Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk esindajad ringkonnakohtus Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.05.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta YY kanda.
4.Välja mõista YY-lt XX kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 240 eurot.
Välja mõista YY-lt riigilõiv 500 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.XX (hageja) esitas Viru Maakohtule 03.07.2017 hagi YY (kostja) vastu, milles palus välja mõista võlgnevuse 9000 eurot. Viru Maakohus keeldus 06.07.2017 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast ja saatis selle kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hagiavalduse ja selle 23.04.2018 täienduse kohaselt andis hageja kostjale 05.06.2014 sõlmitud suulise laenulepingu alusel laenu 9000 eurot. Hageja kandis laenu üle kostja arvelduskontole. Laenulepingu sõlmimisel esindas kostjat QQ. Kostja kohustus laenu tagasi maksma 05.07.2014. Kostja laenu tagastanud ei ole. Juhul, kui QQ ei esindanud kostjat, siis nõuab hageja raha tagasi alusetu rikastumise sätete alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Kostja pole kunagi suhelnud hagejaga ega teadnud kuni käesoleva kohtuasjani hagejast midagi. Kostjale on teatavaks saanud, et hagejaga suhtles QQ, kes andis ka hagejale korralduse üle kanda kostja arveldusarvele 9000 eurot. QQ tasus samalt kostja arvelduskontolt hagejale omakorda rahasummasid. QQ võttis pangast sularahas välja hagejalt saadud raha, samuti tasus endaga seotud kulusid. Kostja pangakonto oli QQ kasutuses, kuna QQ enda arved olid arestitud. Hageja kontolt kostja kontole 9000 euro maksmise momendil elas ja õppis kostja Taanis.
MENETLUSE KÄIK
4.06.10.2017 tagaseljaotsusega rahuldas maakohus hagi. 09.04.2018 määrusega rahuldas maakohus kostja kaja ja taastas tsiviilasjas menetluse.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
5.Harju Maakohtu 29.05.2019 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 1640 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja tõlgitasu 90 eurot Eesti Vabariigi kasuks koos viivisega.
6.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja arveldusarvele teostati makse 9000 eurot, kuid vaidlus on selles, mis asjaoludel summa on üle kantud. Hageja tugineb oma nõude esitamisel asjaolule, et kostja on andnud QQ-le volituse enda nimel tehingute tegemiseks, sh vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks.
7.Maakohtule on esitatud kostja poolt 15.11.2013 QQ-le antud notariaalselt tõestatud volikiri, millise kohaselt kostja on volitanud QQ omandama kostja nimel aadressil XXX, NarvaJõesuu linn asuva korteriomandi nr 29, samuti sõlmima kokkuleppe eelnimetatud kinnistu hüpoteegiga koormamiseks, müüma aadressil XXX, Narva-Jõesuu linn asuva korteriomandi nr 29, samuti sõlmima kokkuleppe eelnimetatud kinnistut koormava
hüpoteegi lõpetamiseks. Maakohus leidis, et see volitus ei andnud hagejale alust eeldada, et kostja on 15.11.2013 volikirjaga volitanud QQ enda nimel laenulepingut sõlmima. Nimetatud volikiri on antud üksnes kinnisasja asukohaga XXX, Narva-Jõesuu omandamiseks, edasimüümiseks ja hüpoteegiga seotud kannete tegemiseks. Tunnistaja QQ kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole kostja andnud talle volitust hagejaga laenulepingu sõlmiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt on 05.06.2014 leping sõlmitud hageja ja tema vahel. Kostja arveldusarvet on ta kasutatud laenu saamisel seetõttu, et tema enda kontod on arestitud. Maakohus leidis, et kohtu ette toodud asjaolud ei tõenda hageja ja kostja vahel 05.06.2014 laenulepingu sõlmimist võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi.
8.Hageja on tuginenud ka alusetult saadule. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Maakohus leidis, et hageja on kandnud kostjale 9000 eurot ilma vastusooritust saamata ning tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel eksisteerib mingisugune kohustus, mida hageja peab täitma, ei ole kohtule esitatud. Maakohus oli seisukohal, et kostja väide selle kohta, et ta arvelduskontot ei kasuta, ei tähenda, et kostjal puudub kohustus tagastada hagejalt saadud 9000 eurot. Seega tuleb nimetatud rahasumma kostjalt hageja kasuks välja mõista.
APELLATSIOONKAEBUS
9.Maakohtu otsusele esitas 08.07.2019 apellatsioonkaebuse kostja, kes palus tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt rahuldas maakohus hagi nõude alusel, mida ei ole menetluses olnud ega pooltega arutatud. Hageja on 23.04.2018 esitanud alternatiivse nõude alusetu rikastumise sätete järgi, kuid maakohus ei ole seda nõuet menetlusse võtnud.
