihtgrupile INOUT OÜ’d kui head konsultanti ja hankijat Baltikumis, kes aitab leida oluliselt soodsamaid lahendusi tegutsedes kohapeal ning olles tellijale abiks logistika, kvaliteedikontrolli ja muuga. Defineerida sihtgrupid xxxx - ehitajad ja arendajad, avatäidete paigaldajad. Kaardistada hetkevajadused, hetkeolukord ning tulevikuvajadused. Tutvustada INOUT võimalusi ja referentse. ehitada üles usaldusväärne suhe kliendiga. Leppida ostuhuvi korral kokku INOUT esindaja ja kliendi vahel kohtumine läbirääkimisteks, jooniste saatmine kalkulatsioonideks.“ Lepingu kohaselt oli hageja ülesanne klientide intervjueerimine vastavalt kokkulepitud küsimustele ja kui klientidel oli aktuaalseid projekte, millele pakkumist soovitakse, siis paluda klientidel need päringud ka e-maili teel kostja kontaktisikule saata. See oli kliendi vaba valik, kas ta ka vastava päringu tegelikkuses esitab ning hageja neid sundida ei saanud. Kui projekte ei ole, ei saa hageja ka midagi omalt poolt teha. Lepingus ei ole kokku lepitud, et kostja on kohustatud hagejale tasuma lepingujärgset tasu vaid tingimusel, et hageja edastab kostjale projekt(id). Hageja osutas kostjale müügitööd ning selles olid hageja ja kostja kokku leppinud. Hageja on omaltpoolt lepingut täitnud korrektselt. Lpingus ega lepingu lisades ei olnud kokku lepitud piisavate projektide määra ega ka reaalsete päringute määra.
9.Hageja ei ole osutanud ebakvaliteetset tööd. Kostja ei ole viidanud konkreetselt ühelegi lepingu punktile, mida hageja ei ole täitnud või mida hageja on rikkunud. Kostja väited on paljasõnalised. Kõik kõned on hageja teinud ja need on registreeritud Kliendihalduslahenduse programmis. Asjaolu, et kostjal ei õnnestunud saada ühendust telefoni teel mõne kliendiga, ei sõltu hagejast ning hagejat ei saa lugeda selle eest vastutavaks. Hageja on esitanud kostjale kontaktandmed koos intervjuu vastustega, kus oli selgelt esitletud, mille vastu kliendil huvi võib olla. Kui kostja helistas neile ja talle ei vastatud, siis see ei kuulu hageja pädevusse. Lepingus ei ole kokku lepitud tulemuses. Kokku lepiti kliendiotsingus kokkulepitud küsitluse alusel läbi telefonivestluste ja süsteem võimaldas esitleda reaalajas neid kliente, kel on huvi kostjaga edasi suhelda, päring võtta või muuks tegevuseks. Hageja ülesanne oli abistada kostjat ka intervjueeritud klientidelt hinnapäringute koju toomisel, mille hinnaks hinnakirja järgi oli 175 eurot + käibemaks.
10.Koostööleping ja tarneleping ei ole omavahel seotud. Lepingute ülesütlemise kuupäevaks ei pea olema sama kuupäev. Mõlemas lepingus on pooled eraldi kokku leppinud lepingu lõpetamise tingimustes ning etteteatamise ajas. Lepingute eraldiseismisele on viidanud ka hageja oma 09.09.2018 e-kirjas kostjale, kui saatis lepingu allkirjastamiseks. Kostja sõlmis koostöölepingu 22.11.2016 ning tarnelepingu alles 10.09.2018 ehk pea 2 aastat hiljem. Kostjale on jagatud esmase koolituse käiguks tarnelepingu objektiks olnud klindihaldus-lahenduse pilveteenuse töötamise kohta ning kui hageja initsiatiivil selgus, et kostja ei mäleta koolituse käigus edastatut, siis saadeti vastav juhend. Väär on ka kostja väide, et kostjal tegelikkuses vajadus eeltoodud programmi järele puudus, kuna kostja ülesanne oli käia CMR programmis jälgimas oma töölauda, sest sinna ilmusid huvitatud kontaktid. Kostjal oli võimalus seal protsessi jälgida, teha märkmeid, kalendrimärkmeid ja muuta staatuseid. 11.10.2018 kostja e-kirjast hagejale nähtub, et kostja palub teha täiendavale kasutajale (E S) ligipääsu CRM-i programmi. Kostja otsus oli tellida teenus komplektina ehk täisteenusena. Kas ja kui palju kostja tarkvara kasutas, ei ole hageja kontrollida ega mõjuta.
