Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(6)

Tsiviilasi nr 2-19-130116

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

Hageja on sõidukile nr XXX vormistanud 2 leppetrahvi: 1) leppetrahv nr 0204002734, Maakri 26, aeg 18.10.2016 09:44:33, summa 40.-. Parkimistasu on maksmata. Maakri 26 on tasuline parkla, kus on võimalik mobiilne parkimine. MCP süsteemi väljavõtte kohaselt ei ole sõiduki XXX parkimise eest tasutud; 2) leppetrahv nr 0238000431, P. Kerese 3, aeg 07.02.2018 09:23:04, summa 35.-. Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Juht on parkinud parkimis- peatumiskeelu alal.

Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 75 eurot on jäetud tasumata. Pärast inkassomenetluse ebaõnnestumist on hageja tuvastanud tasulise päringu alusel liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega hageja. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.

Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste punkt 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot.

Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr XXX vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud R K. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.

2(6)

Tsiviilasi nr 2-19-130116

Hageja palub kohtul mõista kostjalt parkimiselepingu p 8 alusel hageja kasuks välja 75 eurot ning sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus s.h. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja maanteeameti päringult tasutud riigilõiv 2 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 20.01.2020 kostja vastuse ja vaidles nõudele täies ulatuses vastu. Kostja sai hagis toodud nõuetest teada hagiavalduses. Hageja ei teatanud leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Ei ole mõistlik, kui parkimise korraldaja jätab oma teavitamise kohustuse täitmata ega üritagi leppetrahvist teatada sidevahendeid või postiteenust kasutades. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et leppetrahvi saamise soovi kajastav tahteavaldus oleks jäetud sõiduki esiklaasile, kojamehe alla. Sõidukitest tehtud fotodest nähtub, et esiklaasile ei ole leppetrahvi otsuseid pandud, seega ka hagile lisatud leppetrahvi otsuseid ja nende sisu ei ole võimalik tagantjärele hagile esitatud dokumentidest tuvastada. Kostja leiab, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 järgi nõuda, kuna ta ei ole oma nõuet mõistliku aja jooksul esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks leppetrahvist teatamiseks valinud mõistliku viisi. Esitatud tõenditest ei selgu, kuidas hageja kostjat teavitanud oleks. Leppetrahvinõuete kostjale kättetoimetamata jätmine on kaasa toonud olukorra, et kostjal puudus võimalus leppetrahvi nõuete vaidlustamiseks ja hageja käitumine viitab eelkõige alusetule rikastumisele, mitte aga mõistlikule võla sissenõudmisele. Kostja viitab oma vastuses ka VÕS § 162 tulenevale õigusele nõuda leppetrahvi vähendamist. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja käitumine vastab TsÜS § 138 lg 2 sätestatule, mille kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil.

HAGEJA SEISUKOHT

Leppetrahvinõude tekkimisest teavitab hageja isikuid tavapäraselt kohe peale rikkumise tuvastamist, asetades trahvikviitungi sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele. Samamoodi on tehtud ka sõidukile XXX vormistatud leppetrahvidega. Leppetrahvi juures olevatelt fotodelt ei kajastu leppetrahvikviitungid seetõttu, et kontrolöride poolt kasutatav süsteem ei lubanud varasemalt peale trahvikviitungi välja trükkimist trahvi juurde fotosid lisada. Kuni 2019 aastani ei väljastanud Maanteeamet eraparkla operaatoritele parkimistingimusi rikkunud sõidukite omanike andmeid. Seega oli eraparklate operaatorite jaoks ainuke viis leppetrahvinõuete edastamiseks nende asetamine tuuleklaasile kojameeste alla. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et AS Ühisteenused oleks trahvikviitungid jätnud sõiduki kojamehe alla panemata, sest nii tegutsedes oleks olnud lootusetu leppetrahvinõudeid kätte saada.

Kostjal on antud menetluse väliselt veel üks tasumata trahv, mille puhul on olemas ka fototõestus, et leppetrahvikviitung on asetatud kojameeste alla. Hageja on fototõestuse lisanud. Kuid ka see trahv on jäetud tasumata ning samuti pole selle kohta esitatud vaiet. Hageja leiab, et kostja on tahtlikult kõik nõuded (kaasa arvatud käesolevas menetluses esitatud nõuded) tasumata jätnud, lootuses nende tasumisest pääseda.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-19-130116

Hageja ei nõustu kostja väitega, et teda ei ole leppetrahvinõudest teavitatud mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil. Leppetrahvikviitungid on edastatud sõidukikojameeste alla koheselt peale rikkumise tuvastamist. Seega on leppetrahvinõuetest teavitatud mõistliku aja jooksul. Kuna muul viisil ei olnud praktiliselt võimalik leppetrahvikviitungeid edastada, tuleks nende asetamist sõiduki tuuleklaasile kojameeste alla lugeda mõistlikuks viisiks. Sama seisukoha on võtnud ka Riigikohus lahendis 2-17-117146. Seega tuleks leppetrahvikviitungid lugeda kättesaaduks.