11.Maakohus pole selgitanud, miks kohus ei arvesta 04.04.2019 ära kuulatud tunnistaja QQ ütlusi. Nimelt on tunnistaja öelnud, et tema oli tegelik võlasuhte osapool, kes on tagastanud hagejalt saadud summa väärisesemetena. Lisaks ei ole maakohus põhjendamatult arvesse võtnud tõendeid selle kohta, et kostja ja QQ vahel oli sõlmitud arvelduskonto kasutamise kokkulepe, mille kohaselt oli kontoga seotud deebekaart antud QQ-le (tegelikule laenusaajale). Hageja poolt ülekantud summa oli sularahana välja võetud QQ-le väljastatud deebetkaardi abil. Kostja ei ole menetluses kohane kostja.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
12.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus tegi otsuse nõude suhtes, mida ei ole menetluses olnud. Hageja esitas 03.07.2017 hagi laenulepingust tuleneva võla summas 9000 eurot sissenõudmiseks. 23.04.2018 hagi täienduses avaldas hageja, et kui QQ ei olnud kostja esindaja, siis nõuab hageja seda summat alusetu rikastuse sätete alusel. Hageja ei muutnud hagi eset, kuna ka 23.04.2018 hagi täienduses nõudis hageja sama summa väljamõistmist, kuigi teisel õiguslikul alusel. Alternatiivse õigusliku käsitluse esitamist ei
saa pidada ka hagi aluse muutmiseks, kuna TsMS § 376 lg 4 p 1 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Käesoleval juhul ei muutnud hageja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Samuti ei pidanud maakohus 23.04.2018 hagi täienduse osas tegema menetlusse võtmise määrust. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus 23.04.2018 hagi täienduse menetlemisel menetlusnorme.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud. Kostja on eitanud hagejaga laenulepingu sõlmimist. Ka tunnistaja QQ ütluste kohaselt ei esindanud tema kostjat ning nimetatud summa ülekandmise puhul ei olnud tegemist hageja ja kostja vahelise tehinguga. Õige on maakohtu seisukoht, et 15.11.2013 volikirjast ei ilmne, et kostja on volitanud QQ enda nimel sõlmima laenulepingut. Samuti ei tulene asjaolust, et kostja arvelduskontoga seotud deebetkaart on väljastatud QQ-le, et kostja oleks volitanud QQ sõlmima laenulepingut hagejaga.
16.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tunnistaja QQ ütlustega on tõendatud, et vaidlusalune raha kanti kostja arvelduskontole üle hageja ning QQ vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Tunnistaja QQ ütlustest 04.04.2019 kohtuistungi helisalvestiselt selgub, et tunnistaja ütlused on olnud raha ülekandmise osas vastuolulised. Tunnistaja QQ on ütlustes hageja ja tema enda vahel laenulepingu sõlmimist nii kinnitanud kui ka eitanud. Nii väitis QQ, et tegemist ei olnud laenuga, vaid raha ülekanne oli seotud Narva- Jõesuus XXX asuva kinnistu ostu ja müügiga. Samas ei ole tunnistaja ütlustest üheselt arusaadav, kuidas selle summa ülekandmine eelmärgitud tehingutega seotud oli. Lisaks on tunnistaja oma ütlustes avaldanud, et ta ei mäleta, milleks seda raha vaja oli. Kolleegiumi hinnangul ei selgu tunnistaja ütlustest üheselt, mis põhjusel raha ülekanne toimus. Tunnistaja ütlused ei tõenda, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping. Samuti ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud, et raha kanti üle mingi muu hageja ja tunnistaja vahel sõlmitud lepingu täitmiseks.
17.Tõendatud ei ole, et raha kanti üle poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Samuti on tõendamata, et raha kanti kostjale üle hageja ja tunnistaja QQ vahel sõlmitud lepingu alusel. Sellest tulenevalt on maakohus lõppjäreldusena põhjendatult hagi rahuldanud, kuna kostja on saanud hagejalt raha ilma, et hageja oli selle maksmiseks kohustatud (VÕS § 1028 lg 1).
18.Hagi rahuldamist ei välista, et kostja arvelduskontoga seotud deebetkaart oli tunnistaja QQ käes. Arvelduskonto omanik on kostja. Kuna rahaülekanne oli tehtud kostja arvelduskontole, siis on alusetult rikastunud kostja. Asjaolu, et deebetkaarti kasutas kostja, ei puuduta pooltevahelisi suhteid, vaid panga, konto omaniku ja QQ vahelisi suhteid. Lisaks on tunnistaja QQ väitnud, et võlgnevus on tasutud, kuna tema andis võla katteks hagejale üle väärisesemeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üksnes tunnistaja QQ sellekohane väide piisav, et lugeda tõendatuks, et võlgnevus on tasutud. Võla tasumise kinnituseks ja tunnistaja väite toetamiseks ei ole muid tõendeid esitatud. Sealhulgas ei ole võla tasumise kinnitamiseks esitatud täitmise kviitungit (VÕS § 95).
19.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole põhjust maakohtu otsust muuta menetluskulude kindlaksmääramise osas.
21.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
22.Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks ringkonnakohtus välja mõista 240 eurot (käibemaksuga).
23.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 15.08.2019 määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 500 eurot. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 500 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.