11.Kostja ei ole omapoolset kahju tõendanud ning hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Kostja on võtnud endale lepingulised kohustused ning vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
12.Hageja poolt kostjale esitatud arve nr 20121930 sisaldab endas 2018 novembris kaardistatud 35 Rootsi firmat. Hageja on saatnud kostjale 10.01.2019 e-kirja manuses exceli tabelina CMR programmist välja eksporditud raporti kõikidest kliendiotsingutest. Nimetatud raport sisaldab kliendiotsinguid alates kliendihalduse tarnelepingu sõlmimisest 10.09.2018 kuni kostja soovil kliendiotsingu peatamiseni novembri kuu keskpaiku. Kostjale 28.09.2018 esitatud arve nr
20121814 sisaldas endas mh kliendiotsingu projekti ettevalmistust – sihtgrupid, skript, materjalid, koolitused ning alates oktoobrist algas kliendiandmete kaardistus ja vastavalt oktoobri kuus kaardistatud 100 Rootsi firma osas esitas hageja 31.10.2018 kostjale arve nr 20121852. Nimetatud arved on kostja tasunud. Seega kui kokku on hageja esitanud kostjale 135 kliendi andmed ning 100 kliendi andmete eest on kostja juba tasunud, siis on korrektne ja õiguslikult põhjendatult esitatud arve ka 35 kliendiandmete otsingu eest ning kostjal on kohustus nimetatud arve tasuda.
13.Hageja on kontakteerunud 135 potentsiaalse kliendiga, kaardistanud nende huvid ning tehtud töö eest on hageja kostjale arved esitanud. Kostjal tuleb tehtud töö eest tasuda. Osaliselt (100 tk eest) on kostja seda ka teinud. Kostja väited nagu ei peaks kostja teenuse eest tasuma juhul, kui klient ei tee tellimust, on väärad ning vastuolus poolte vahel sõlmitud lepingu ja pakkumisega. Hageja osutas kostjale teenust ning “klientideks” nimetati nii lepingus kui ka pakkumistes läbivalt kõiki ettevõtteid, kellega hageja kostja nimel ühendust võttis, olenemata kas klient reaalselt kostjalt hiljem tellimuse tegi või mitte. Tulenevalt eeltoodust on kostja kohustatud ka talle esitatud arvete eest tasuma. Kostja tõlgendus, et kui on sõna „klient“, siis peab see tähendama ka juba toimunud tehingut, on antud kontekstis vägivaldne ning väär. Samuti asjaolu, et hageja esindaja on mõnes menetlusdokumendis nimetanud osutatud teenust müügitööks, ei muuda poolte vahel sõlmitud lepingut ja seal sätestatut. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja poolt talle jaanuaris 2019 esitatud raportis sisalduv info kõikide potentsiaalselt kliendiandmete kohta ei olnud talle varem teada. Hagejal ei ole lepingulist kohustust omaalgatuslikult kliendihaldusprogrammist väljavõtete saatmiseks. Kostja pidi ise kliendihalduse programmis kliendiotsingute infot jooksvalt vaatama ning kostja pidi omalt poolt liidid/potentsiaalid, kelle käest on saanud päringud märkima programmis staatusega „Võidetud“ ja kes liiguvad eelmüügifaasist müügifaasi. Hageja on korduvalt palunud kostjal sisse logida kliendihaldusprogrammi (CRM) ning teha kokkulepitud enda poolsed toimingud olemasolevate liidide (kliendiandmete) juures. Kostja väide, et hageja on kõnealuse exceli tabeli võinud hilisemalt koostada, on vale ning ka eluliselt mitteusutav. Kõik liidid (sealhulgas potentsiaalsete klientide andmed, vastused küsimustele jne) olid sisestatud kliendihaldusprogrammi ajakohaselt. Asjaolu, et peale Kliendihalduseprogrammi sulgemist ei ole võimalik tagantjärgi välja võtta andmeid, ei vabasta kostjat kohustusest. Kostja on teadlik, et peale programmi sulgemist vastav info ei ole ei hagejale ega kostjale enam kättesaadav, sest see on sätestatud lepingus. Eeltoodut asjaolu kasutab kostja pahatahtlikult ära ning üritab kohut eksitusse viia. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata.
15.Kostja puudub võlgnevus hageja ees. Hageja poolt osutatud teenus oli täidetud mittenõuetekohaselt. Poolte vahel oli sõlmitud kaks lepingut: 1) teenuse osutamise leping ja 2) kliendihalduse tarneleping. Tarnelepingu objektiks oli kliendihaldus-lahenduse pilveteenus, mille abil hageja osutas teenused vastavalt koostöölepingule. Hageja poolt esitatud arvest nr 20121930 ei ole arusaadav, millest tuleneb hind 35 kaardistatud firmade eest. Koostöölepingu lisas puudub tüki hind 26,41 eurot. Ei ole aru saada, millest hageja lähtus arve koostamisel. Poolte koostöö eesmärgiks olid reaalsed projektid ja päringud, mitte kliendiandmete kopeerimine nende kodulehtedelt ja internetist. 22.11.2018 palus kostja hagejat peatada tegevus ning arutada või määrata uus plaan, sest selleks kuupäevaks ei olnud koostöö eesmärk täidetud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kliendihalduse süsteemis ei olnud selleks päevaks kaardistatud kliendid ega muud tegevused ning kostjal oli selgem arusaam, et hageja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt.
16.Kostjal on vastunõue hageja vastu. Kostjal on lepingu täitmise ja puuduste kõrvaldamise nõue. Hageja ei ole mitme kuu jooksul täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei ole saanud piisaval määral projekte või reaalseid päringuid. Kostja leiab, et temal on õigus keelduda VÕS § 110 või § 111 alusel maksete tegemisest kuni hageja poolt teenuse nõuetekohaselt osutamiseni.
17.Kostja selgitas enne lepingute sõlmimist hagejale, et koostöö eesmärgiks on reaalsed projektid ja/või päringud. Hageja poolt tehtud töö tulemus oli ainult kontaktandmed. Kostjal puudus võimalus võtta ühendust hageja poolt esitatud kontaktidega. Kostja proovis mitmekordselt helistada hageja poolt edastatud potentsiaalsetele klientidele, kuid keegi ei võtnud vastu. Kostjal tekkis õigustatud kahtlus, kas hageja poolt osutatud teenuste kvaliteet on piisav ja/või nad tegelevad kostja petmisega. Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi tõendit, et kõned olid tehtud või meilid olid saadetud. Kostja on kirjavahetuses hagejaga korduvalt öelnud, et tulemus pole saavutatud ning hageja peab muutma oma strateegiat või esitama uued ettepanekud, sest vastasel juhul tulemuseta koostöö jätkamine tekitab varalise kahju kostjale ning hageja saab raha tühja töö eest. Kostjal oli selge arusaam, et hageja teenuse abil saab kostja uued ärikliendid ning päringud nendelt. Hageja poolt arves nr 20121930 esitatud summa 924,35 eurot on tõendamata, hageja poolt tehtud töö ei vasta kvaliteedile ning kostja ei soovi selle eest maksta.
18.Koostööleping ja tarneleping on omavahel seotud ning mõlema lepingu objektil/teenusel ei ole tähtsust ilma teiseta. Mõlemad lepingud peavad lõppema üheaegselt. Tarnelepingu punktis 8.1 sätestatud tähtaeg kahjustab kostjat ebamõistlikult.
19.Hageja poolt esitatud arve nr 20121953 on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Tarnelepingu objektiks on kliendihaldus-lahendus pilveteenus, mille abil hageja osutas teenust vastavalt koostöölepingule. Tarnelepingu objekt on hageja oma tarkvara, mida hageja kasutab oma töös püsivalt. Arusaamatuks, miks hageja klient ehk kostja peab peale koostöö lõppu kasutama nende tarkvara veel 3 kuud. Käesoleval juhul on tegemist alusetu rikastumisega kliendi arvelt. 3kuuline litsentsi lõppemise tähtaeg on ebamõistlikult suur ning kahjustab kostja varalisi huve. Kostja peab maksma kasutuseks mittevajaliku tarkvara eest, kuna koostööleping on peatatud/lõpetatud.
