Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

võlgnevuse tasumise nõude. 22. märtsi 2019 seisuga oli võlgnevus 2914 eurot 72 senti. Kuivõrd kostja tähtajaks lepingust tulenevat võlgnevust ei likvideerinud, siis luges hooldekodu lepingu lõppenuks seisuga 30. aprill 2019. Kostja jättis tasumata 2019. a veebruaris, märtsis ja aprillis L.S.le osutatud hooldusteenuse eest. Kostja lepingust tulenev võlgnevus 22. mai 2019 seisuga oli 2585 eurot 48 senti. Hagiavalduse esitamise aja seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 2580 eurot 48 senti, maakohtu 25. septembri 2019 istungi aja seisuga 2565 eurot 48 senti.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja kinnitab, et L.S. viibis hooldekodus alates 25. septembrist 2017. Alates 2014. a-st oli L.S. oma terviseseisundi tõttu viibinud erinevates hooldekodudes (Hellenurme, Põltsamaa, Kaarepere). Suved veetis ta kodus, kostja poolt palgatud hooldajate kaasabi ja hoolitsuse all. Kostjale on määratud raske puue aastast 2013, kuna abikaasa pikaaegsest hooldamisest tekkinud ülepingest sai ta kaks infarkti ning 2017. a-l diagnoositi tal ka kolmas infarkt. Pärast kolmandat infarkti vajas ta ise kõrvalabi ning suurenesid kulud. 30. juulil 2018 esitas kostja Tartu Linnavalitsusele avalduse hooldekodu tasu puudujääva osa maksmiseks, kuna tema majanduslik olukord ei võimaldanud hooldekodu tasu maksmist. Kuni selle ajani tuli kostja tasumisega toime. Tartu Linnavalitsus kostja avaldust ei rahuldanud, vaid kohustas kostjat jõudma L.S. pojaga kokkuleppele hooldekodu kulude puudujääva osa tasumise osas. Kostja on esitanud hagejale ka teisi samalaadseid avaldusi, kuid Tartu Linnavalitsus ei ole kostja avaldusi rahuldanud, vaid on suunanud kostjat leidma L.S. pojaga kokkulepet L.S. hoolduskulude maksmise osas. Kostja ei nõustu tekkinud võlgnevuse tasumisega, kuna on seisukohal, et teavitas Tartu Linnavalitsust koheselt tekkinud makseraskustest. Hooldekodu võlgnevuse peaks tasuma L.S. alaneja sugulane. Kostja ainsaks sissetulekuks on pension 440 eurot ja puude toetus 26 eurot. Kostja on suuteline tasuma võlgnevust 5 eurot kuus, milleks on ta teinud pangas püsikorralduse lepingu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

Kostja vastuväidete kohaselt on leping heade kommetega vastuolus ning seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel tühine. See välistaks nõude rahuldamise. Lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga. Kostja väidete kohaselt ei ole ta olnud alates augustist 2018 suuteline hooldekodu kulude puudujäävat osa tasuma. Asja materjalidest nähtub, et 30. juulil 2018 on kostja pöördunud Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna poole avaldusega võtta L.S. Tartu linna osalisele ülalpidamisega hooldusteenusele. Leping, mille tühisust soovib kostja tuvastada, on sõlmitud 1. aprillil 2018, kuid kostja tugineb asjaoludele, mis esinevad augustis 2018. Seega ei ole tegemist asjaoludega, mis esinesid lepingu sõlmimise ajal. Kostja on küll viidanud, et ka lepingu sõlmimise ajal oli tema ainsaks sissetulekuks pension ning puude toetus ning muu vara tal puudus, kuid kostja ei ole sellele asjaolule lepingu sõlmimise ajal tähelepanu juhtinud ega teist lepingupoolt teavitanud. Kostja kui teenuse tellija soovis L.S. jätkuvat paigutamist hooldusteenusele, oli vastava hooldusasutuse välja valinud ning vastavatel tingimustel sõlminud hooldusteenuse osutamise lepingu. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kostja ei saanud lepingu sisust ja tingimustest aru. Vastupidi, kostja teenuse tellijana avaldas selget tahet paigutada oma abikaasa hooldusteenusele, kuna viimane oli sotsiaalteenust vajav isik, kostjal käis abikaasa isiklik hooldamine üle jõu ning kostja võttis endale kohustuse tasuda teenuse eest osas, mis ületasid abivajajal olevaid rahalisi vahendeid. Samuti ei ole kostja kordagi avaldanud tahet lepingu lõpetamiseks. Seega ei ole tuvastatud 1. aprillil 2018 sõlmitud lepingu vastuolu heade kommetega, millest tulenevalt on hageja, kostja ja teenuse kasutaja vaheline käsundusleping kehtiv. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on lepingut rikkunud ning jätnud täitmata rahalise kohustuse. Kostja ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Lepingu p 1.5 kohaselt kohustus teenuse tellija tasuma hooldekodule korra kuus teenuse eest 15 kalendripäeva jooksul arve väljastamisest. Kostja ainsaks vastuväiteks on, et hooldusteenuse eest oleks pidanud maksma kolmas isik – teenuse kasutaja alaneja sugulane. Vaidlusaluse lepingu pooleks on kostja, kellele on tekkinud lepingust õigused ja kohustused (mitte kolmas isik). Kuivõrd tuvastamist on leidnud lepingu rikkumine ja rahalise kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, on põhjendatud hagi rahuldamine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kokku 435 eurot 23 senti. Kostjal tuli lepingu alusel hagejale maksta kuus 345 eurot 45 senti. Järelejäänud 90 eurost pidi kostja tasuma kõik enda elamisega seotud kulud (toidu ja riiete kulu, eluasemekulu, enda ravimite kulu ning lisaks ka maksta kostjat aitavatele inimestele). Kostjal ei jätkunud lepingu sõlmimise ajal ega jätku ka praegu raha endagi ülalpidamiseks. Ka kostja pangakontodel ei olnud märkimisväärset raha. Kostja pidi vahetama elukohta, sest tema majanduslik olukord ei võimaldanud tasuda eluruumiga seotud makseid ning kostjal tuli see eluruum vahetada odavamate maksetega korteri vastu, mis aga vajas enne sissekolimist remonti, sh uue ahju ehitamist, akende vahetust ja kasutuskõlbmatu põranda väljavahetamist. Kostja oli sunnitud 27. märtsil 2018 võtma laenu 15 000 eurot korteri remondiks. Kostja oli hoolduslepingu sõlmimise ajal väljapääsmatus olukorras, kuna lepingu mittesõlmimise korral oleks tema abikaasa hooldekodust koju saadetud. Kostja tervislik seisund ei oleks aga võimaldanud L.S.t hooldada. Kõiki neid asjaolusid rääkis kostja hageja esindajale, kuid vaatamata sellele jäi hageja endale kindlaks – kostja peab sõlmima lepingu või L.S. hooldekodust ära viima. L.S. tervisliku seisundi tõttu sai teda hooldada ainult hageja juures. Sisuliselt sõlmis kostja selle lepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, vajadustest vältida abikaasa kojutoomist, kus ei ole võimalik teda hooldada. Tehing sõlmiti kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, ta pidi selle lepingu täitmiseks ära andma suure osa oma sissetulekust, jäädes ise äärmiselt halba majanduslikku olukorda. Kohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1) ega ole teinud kostjale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2). Kohus jättis alusetult kohaldamata TsÜS § 138, perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 ning VÕS § 6 lg-d 1 ja 2. Kostja pöördus 30. juulil 2018 Tartu Linna Sotsiaal- ja Tervishoiu osakonna poole avaldusega ja palus linnapoolset abi hooldekodukulude katmisel. Sisuliselt teatas kostja sellega hagejale, et ta ei suuda enam lepingut täita. Hageja kui tugevam pool sai kindlasti aru, et kostja soovib lepingut lõpetada, üles öelda. Hageja aga kasutas nn tugevama õigust ja ei lõpetanud lepingut vaid jätkas kostjalt kohustuse täitmise nõudmist. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Eelmärgitust tulenevalt ei ole õige kohtu järeldus, et kostja ei ole kordagi avaldanud tahet lepingu lõpetamiseks. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Praegusel juhul ei ole põhjendatud sundida kostjat endale väljapääsmatu olukorra ja teadmatuse tõttu sõlmitud lepingut täitma. Isikult, kellel on raha, L.S. pojalt V.S. ei ole ülalpidamiskohustuse täitmist nõutud.

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hageja leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus ei ole vastuoluline. Otsuse põhjendustest saab teha üheselt järelduse, et kostja majanduslikku seisukorra väidet on kohus eelkõige hinnanud lepingu kehtivuse kontekstis ning kostja väidet, et lepingu alusel võlgnevat summa oleks tulnud sisse nõuda kolmandatelt isikutelt, on kohus hinnanud lepingujärgse võlgnevuse seisukohalt. Tegemist ongi erinevate väidetega, mis on esitatud erinevate asjaolude kohta. 5(9)

Leping ei ole TsÜS § 86 lg-te 1 ja 2 mõttes heade kommetega vastuolus. L.S. paigutamine hooldekodusse on olnud kostja valik, mille põhjustest ei olnud hooldekodu teadlik enne esialgse lepingu sõlmimist. Hageja selgitab, et 2018. a-l sõlmitud leping oli sõlmitud eelkõige kohatasu ja lepingu vormi muutumise tõttu (hetkel sõlmitakse kohatasu muutumine lepingu lisana, mitte ei allkirjastata uut lepingut). Hagejale (sh Tartu Linnavalitsusele ega ka hooldekodule) ei olnud lepingu (nr XXXXXXX) allkirjastamise ajal teada kostja majanduslik seisukord. Leping on kostja poolt allkirjastatud 3. märtsil 2018. Hageja hinnangul ei saa kostja avaldust L.S. linna osalisele ülalpidamisele võtmiseks tõlgendada (tagantjärgi) lepingu lõpetamise soovina. Leping oli sõlmitud hooldekoduga, mitte Tartu Linnavalitsusega. Kuigi hooldekodu on Tartu Linnavalitsuse hallatav asutus, tegutseb hooldekodu talle põhikirjaga antud pädevuse piires iseseisvalt, sh sõlmib ja lõpetab hoolduslepinguid. Kostja viide PKS §-le 102 ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist ei ole ülalpidamise vaidlusega perekonnaseaduse mõttes. Hagejal puudub õigus ja pädevus kohustada lähedasi ülalpidamist andma oma abivajavale perekonnaliikmele perekonnaseaduse mõttes või neid ülalpidamisest vabastada. Käesoleval juhul on vaidluse all vabatahtlikult sõlmitud hooldusteenuse lepingust (käsunduslepingust) tulenevad kohustused. Kohus ei ole jätnud alusetult kohaldamata ka TsÜS §-i 138 ega VÕS § 6 lõikeid 1 ja 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

peamine ülesanne poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatult sõlmitud kestvuslepingu (s.o püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu) mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 195 lg 1 järgi toimub ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.2 järgi saab lepingu lõpetada ka teenuse tellija (praegusel juhul kostja) soovil. Samast punktist tulenevalt tuleb lepingu lõpetamise soovist hooldekodu teavitada ette vähemalt seitse kalendripäeva (tl-d 6–8). Käsundiandjale tähtajatu käsunduslepingu ülesütlemiseks seadusest piiranguid ei tulene (VÕS § 630).

määravat tähtsust. Lepingust tulenevate tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja (õigussubjekt) on praegusel juhul linn kui avalik-õiguslik juriidiline isik (TsÜS § 25) ning hooldekodu on üks linna hallatavatest asutustest. Kohaliku omavalitsuse asutusel võib küll olla õigus lepinguid sõlmida, aga lepingupooleks on ka sellisel juhul ikkagi linn või vald kui juriidiline isik. Samuti märgib ringkonnakohus, et sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 7 kohaselt tuleb isikut abistada tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava hüvitise andmise otsustamiseks vajaliku avalduse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel teostamata. Sama seaduse § 9 lg 1 järgi on hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks koostööd.

8(9)

tegema, ja kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada. Eeltoodust tulenevalt võivad hagejal olla kostja vastu alternatiivselt hüvitisnõuded VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel, samuti VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.