lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-5672/5

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-5672/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5672

Tsiviilasi

XX ja YY hagi CC vastu täiteasjas nr 022/2020/2510 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX (pankrotis) ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX, esindajad ringkonnakohtus

27.märtsi 2020. a määrusega välja kuulutatud pankrot) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5672 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võrdsetes osades XX (pankrotis) ja YY kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (pankrotis, hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 16. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu täiteasjas nr 022/2020/2510 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiga esitasid hagejad avalduse hagi tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejate vastu algatatud täitemenetlused nr 022/2019/7183 ja 022/2019/7184 ja sundtäidetakse nõudeid, mille tagamiseks oli seatud hüpoteek hagejate ühisomandis olnud Tallinnas Lauripere 8 asuvale kinnistule (kinnisasi). Harju Maakohtu 20. veebruari 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-2773 nimetati hagejale I ajutine pankrotihaldur, kohus määras hageja I vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamise. Kohtutäitur otsustas 25. veebruaril 2020 täitemenetluse nr 022/2019/7183 peatada, kuid teatas samal päeval, et peatamine oli ekslik ning edastas peatamise tühistamise otsuse. Kohtutäitur korraldas täiteasjades elektroonilise enampakkumise kinnisasja müümiseks, parima pakkumise tegi kostja. Kostja kanti 5. märtsi 2020. a kordusenampakkumise akti alusel kinnistu uue omanikuna kinnistusraamatusse. Sundenampakkumise akti nr 022/2019/7183 ja 7184 ning kostja täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/2510 kinnisasja sundvabastamiseks. Hagejad tuginevad hagiavalduses sellele, et kohtutäituril ei olnud õigust kinnisasja enampakkumisel võõrandada, sest kohtumäärusega oli keelatud sundtäitmine hageja I vara suhtes. Hagejad leiavad, et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada, sest hagejad valdavad kinnisasja õiguslikul alusel ja kostja on omandanud kinnisasja õigusliku aluseta, sest sundenampakkumise akt on tühine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Harju Maakohus keeldus 17. aprilli 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus leidis, et hagejatel puudub õiguskaitsevajadus. Esitatust on arusaadav, et hagejate hinnangul ei ole kinnisasja omandiõigus kostjale enampakkumise akti alusel üle läinud, hagejad vaidlustavad enampakkumise kehtivust. Hagi eesmärgiks on saavutada täitemenetluse nr 022/2020/2510 lõpetamine. Hagejad on välja toonud, et nad on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4122 hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse (TMS) § 223 lg 1 alusel. Kui kohus enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldab, tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/2510, milles täitedokumendiks on sundenampakkumise akt, TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Selleks ei ole vaja täiendavalt esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine ei võimalda hagejatel saavutada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga võrreldes enamaid eesmärke. Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, siis ei lahendatud hagi tagamise taotlust.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus sai õigesti aru, et hagejate hinnangul on nad kinnisasja omanikud ja hagi eesmärk on täitemenetluse nr 022/2020/2510 lõpetamine, kuid järeldas neist asjaoludest üllatuslikult, et esitatud hagi ei ole hagejate õiguste kaitseks kohane õiguskaitseabinõu. Hagejad mõistavad maakohtu põhjendust, et kui enampakkumise akt tunnistatakse kehtetuks, siis see ongi eraldi aluseks täitemenetluse lõpetamiseks ning seepärast hagejad ka paluvad praegune kohtumenetlus peatada kuni on selgunud enampakkumise akti kehtivus.

2 (4)

Maakohus jättis arvestamata, et kostja avalduse alusel algatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/2510 olukorras, kus tsiviilasjas nr 2-20-4122 vaieldakse enampakkumise akti kehtivuse üle ja tsiviilasjas nr 2-20-4817 olid esialgse õiguskaitse korras täitemenetlused täiteasjades nr 022/2019/7183 ja 022/2019/7184 peatatud. Kuna enampakkumise vaidlustamise võimalused on ammendunud ja kostja alustas täitemenetluse kinnisasja väljaandmiseks, saavad hagejad nõuda üksnes selle lubamatuks tunnistamist. Hagi aluseks on asjaolu, et enampakkumine ei ole kehtiv. Seadus ei sätesta kohtutäituri kohustust peatada täitemenetlus kuni kohus on otsustanud, kas täitedokument on kehtiv või mitte. Samuti jättis maakohus arvestamata, et kui enampakkumise akt tunnistatakse kehtetuks ja kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust, oleks hagejatel õigus esitada hagi kuni täitemenetluse nr 022/2020/2510 lõpuni (TMS § 221 lg 3). Kuna kinnisasi võetakse sundkorras üle 29. aprillil 2020 kell 11.00, viiakse sellega alustatud täitemenetlus lõpuni ja hagejad kaotavad õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata.
6.Maakohus on keeldunud mõlema hageja ühise hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole hagis märgitud asjaoludel hagejate õiguste kaitseks kohane õiguskaitseabinõu (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohane õiguskaitseabinõu on enampakkumise kehtetuks tunnistamine TMS § 223 lg 1 alusel, sest juhul, kui kohus enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldab, tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/2510 TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetada. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest ega pea vajalikuks maakohtu seisukohti täies mahus korrata (TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659). Kolleegium märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist. Sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtutäitur võib alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt. Täitemenetluse takistamiseks on neil võimalus esitada võlgnikuna hagi sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Selles hagis võivad nad tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 19, 21). Hagejad tuginevad hagiavalduses sellele, et kohtutäituril ei olnud õigust kinnisasja enampakkumisel müüa, sundenampakkumise akt on tühine ning hagejatel on kinnisasja valdamiseks õiguslik alus. Hagejate väitel on neil valduse õiguslikuks aluseks kinnisasja omandiõigus. Praeguses asjas on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille kehtetuks tunnistamist saab nõuda TMS § 223 lg 1 alusel esitatava hagiga. Hagejate eesmärk on tunnistada enampakkumine kehtetuks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine aga ei mõjuta täitedokumendi (sundenampakkumise akt) kehtivust ega õigusjõudu (TMS § 221 lg 1 teine lause). Hagejad on juba oma õiguste kaitsmiseks esitanud sobiva hagi (tsiviilasi nr 2-20-4122), s.o enampakkumise kehtetuks tunnistamine. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 3 (4)

alusel (TMS § 223 lg 2 p 1). Kui kohus sellise hagi rahuldab, kuulub täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/2510 TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 sätet hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel õigesti kohaldanud.

7.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium