Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-19-104611

Vastavalt TsMS § 633 lg-le 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 järgi peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE EELNEV KÄIK

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12. veebruaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-X X ́i ja X X ́i vastu 4776,03 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-19-104611).

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Viru Maakohtule 25. aprillil 2019 esitatud hagiavalduses nõuab Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) mõista X X ́ilt (kostja) välja hageja kasuks võlgnevus 2681,02 eurot ja viivised 404,29 eurot ning põhisummalt 2681,02 euro hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses kohaldatavat määra alates 26.04.2019. Hageja nõuded tulenevad hageja ja kostja vahel 15. oktoobril 2010 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest nr 22488642, millega kohustus kostja tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Võla tasumise kokkulepe p.1.1 kohaselt tunnistas võlgnik võlgnevust hageja ees summas 4682,35 € (73 263,00 EEK). Kokkulepet käendas käenduslepinguga X X (xxx) (pankrotis) käenduse maksimaalmääras 80 000 EEK. Isikud täitsid võla tasumise kokkulepet korrapäratult ning tasusid perioodil 16.11.2010 kuni 06.06.2017 kokku 2001,33 eurot. Viimase osamakse tegi kostja 06.06.2017 summas 35 eurot. Kostja ei täitnud võla tasumise kokkuleppes toodud tingimusi ja ei tasunud hagejale vastavalt võla tasumise kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.2, kui võlgnik ei täida maksegraafikut, on õigus hagejal nõuda tasumata kohustuselt viivist 0,3% päevas.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. 2(9)

Tsiviilasi nr 2-19-104611

Hageja nõue, mis võeti kohtu menetlusse, on mõista kostjalt välja põhivõlg summas 2681,02 eurot ning viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras hagi esitamise päeva seisuga summas 404,29 eurot ja edasi hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses kohaldatavat määra alates 26.04.2019. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhinõude suurus on 2681,02 eurot, hagi esitamise päeva (25.04.2019) seisuga hagiavalduses märgitud viivise suurus on 404,29 eurot ning viivisekalkulaatori abil (www.viivisekalkulaator.ee) väljaarvutatud viivis ühe aasta eest summalt 2681,02 eurot on 214,30 eurot (2681,02 x 8% aastas x viivitatud päevi 365). Seega on tsiviilasja hind 3299,61 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja andmete järgi on kogu summa tema poolt tasutud 2014 a. keskpaigas. Kuni 2017. aastani ei olnud hageja poolt mingisuguseid nõudeid või teavitusi, et nõuet polevat tasutud. 2017. a jooksul tegi kostja veel viis 35eurost makset hageja korduva helistamise peale. Makseid on kostja teinud 2017. aastal Swedbanki pangakontoris hageja kontole sularaha sissemaksega. Hageja ei esitanud väljavõtet laekunud summade kohta. Kostja leiab, et tal puudub tegelikult võlgnevus hageja ees. Hageja ei ole esitanud mitte väljavõtet laekunud summade kohta, vaid lepinguid, mis on väidetavalt täitmata. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine on hea usu vastane ja heade kommetega vastuolus, s.o esines hageja pahauskne käitumine. Hageja oli petlikult sundinud kostjat tasuma rahasummasid pärast kolmeaastast aegumistähtaega. Seega oli hagejal enda õiguse teostamise eesmärgiks tekitada kahju kostjale. Kostja pakkus hagejale välja kompromissi, millega hageja ei nõustunud. Kostjale määratud esindaja on 7. oktoobri 2019 menetlusdokumendis palunud jätta hagi rahuldamata, kohaldada aegumist ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja põhjenduste kohaselt leiab kostja, et hageja nõuded on aegunud ja palub kohtul aegumist kohaldada. Hageja poolt kohtule esitatud Võla tasumise kokkulepe (edaspidi Kokkulepe) sõlmiti 15.10.2010. Tsiviilseadusliku üldosaseaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt 3(9)