20.Hageja ei ole tõendanud, kuidas ja millal kliente otsiti ning millist teenust osutati. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli vähemal 35 klindiga kontakteerunud, kelle eest raha küsiti. Hageja poolt edastatud Exceli tabelit saab muuta igapäevaselt ning see ei ole usaldusväärne tõend. Vastavalt 28.09.2018 arvele ei tegelenud hageja mitte ainult projekti ettevalmistusega, vaid hagejal olid kontaktid olemas, kellele helistada ja pärast tuua kostjale kui kliendid. Oktoobris esitatud arvel on kirjas: „Kliendiotsing xxxx 100 firmat oktoober 2018“. Kahjuks oli hageja poolt toodud ainult üks klient, kes tellis kostjalt kaupa. Arvel nr 20121930 määratud teenus „kliendiotsing Boonus“ summas 175 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ega kooskõlas lepinguga. Hageja viitab oma täiendavas seisukohas pakkumisele, mis oli allkirjastatud 2016 aastal, aga mitte uuele, mis oli allkirjastatud 2018 septembris ning mis oli inglise keeles. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja viitab vanale pakkumisele.
21.Hageja ülesandeks oli klientide leidmise teenus, mitte aga nende kontaktandmed. „Klient“ peab olema kostja teenuse kasutaja, et olla nimetatud kliendiks. Ettevõttete kontaktandmete edastamine ei tähenda, et hageja täitis oma kohustused nõuetekohaselt. Ainult üks ettevõtetest tellis teenust ehk teda saab nimetada kliendiks. Kostjale edastatud kontaktid ei ole tema kliendid. Hageja soovib saada tasu väidetavate klientide eest, kuid kostja ei ole kunagi osutanud teenust, müünud tooted ettevõtetele, kelle kontaktandmed olid edastatud hageja poolt. Seega ei saa öelda, et hageja poolt saadud kontaktandmed on kliendiandmed. Kostja on seisukohal, et hageja teadis kostja ootustest ning tegeles tulemuse saavutamiseks ehk uute klientide leidmine ja nendelt päringute saamine. Hageja väide, et teenuse osutamise leping ja kliendihalduse tarneleping ei ole omavahel seotud, ei vasta tõele. Kostja on seisukohal, et lepingute seosele viitab see, et hageja haldas potentsiaalsete kliendiandmete kontakte kliendihalduse tarnelepinguga müüdud CRM süsteemis. Kui kostja ei oleks tellinud hagejalt kliendiotsingu teenust, siis ei oleks pidanud ta sõlmima kliendihalduse tarnelepingut. Mõlemad lepingud on omavahel otseselt seotud ehk ilma üheta ei saa osutada teist teenust täies ulatuses. Kui hageja ei osuta põhiteenust ehk klientide otsingut, siis ei kasuta keegi CRM süsteemi. Kostja lõpetas erakorraliselt lepingu novembris 2018
ehk teenust hageja temale enam ei osutanud, aga kliendihalduse tarneleping lõppes alles 2019 alguses. Hageja nõuab kostjalt tasu CRM süsteemi 3 kuu mittekasutamise eest.