Hageja leiab, et leppetrahvinõuete suurus on mõistlik ja seda ei tuleks vähendada. Parkimislepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Kostjale vormsitatud leppetrahvid (35 ja 40 eurot) ei ole kirjutatud välja maksimumsummas ning on mõistlikus suuruses arvestades, et tegemist ei ole ühekordse rikkumisega.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud, et leppetrahviotsused oleks talle kättetoimetatud. Kostja leiab, et üksnes leppetrahviotsuse paberkandjal tuginemine ei ole piisav ja ei tõenda võimaliku leppetrahvinõude õiguspärasust. Kostja leiab, et temal kui võimalikul parkimistingimuste rikkujal on võimatu teada saada leppetrahvinõude täitmise kohustusest, kui see ei ole talle kättetoimetatud. Tuginemine ühele tasumata trahvile ei anna alust kahtlustada kostjat korduvas parkimistingimuste rikkumises ja üksnes selle asjaoluga oma nõuet tõendada. Hageja jättis tõendamata tema poolt hagiavaldusega nõutud nõudeid ning seega on nõuded alusetud ja ebamõislikult suured.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, arvestades poolte esitatut ning kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus, et sõiduki XXX kuulub kostjale. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et nimetatud sõiduk on olnud pargitud 18.10.2016 Maakri 26, Tallinn kinnistule (dtl 43) ning 07.02.2018 P. Kerese 3, Narva kinnistule (dtl 41). Tegemist on tasuliste parklatega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud või oleks talle määratud leppetrahvid tasunud.

Pooled vaidlevad ainult selle üle, kas hageja on kostjat leppetrahvinõuetest õigeaegselt teavitanud ning kas hagejal on õigus siiski leppetrahvi nõuda. Kostja leiab, et hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul. Hageja väidab, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Lisaks on kostja palunud leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-19-130116

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja õigus leppetrahvi nõuda tuleneb parkimistingimuste punktist 8, mille kohaselt lepingu rikkumisel kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Kostja ei väida, et hagejal ei oleks õigus kostjalt leppetrahvi nõuda, kuid kostja on seisukohal, et hageja on leppetrahvi nõuete esitamisega hilinenud, kuna ta ei ole leppetrahvi teateid kätte saanud ning sai nõudest teada alles kohtumenetluse käigus.

Riigikohus on 05.06.2019 tsiviilasjas nr 2-17-117146 tehtud otsuse punktis 12 leidnud, et: „selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt väidetavalt kasutatud viis on küll Riigikohtu otsuse valguses mõistlik, kuid oluline on tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused ka edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et seda hageja tõendanud ei ole. Hageja on selgitanud, et varasemalt ei teinud kontrolörid pilti kojamehe vahele paigaldatud leppetrahvi dokumentidest. Hageja on viidanud mingile muule juhule, kus leppetrahvi dokumendist on pilt tehtud (dtl 82), kuid kohus leiab, et need tõendid ja selgitused ei tõenda kuidagi, et vaidlusalused leppetrahvid ka kostja sõiduki kojamehe vahele pandi. Kohus on nimetatud asjaolule hageja tähelepanu juhtinud ka 25.03.2020 kohtumääruses (dtl 95).

Seega sai kostja lepptrahvist teada kohtumenetluse käigus. Pärnu Maakohus on teinud makseettepaneku 06.11.2019 ja kostja on selle hiljemalt 07.11.2019 kätte saanud. Seega ühel juhul on kostja leppetrahvist teada saanud rikkumise toimepanemisest üle kolme aasta hiljem ja teise leppetrahvi puhul peaaegu kaks aastat hiljem. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on 09.05.2018 tsiviilasjas nr 2-16-18005 tehtud otsuse punktis 13 selgitanud, et: „terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis 5(6)

Tsiviilasi nr 2-19-130116

hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (Riigikohtu 21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16).“ Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esitanud hageja leppetrahvinõudeid kostjale mõistliku aja jooksul. Kahe kolme aasta jooksul tekkis kostjal õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta. Lisaks sellele on nimetatud periood piisavalt pikk, et mitte mäletada detailselt süüks pandavat rikkumist, mille eest leppetrahvi nõutakse. See välistab isiku võimaluse leppetrahvi nõudele sisulisi vastuväiteid esitada.

Kuna hagejal ei ole õigus saada leppetrahvi, siis ei ole hagejal õigus saada ka sissenõudmiskulude eest hüvitist.

Võttes arvesse eeltoodut jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jäi täies ulatuses rahuldamata, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.