Tsiviilasi nr 2-19-104611

muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt algab korduvate kohustuste aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kokkuleppe maksegraafiku kohaselt:  muutus 2010. aastal sissenõutavaks põhinõue summas 1 662 EEKi ehk 106,22 € (järelikult selle summa aegumistähtaeg algas 01.01.2011 ja lõppes 31.12.2013;  muutus 2011. aastal sissenõutavaks põhinõue summas 21 330 EEKi ehk 1 363,24 € (järelikult selle summa aegumistähtaeg algas 01.01.2012 ja lõppes 31.12.2014);  muutus 2012. aastal sissenõutavaks põhinõue summas 33 992 EEKi ehk 2 172,49 € (järelikult selle summa aegumistähtaeg algas 01.01.2013 ja lõppes 31.12.2015);  muutus 2013. aastal sissenõutavaks põhinõue summas 16 278 EEKi ehk 1 040,35 € (järelikult selle summa aegumistähtaeg algas 01.01.2014 ja lõppes 31.12.2016). Kokkuleppe kohaselt olid viimaste maksete tähtajad 2013. aastal, mistõttu on kõik hageja nõuded TsÜS § 154 lg 1 kohaselt aegunud hiljemalt 01.01.2017. Hageja poolt nimetatud tasumiste summaga 2001,33 € on kaetud maksegraafiku järgsed põhiosamaksed kuni 04.04.2012. Järelikult saaks hageja juhul, kui kostja oleks need maksed teinud, viidatud maksetega olla tunnustatud hageja esitatud maksegraafiku järgsed maksed maksimaalselt kuni 04.04.2012. Kostja selle seisukoha õigsust kinnitab Riigikohtu 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, mille punktis 13 Riigikohus märgib, et perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud. Seega on Kokkuleppe maksegraafikujärgsete ülejäänud maksete osas aegumistähtaeg lõppenud ülal nimetatud kuupäevadel ka juhul, kui oletada, et kostja on teinud hageja väidetud maksed. Eelnevalt esitatud alusel palub kostja kohtul kohaldada aegumist Kokkuleppe maksegraafikus märgitud 04.04.2012 ja hilisematele maksekohustustele. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on kohustust aastate lõikes täitnud ja sellega nõuet tunnustanud. Nagu hageja poolt esitatud maksete tabelist näha, on neid hageja poolt viidatud makseid teinud järgmised isikud : X (130,70 € 16.11.2010), x UÜ (2011, 2012, 2013 ja 2014), x (30 € 06.09.2011), x X (32 € 07.09.2012), X X (2013 ja 2016), x (29 € 30.06.2014), x OÜ (2014 ja 2015), x OÜ (2014 ja 2015), x (2016) ja kostja (2017). Kostja juhib tähelepanu, et Kokkuleppe täitmise tagamiseks sõlmis hageja 15.10.2010 X Xiga käenduslepingu. Järelikult said X Xi poolt tehtud maksed tehtud tema enda eest käenduslepingu alusel. Seejuures ei ole asjakohane hageja väide, et kohustuse tasumise viitenumbrit ei saanud teada keegi peale kostja. On ilmne, et viitenumber oli käendajale teada. Kostja ei ole x UÜ’l, X X ́il, X X ́il, X X ́l, X OÜ’l, X OÜ’l ega X X ́l palunud makseid teha. Need isikud on teostanud hageja poolt viidatud makseid X X ́i ja tema ema X X ́i palvel ning nendelt saadud raha arvel. Käeolevas punktis väidetut tõendab kostja järgmiselt:  X Plast UÜ täisosanik on alates 10.07.2012 Kontakt Inkasso UÜ, mille täisosanik alates 17.03.2009 on X X. On ilmselge, et X Plast UÜ teostas makseid X X ́i eest;  X X on X X ́i isa, kes teostas ilmselgelt makseid oma poja X X ́i eest;  X OÜ maksete teostamise perioodil 24.07.2014 –28.12.2015 oli X OÜ ainus juhatuse liige X X ning 30.10.2013 - 11.06.2015 ainuosanik X X ja alates 11.06.2015 ainuosanik X X. On ilmselge, et X OÜ teostas makseid X X ́i eest;  X OÜ maksete teostamise perioodil 28.11.2014 – 30.03.2015 oli X OÜ juhatuse liige X X 03.07.2013 - 15.05.2018 ning ainuosanik alates 22.12.2011 X OÜ. On ilmselge, et X OÜ teostas makseid X X ́i eest;  X X kinnitab käesolevale lisatud kirjalikus avalduses kohtule, et tema poolt firmale PlusPlus tehtud maksed 10.05.2016 75€, 10.06.2016 75€, 09.07.2016 75€, 08.08.2016 75€, 08.09.2016 75€, 09.10.2016 90€ ja 08.11.2016 90€ olid tehtud X X ́i palvel, X X ́ilt saadud raha arvel ja X X ́i eest. 4(9)

Tsiviilasi nr 2-19-104611

Järelikult ei ole kostja teinud ega palunud nimetatud isikutel teha hageja väidetud makseid enne 2017. aastat. 2017. aastast varasemad maksed on teinud käendaja X X või tema palvel tema sugulased ja tuttavad ning äriühingud, mille osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid X X või tema lähisugulased ema X X, isa X X ja vend X X. Seega jääb tõendatuks, et 2017. aastale eelnevad maksed ei tehtud mitte kostja poolt ega eest, vaid need kirjeldatud maksed on tehtud käendaja X X ́i poolt ja eest. Seega, oletades, et 2017. aastast varasemaid makseid saab pidada kuidagi nõude tunnustamiseks, ei saa neid makseid siiski lugeda kostja poolt nõude tunnustamiseks, vaid kui, siis üksnes nõude tunnustamiseks käendaja X X ́i poolt. Käendaja poolt nõude tunnustamine ei ole põhivõlgnikule siduv. Kostja on teinud hageja esitatud makseid üksnes 2017. aastal, s.o pärast seda kui kõikide nõuete aegumistähtaeg oli juba lõppenud. Kostja kinnitab siinjuures, et ta ei ole nende maksetega hageja haginõuet tunnustanud. Kui need hageja poolt viidatud kostja 2017. aasta maksed tehti hageja haginõude katteks, saab nende maksete põhjal lugeda maksimaalselt, et kostja on tunnustanud hageja nõudeid üksnes nende maksete summa ulatuses. Kostja selle seisukoha õigsust kinnitab Riigikohtu 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, mille punktis 13 Riigikohus märgib, et perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud. Samas, oletadeski, et kostja on nende 2017. aasta maksetega hageja nõuet tunnustanud, ei muudaks see fakti, et hageja nõue on tervikuna aegunud ning aegumistähtaeg ei algaks nende maksete tõttu uuesti. Kostja selle seisukoha õigsust kinnitab Riigikohtu 17.02.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, mille punktis 10 Riigikohus märgib, et kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, siis ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul kohaldada aegumist kõikidele Kokkuleppest tulenevatele nõuetele kostja suhtes. Kokkuleppe kohaselt pidi maksed tasutama X OÜ kontole xxx. Kostja poolt 2017. aasta hageja viidatud maksed said tehtud kõik kontole xxx, kusjuures hageja esitatud väljavõtetelt ei selgu, kes on olnud nende maksete saajaks. Eelöeldust tulenevalt jääb paraku hoopiski tõendamata, et hageja poolt viidatud kostja 2017. aasta maksed oleks tehtud Kokkuleppe alusel, millest omakorda täiendavalt järeldub, et nende maksetega ei ole kostja hageja nõudeid tunnustanud ka nende maksete summa ulatuses. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist kõikidele Kokkuleppest tulenevatele nõuetele kostja suhtes.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Tsiviilasi nr 2-19-104611

konsulteerides intressinõudest loobuda, samuti korrigeeriti viivisenõuet 0,3% päevas seadusjärgsele viivise määrale, võttes arvesse kostja majanduslikku olukorda. Hageja oleks saanud hagiavalduses esitada lisaks põhinõudele kostja vastu ka kokkuleppes sisalduva intressinõude tasumise kokkuleppe perioodilt summas 2505,77 €, kuid hageja loobus selle nõudmisest. Seega on esitatud hagiavaldus üksnes põhivõlgnevuse tasumata jäägi ja viiviste nõudes VÕS §113 lg.1 teises lauses sätetatud määras. Kokkulepe järgi võlgnes kostja hagejale põhisumma 73263,00 EEK ehk 4682,35 €. Kostja poolt kinnitatud maksegraafikust tasus kostja perioodil 16.11.2010-06.06.2017 kokku 2001,33 € ja viimase osamakse tegi kostja 06.06.2017 summa 35 €. Seega oli hagi esitamise hetkel kostja põhisumma võlgnevus summas 2681,02. Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist seadusjärgses määras ja seda mitte terviklikult tasumisviivituses oldud aja eest, vaid viimasest kostja poolt tasutud osamaksele järgnevast päevast. Hageja juhib tähelepanu, et kostja kokkuleppe järgne maksegraafik lõppes juba 11.05.2013. Kuna kostja eest nõuet kaootiliselt tasuti, siis hageja ei arvestanud viiviseid viivitatud aja eest ning asus viiviseid nõudma alles hetkest kui tasumised lõplikult katkestati. Seega on senini kostja poolt teostatud kõigi maksete arvelt arvestatud tasutuks põhikohustust ning kõrvalnõuete katteks ei ole laekumisi arvestatud. Kostja kohustuse katteks tehtud summad nähtuvad vastuse lisast. Kostja aegumise vastuväide Kostja on läbivalt väitnud, et nõue on tasutud ning et tegelikult on kohustus tema poolt ka täidetud. Hageja kostja sellekohase seisukohaga ei nõustu ning esitab kohtule tõendina maksekorraldused, millest nähtub, et alates 2010. aastast on kostja kohustust täidetud erinevate isikute ja äriühingute kontodelt, viitega kostja nimele ja isikukoodile, kasutades kostjale omistatud viitenumbrit, mida ei olnud märgitud lepingusse, kuid mis oli kirjeldatud kostjale saadetud „Teade võla tasumise kokkuleppe lõpetamisest“. Hageja esitab kohtule aastate 2010 kuni 2017 tasumiste üldväljavõtted ning eraldi ka tehingute väljavõtted, millest nähtuvad tasumistel kasutatud selgitused ja viitenumbrid. Nimetatud tasumistest nähtub, et kostja on teinud kolmandatele isikutele ülesandeks või on ise kasutanud kolmandate isikute arvelduskontosid enda võlgnevuse tasumiseks, sest kohustuse tasumise viitenumbrit 22488642 ei saanud teada keegi peale kostja. Arvestades täitmata kohustuse vanust ning otsingu parameetreid, ei olnud hagejal pangakontodelt võimalik kõiki kohustuse täitmist tõendavaid kandeid tuvastada, kuid hageja esitab kohustuse täidetud ulatuse tõendamiseks raamatupidamise konto väljavõtte, millest nähtub, et kostja kohustuse katteks on tehtud kandeid summas 2001,33 €. Arvestades, et kohustust on täidetud läbivalt aastate lõikes ning et kostja poolne viimane kohustuse täitmine toimus 06.06.2017, siis ei ole hageja nõue kostja suhtes aegunud. Aga nimelt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 sätestavad, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Samuti sätestab TsÜS § 160 lg 1, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja sama §-i lg 2 p 3 sätestab et hagi esitamisega on võrdsustatud ka avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 12.02.2019 - seega ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. Eelnevale tuginedes jääb hageja hagiavalduse juurde ning palub selle rahuldada kogu hagiavalduses toodud ulatuses ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

