Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud A U avaldus L Z pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur K J . Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 06.04.2020 määrusega nimetas kohus L Z pärandvara ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et L Z pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgniku Swedbank AS-i arvelduskonto XXX jääk seisuga 09.11.2019 summas 54.33 eurot, 14.04.2020 seisuga 04.33 eurot. Kontolt on võetud 11.11.2019 välja 50.00 eurot, eelduslikult pärimismenetluse kulude katteks. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku on võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid aruande koostamise seisuga 04.33 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid ei ole. N ja Pensioniregistri andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole ja ta ei ole liitunud ka kogumispensioniga. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. Pooleliolevad kohtuvaidlused puuduvad. L Z oli abielus L Z (isikukood XXX), abielu lõppes seoses võlgniku surmaga XXX. Pooltevahelistele varasuhetele kohaldatakse PKS-st tulenevat ühisvararežiimi. L Z kontol surma ajal olnud rahalistest vahenditest oleks kuulunud 50% tema abikaasale. Seisuga 09.11.2019 olid L Z järgnevad rahalised vahendid/kohustused, millistest 1⁄2 oleks pärandvara/kohustuste koosseisus vastavalt pärandvara nimekirjale: arvelduskontol 578.43 eurot, limiidikonto laenujääk 179.34 eurot, laenulepingu järgne laenujääk 2 911.38 eurot. L Z a nimele ei ole kinnistusraamatu andmetel kinnistuid registreeritud. N andmetel L Z väärtpabereid ei ole, äriregistri andmetel ei oma ta ka osalusi juriidilistes isikutes. Maanteeameti liiklusregistri andmetel tema nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega vaadates seisuga 09.11.2019 poolte ühisvara koosseisus olevat vara ja kohustusi oli vara (raha) summas 632.76 eurot, millisest 316.38 eurot oleks saanud arvata pankrotivara koosseisu ning kohustusi summas kokku 3 090.72 eurot, millest 1⁄2 ehk 1 545.36 eurot oleks võlgniku kohustuste koosseisus. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on pärandvara arvelt tehtud kulutusi (matusekulud, pärimismenetluse kulud) ning seega võib asuda seisukohale, et pärandvara koosseisus raha puudub. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on ajutine haldur seisukohal, et L Z pärandvara väärtuseks on 0.00 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele (arvestamata võlgniku ja tema abikaasa ühiskohustusi 1⁄2 osas) tuginedes kokku vähemalt summas 2 888.31 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused

kõrvalkohustuste vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 2 888.00 euro võrra. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult võlgniku surmaaeg (09.11.2019). Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Asjas kogutud materjalidest nähtub seega, võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu on pärandvara suhtes kujunenud välja pankrotiseis. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 380.00 eurot (lisandub käibemaks 76.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 17.00 eurot (lisandub käibemaks 03.40 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud summas kokku 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud summas 476.40 eurot (sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.