22.Hageja oli algusest peale teadlik, et teenuse tulemusena soovib kostja saada kliente, mitte kontaktandmeid. Hageja on oma dokumentides ise esitanud väite, et koostöö eesmärgiks on leida pakkumised, kuid kohtumenetluses eitab seda. Kostjal oli õigustatud ootus, et hageja toob kostjale kliendid ja päringud klientidelt. Hageja ja kostja vahel oli selge arusaam kokkuleppe kohta ja hagejapoolsed mistahes väited, et tema tööks oli leida ainult kontaktid, on väär. Kui kostja oleks vajanud ainult kontaktandmeid, siis hageja poolt pakutud teenuse teisel lepingul (kliendihalduse tarneleping) puudub mistahes eesmärk ning kasu, kuna antud leping oli suunatud puhtalt müügiprotsessi jaoks. Hageja oli teadlik, et poolte koostöö oli suunatud kindla tulemuse saavutamisele, aga mitte lihtsalt teenuse osutamisele ehk kostja on arvamusel, et tegemist on pigem töövõtulepinguga. Sellele, et poolte koostöö oli suunatud tulemusele, viitab ka hageja 28.09.2018 kiri kostjale. Juhul, kui hageja ei vastutaks selle eest, et kostja kõnedele ükski klient ei vasta, siis selline töö oleks kostjale majanduslikult kahjustav ning ei omaks mingit väärtust. Kostja oli tasunud tuhandeid eurosid tühja. Hageja on rikkunud teenuse osutamise lepingut ning ei ole leidnud nõuetekohaseid kliente. Kostja leiab, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Tõendatud on, et hageja ei ole nõuetekohaselt oma tööd teinud ning kostjal on õiguslik alus keelduda VÕS § 110 alusel maksete tegemisest. Hageja oli algusest peale teadlik, et töö tulemusena kostja soovib saada kliente, mitte kontaktandmeid, sest kontaktandmetest ei ole otseselt ärilist kasu. Kostja leiab, et kostja nõue muutus sissenõutavaks, kui poolte vahel oli lepinguline suhe lõppenud, s.o 30.11.2018. Hageja pidi lepingu ning pakkumise kohaselt leidma kostjale kliendid, kuid ei ole seda teinud. Kostja on korduvalt hagejale öelnud, et ei ole rahul tehtud töö kvaliteediga, mis omakorda viitab sellele, et ta ei ole aktsepteerinud kostja poolt tehtud tööd. Maakohtu põhjendused
23.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
24.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
25.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:
25.1.Hageja ja kostja sõlmisid 28.11.2016 teenuse osutamise lepingu, mille punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks erinevate kliendianalüüsi, turundusteenuste ja uute klientide leidmise teenuse osutamine vastavalt allkirjastatud pakkumistele, mis on lepingu lisad. Leping oli sõlmitud tähtajatult (dtl 22-36).
25.2.28.11.2016 lepingu punkti 9.1 kohaselt võivad osapooled lepingu lõpetada kahenädalase kirjaliku etteteatamisega (dtl 35).
25.3.10.09.2018 sõlmisid pooled kliendihalduse tarnelepingu, mille punkti 2.1 kohaselt hageja tarnib Kliendihaldus-lahenduse pilvteenuse (dtl 37-64).
25.4.10.09.2018 lepingu punkti 8.1 kohaselt leping kehtib kuni üks osapooltest teavitab kirjalikult vähemalt kolm kuud ette lepingu lõppemisest. Lepingu punkti 8.2 kohaselt on kliendil õigus leping lõpetada teatades sellest kirjalikult kolm kuud ette, saates teate e-posti aadressil xxxx (dtl 52).
25.5.Hageja esitas kostjale 31.12.2018 arve nr 20121930 summas 1 319,22 eurot, maksetähtajaga 07.01.2019, mis on kostja poolt tasumata (dtl 65).
25.6.Hageja esitas kostjale 01.01.2019 arve nr 20121953 summas 837,60 eurot, maksetähtajaga 15.01.2019, mis on kostja poolt tasumata (dtl 66).
25.7.Hageja pöördus enne kohtusse pöördumist nõude sissenõudmiseks Intrum Estonia AS poole (dtl 67-70).
26.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
27.Kohus on 04.11.2019 toimunud kohtuistungil arutanud ning 26.02.2020 kohtumäärusega selgitanud pooltele kohaldatavat õigust (dtl 213-218, 263-265). Kohus ei nõustu kostja hilisema seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist töövõtulepinguga. Kohus on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Kui leping ei ole suunatud mõne konkreetse tulemuse saavutamisele, näiteks mõne objekti valmistamisele, ei ole tegemist mitte töövõtulepinguga, vaid teenuse osutamise lepinguga, mille suhtes kohalduvad võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätted. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
28.Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et hageja ei ole lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning osutatud teenustes oli puudusi. Kostja heidab hagejale ette, et hageja soovib saada tasu väidetavate klientide eest, kuid kostja ei ole kunagi osutanud teenust, müünud tooteid ettevõtetele, kelle kontaktandmed olid edastatud hageja poolt, seega ei saa öelda, et hageja poolt saadud kontaktandmed olid kliendiandmed. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud kuidas ja millal kontakte otsiti ja millist teenust kostjale osutati. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu.
29.VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Käsundisaaja põhikohustuseks on osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine.
30.Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt lepingu mittenõuetekohase täitmise kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on eelnevalt leidnud, et käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, mistõttu ei ole kostja etteheited klientidega lepingute sõlmimiseni mittejõudmine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kostjale teenuse osutamist (pooltevaheline e-kirjavahetus, tabel) (dtl 184-192, 224-230, 267-277). Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kostja hageja poolt varem esitatud arved tasunud, mistõttu leiab kohus, et ebausutav on kostja väide, et kostja pidas klientideks ainult neid hageja poolt edastatud kontakte, kellega kostja hiljem lepingu sõlmis.
31.Kostja vastuväited, et poolte vahel 10.09.2018 sõlmitud kliendihalduse tarnelepingu ülesütlemise tähtaeg 3 kuud on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning, et poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping ja tarneleping on omavahel seotud, mistõttu mõlemad lepingud peavad lõppema üheaegselt, ei ole põhjendatud. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühtsest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus leiab, et mõlema lepingu näol on tegemist eraldiseisvate lepingutega, millele on viidanud ka hageja oma 09.09.2018 e-kirjas kostjale (dtl 99). Kostja ei ole lepingute sõlmimisel nimetatule vastu vaielnud, mistõttu on kohtu hinnangul kostja käesolevas menetluses esitatud väited paljasõnalised.
32.Kostja on oma vastuses hagiavaldusele muuhulgas leidnud, et tal on õigus keelduda VÕS § 110 alusel maksete tegemisest. VÕS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, millest lähtuvalt oleks tal õigus lepingu täitmisest keelduda.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
34.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
35.Kuna kohus rahuldab põhinõude, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Pooled on 28.11.2016 sõlmitud lepingu punktis 5.5 leppinud kokku viivisemääras 0,05% päevas, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr 20121930 tasumisega viivitamise eest alates 08.01.2019 ja arve nr 20121953 tasumisega viivitamise eest alates 16.01.2019 viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni.
36.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Kohus leiab, et hageja nõue 40 euro tasumiseks on vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 1131 lg-le 1 põhjendatud.
37.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 156,82 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel on asja läbivaatamise kuluks muuhulgas tõlgikulu. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
41.Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot. Tegemist on põhjendatud, tõendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele.
42.Käesolevas tsiviilasjas on hageja enne hagiavalduse esitamist kohtule esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral võlgnik (TsMS § 172 lg 9). Vastavalt TsMS § 4842 kuulub maksekäsuga võlgnikult avaldaja kasuks väljamõistmisele ka 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude hüvitamist. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulud on põhjendatud kostjalt välja mõista.
43.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohasel.
44.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot/h + km on põhjendatu ja vastab asja sisule.
45.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
46.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud järgmist õigusabi: - Dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 3 h – kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - Kostja vastuse ja vastuhagiga tutvumine 1,5h – kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu, ei saanud esindajal kuluda nimetatud dokumendiga tutvumiseks rohkem kui 1 h, millise ajakulu loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks; - 26.08.2019 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 4 h – kohus, arvestades hageja seisukoha sisu ja mahtu, on seisukohal, et esindajal sai seisukoha koostamiseks kuluda kõige rohkem 3 h, millise ajakulu loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks; - Kohtuistungiks ettevalmistus ja 04.11.2019 kohtuistungil esindamine 2 h – arvestades, et kohtuistungiks kulunud aeg oli 45 min, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toiminguks on 1,5h, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks; - Kliendi suhtlus, täiendavate tõendite kogumine ja kohtule täiendavate tõendite esitamine 18.11.2019 2 h – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
- Hageja lõplike seisukohtade kujundamine ja kohtule esitamine 3 h – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
47.Kohus on seisukohal, et põhjendatud on hageja kulud lepingulisele esindajale 1080 eurot (13,5 h x 80).
48.Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 1375 eurot (riigilõiv 275 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 1080 eurot ilma käibemaksuta). Hageja taotlus jääb rahuldamata 160 euro osas (taotletud 1535 – rahuldatud 1375).
49.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.TsMS § 178 lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.