KIRJALIK MENETLUS

Kohus 30. märtsi 2020. a määrusega määras vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. 6(9)

Tsiviilasi nr 2-19-104611

Kostja esindaja esitas tasutaotluse. Pooled ei ole esitanud ei avaldusi ega seisukohti. Kohus muutis 30. aprilli 2020. a määrustega kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja nõuded tulenevad hageja ja kostja vahel 15. oktoobril 2010 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest nr 22488642, millega kohustus kostja tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Võla tasumise kokkulepe p.1.1 kohaselt tunnistas võlgnik (kostja) võlgnevust hageja ees summas 4682,35 € (73 263,00 EEK). Kostja ei vaidle vastu, et allkirjastas kokkuleppele alla. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja võla tasumise kokkuleppes toodud tingimusi ja ei tasunud hagejale vastavalt võla tasumise kokkuleppele. Kostja ei ole hagiga nõus, leiab, et hageja nõuded on aegunud ja on taotlenud aegumise kohaldamist. Hageja ei ole nõus, et tema nõude kostja vastu on aegunud ja palub rahuldada hagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi lühend TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seoses aegumise kohaldamise taotluse esitamisega kontrollib kohus kas hageja nõuded on aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele 7(9)

Tsiviilasi nr 2-19-104611

vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Tulenevalt TsÜS § 154 lg-st 1 korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

8(9)

Tsiviilasi nr 2-19-104611

Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulusid hageja. Hageja kanda jäetakse kostja menetluskulud ja hageja enda menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulud on jäetud hageja kanda, mistõttu hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu kostjale hüvitatavad menetluskulud ka puuduvad. Menetluskulude väljamõistmine riigi kasuks Viru Maakohus 13.09.2019 määrusega rahuldas X Xi riigi õigusabi taotluse. Kostjale anti riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-19-104611 kohtumenetluses esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Esindajaks nimetati vandeadvokaat Henn Koduvere Advokaadibüroost Lillo & Partnerid. Vandeadvokaat esitas 14.04.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Viru Maakohus 15.04.2020 määrusega rahuldas vandeadvokaadi Henn Koduvere taotlus ning määras Advokaadibüroo Lillo & Partnerid vandeadvokaadile Henn Koduverele riigi õigusabi tasu suuruseks 465 eurot (lisandub käibemaks 93 eurot) ja vajalike kulude hüvitiseks 10 eurot (käibemaksu ei lisandu). TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 5 teise lause järgi mõistab kohus välja menetluskulusid, mille tasumisest kostja on vabastatud, hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus mõistab hagejalt välja menetluskulusid (riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitis), mille tasumisest kostja on vabastatud, eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.