Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Viru Maakohtu Jõhvi

2-20-4998

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on J. I. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 03.04.2020. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

29.04.2020 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Võlgniku üldandmed: J. I. elab aadressil xxx xx, xxx alev, xxx vald, töötab xxx xxx OÜ-s. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud. Abielu M. I.ga oli sõlmitud perioodil 4.03.2015 – 27.09.2018. Abikaasadel avaldaja vastuse kohaselt oli vararežiimiks lahusvara, kuigi abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul üks alaealine tütar (sünd. 2016.a.), kes väidetavalt elab koos võlgnikuga, kuid on sisse kirjutatud oma isa juurde.

2-20-4998 Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Ajutine haldur lähtub eeldusest, et võlgniku kinnitusel oli neil valitud abielu ajal lahusvara režiim. Abieluvararegistris selle kohta andmed puuduvad, mistõttu tuleb eeldada, tegelikult kehtis abikaasadele abielu ajal ühisvara režiim. Võlgnik on kinnitanud, et abielu ajal soetatud ühisvara puudub. Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Võlgniku elukohaks olev xxx xx xxx alevis, xxx vallas omanikuks on kinnistusraamatu andmetel M. I., kes on võlgniku endine abikaasa. Kinnisasi on omandatud 2013.a, seega enne abielu sõlmimist ning tegemist ei ole ühisvaraga. Võlgniku tütre elukohaks on xxx xx-xx xxx xxx linnaosas. Nimetatud korteriomand kuulub S. I.le. Seega, ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel J. I. nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on märgitud kasutajaks sõidukitele: Hyundai I40 (v.l. 2012), omanik M. I.; Hyundai IX35 (v.l. 2013), omanik V. I.; Renault Megane (v.l. 2005), omanik A. T. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on kinnitanud avalduses, et tal puudub igasugune vara. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank, mille jääk oli 3.04.2020 seisuga 461,49 eurot. Ajutine haldur on andnud võlgnikule nõusoleku rahaliste vahendite kasutamiseks kuni 778 eurot/kuus perioodiks aprill - mai 2020.a. Ajutine haldur on analüüsinud konto väljavõtet perioodil 2019-2020. Kõigepealt tekitab küsimusi, et kontole on küll laekunud peretoetus ja töötukassa hüvitised, kuid perioodil 2019 jaanuar - august puuduvad töötasu laekumised, kuigi MTA andmetel võlgnik sel ajal oli hõivatud tööga. Samuti on tähelepanuväärne, et 2019.a. on võlgnik tasunud KÜ Järveküla tee xx kommunaalmaksete arveid, mis on esitatud M. I.le. Samuti on võlgnik teinud veel paaril korral rahalisi ülekandeid abikaasale. Mingeid makseid võlausaldajatele võlgnik sel perioodil teinud ei ole. Samuti puuduvad kinnipidamised kohtutäiturite poolt. Swedbank on teatanud, et võlgniku nimele on avatud kaks arvelduskontot: xxxxxx ja xxxxxx. Nendel kontodel perioodil 2019-2020 tehinguid teostatud ei ole. Teistes Eestis tegutsevates krediidiasutustes, kes pakuvad arvelduskonto teenust, võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 1.01.2006. Käesoleval ajal ei ole KKP osakud pankrotimenetluses võõrandatavad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel on perioodil 2019 - 2020 võlgnikule palgatulu deklareerinud xxx xxx OÜ ja xxx xxx OÜ. Peamiselt on igakuine brutotulu olnud minimaalselt kehtestatud alammäära tasemel. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole pankrotiavalduses nõudeid kolmandate isikute vastu esitanud. Seosed äriühingutega Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Rahaliste vahendite arestimine tuginedes võlgniku poolt esitatud andmetele, käesoleval ajal puudub. Võlgniku võlad Täitemenetluste registrikohaselt on võlgniku vastu käesoleval ajal läbiviimisel 15 sundtäitmist. Tsiviilnõuetest tulenevad rahalised kohustused on täitmisel alljärgnevatele võlausaldajatele:

2-20-4998 OK Incure OÜ (esindab TF Bank AB – nõude jääk 4 437,15 eurot ja TCM Estonia OÜ, nõude jääk 6 421,37 eurot, lisanduvad viivised) nõuded kokku 10 858,52 eurot; mõlemad nõuded on kohtutäitur Andrei Krek menetluses ning täitemenetlust on alustatud juba 2016.aastal; AS PlusPlus Capital nõue summas 7847,62 eurot (lisandub viivis). Nõude aluseks olev kohtulahend on tehtud 22.08.2019 (kohtutäitur Andrei Krek menetluses); Placet Group OÜ nõuete, summas 3 413,17 eurot, aluseks olevad kohtulahendid on koostatud juba 2015.a. detsembris (kohtutäitur Risto Kütt menetluses) Holm Bank (end. Koduliising) nõue summas 813,94 eurot on välja mõistetud Tallinna Vahekohtu määrusega 2016.a. jaanuaris (kohtutäitur Risto Kütt menetluses). Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on täitmisel viie võlausaldaja avaldused: Credit.ee OÜ, nõude jääk 249,72 eurot (ainuke nõue, mida kohtutäitur on suutnud osaliselt täita); ERA Liisingu Inkassoteenused AS, nõue summas 769,40 eurot; Aktiva Finants (3 nõuet) summas 5 511,61 eurot; Bondora AS nõue summas 8 265,85 eurot; Castovanni OÜ nõue summas 464,95 eurot. Kohtutäitur Natalja Malahhova on teatanud kahest täitemenetlusest: Express Credit AS – nõude jääk 125,96 eurot, viivised 1134,63 eurot, kokku 1 260,59 eurot. Täituri andmetel on nõuet täidetud võlgnikule makstud vanemahüvitise arvelt. Lowell Eesti AS – nõude suurus 428,16 eurot ja viivis 223,90 eurot, kokku 652,06 eurot. Kokku on ajutise halduri hinnangul võlgnikul kohustusi võlausaldajatele summas 40 107,43 eurot (arvestatud ei ole kõiki täituritasusid). Kõik nõuded on sissenõutavad. Lisaks eeltoodud nõuetele on võlgnik oma vastuses ajutisele haldurile esitanud andmed, et sai oma abikaasalt M. I.lt pärast lahutust rahalisi vahendeid tähtaja, intressi ja viivise vabalt summas 30 000 eurot, mida kasutas abielu ajal tekkinud võlgnevuste tasumiseks. Ajutisele haldurile jääb selline laen arusaamatuks ja ühtlasi puuduvad selle tõendamiseks käesoleval ajal igasugused dokumendid. Tekib küsimus, milliste abielu ajal tekkinud võlgade tasumiseks saadud laenu kasutati. Analüüsides täitemenetluste registrit ning võlanõude aluseks olevaid kohtulahendeid, siis need on enamuses tehtud abielu ajal (2016-2018). Võlgnik ei ole selgitanud, miks toimus ühtede võlausaldajate eelistamine teistele. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas M. I.l oli üldse võimalik sellist summat anda, kui arvestada, et võlgnik on isegi tasunud oma pangakontolt 2019.aastal M. I.i korteriühistu arveid. Samuti tekitab küsimusi asjaolu, et just kuus kuud enne abielulahutust on abikaasa tasunud kinnistul xxx xx olnud hüpoteegi. Seega, võlausaldajana M. I.i olemasolu, tuleb edaspidiselt tõendada. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnikul on tekkinud täitemenetluses sissenõutavaks muutunud nõuded juba 2015.aastal. Enamus nõudeid on täitemenetlusse antud perioodil 2016 – 2018, viimased 2019.a. Võlgnik on märkinud, et raha kulus kasiinos mängimisele. Ajutisel halduril tekib küsimus, kuidas oli võimalik väikese lapse kõrvalt pidevalt käia kasiinos nii, et sõltuvusest ei teadnud abikaasa. Samuti on väheusutav, et sellise sõltuvusega emal lubab abikaasa kasvatada last pärast lahutust. Samuti tekitab küsimusi suurte laenude võtmine olukorras, kus võlgnikule on pärast lahutust jäänud kasutada abikaasale kuuluv elamispind (sisuliselt tasuta), samuti on abikaasa pärast lahutust soetanud sõiduki, mille kasutajaks on ka võlgnik. Kõik need eeltoodud faktid tõendavad pigem seda, et tegelikult olid võlgade olemasolust teadlikud mõlemad abikaasad, ei saa välistada, et neid võeti ühiselt ning laenud vormistati ainult ühele abikaasale (võlgnikule), et tagada teise abikaasa võimalus jätkata elu n.ö. „puhaste paberitega“. Nagu nähtub äriregistrist, siis M. I. on asutanud novembris 2019 äriühingu, kus käesoleval ajal töötab ka võlgnik. Kuigi asjakohased tõendid käesoleval ajal puuduvad, ei ole ajutine haldur veendunud, et kogu olemasolev võlasumma on ainult võlgniku tekitatud. Vara tagasivõitmisest. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud.

2-20-4998 Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv mingiski osas oma nõudele rahuldust saada. Võlgnik suure tõenäosusega ei leia (või ei soovi seda teha) leida tulutoovat tegevust sel määral, et see võimaldaks rahaliste vahendite arestimist. Seda on näha ka võlgniku eelnevast tööpraktikast 2019.aastal. Kuna ülalpidamisel on alaealine laps, siis suure tõenäosusega pole perspektiivi aresti teostamiseks töisest tulust. Ajutise halduri poolt on asjas kogutud materjalide kohaselt tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineks alus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab J. I. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J. I. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 40 107,43 eurot, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on see, et võlgniku ei ole juba alates 2015. aastast suutnud täita tema vastu esitatud, täitemenetlustes olevaid nõudeid. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus J. I. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25.mail 2020 kell 15.30 Maakohtu Jõhvi kohtumajas.

Viru

2-20-4998 PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus peab vajalikuks kohustada võlgnikku võlgniku vande andmiseks ilmuma 25.mail 2020 kell 15.15 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja. Ajutine haldur esitas taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud J. I. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,1 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 397,20 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palus hüvitada tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 397 eurot (lisandub käibemaks), mis kuulub ajutisele haldurile hüvitamisele riigieelarvelistest vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.