Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
29.mail 2019.a, Tallinnas 2-17-10250 K M hagi U N vastu võlgnevuse 9 000 euro nõudes 9 000 eurot
nende Hageja: K M (isikukood xxx, elukoht xxx; e- post: xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, Võidu prospekt 2, Narva; e-post: [email protected]) Kostja: U N (isikukood xxx, elukoht xxxn; e- post: xxx) Kostja lepinguline esindaja Irina Bušujeva (SAK Fond, Keldrimäe 9, 10113Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 04.04.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Kostja lepinguline esindaja Irina Bušujeva
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista U N’lt K M’i kasuks 9 000 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud U N kanda.
4.Välja mõista U N’lt K M’i kasuks menetluskulu kokku summas 1 640 eurot.
5.Välja mõista U N’lt Eesti Vabariigi kasuks tõlgikulu summas 90 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Andmed tõlgikulu tasumiseks on lisatud eraldi dokumendina käesolevale kohtuotsusele.
6.Kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal U N’l tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseadus § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Edastada käesolev kohtuotsus pärast jõustumist resolutsiooni punktide 5 ja 6 osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Hageja nõue ja põhjendused
1.K M esitas 03.07.2017.a kohtule hagi U N vastu 05.06.2014.a laenulepingust tuleneva võlgnevuse 9 000 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline laenuleping ja hageja andis 05.06.2014.a kostjale laenu summas 9 000 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja nimel sõlmis laenulepingu kostja esindaja J N. Laenu tagasi maksmise tähtaeg oli üks kuu ja kostja kohustus laenusumma tagasi maksma 05.07.2014.a. Nõue muutus seega sissenõutavaks 06.07.2014.a. Kostja ei ole hagejale laenusummat kuni käesoleva ajani tagasi maksnud. Juhul, kui J N ei olnud kostja esindaja ja hageja ning kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, siis on hagejal õigus nõuda TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel tühise lepingu järgi üleantu tagastamist kostjalt, s.o isikult kelle kasuks sooritus tehti. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 500 eurot ja esindajakulu summas 1 140 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hagejaga suulist laenulepingut sõlminud. Kostja on seisukohal, et raha üle kandmine ei tõenda laenulepingulise suhte olemasolu. Kostja pole kunagi suhelnud K Miga ega teadnud kuni käesoleva kohtuasjani hagejast midagi. Kostjale on teatavaks saanud, et hageja suhtles J N, kes andis ka hagejale korralduse üle kanda kostja arveldusarvele hagis nimetatud rahasumma, samuti tasus samalt kostja arvelt hagejale omakorda rahasummasid, võeti pangast sularahas välja hagejalt saadud raha, samuti tasus muid endaga seotud kulutusi. Hageja kontolt kostja kontole 9 000 euro maksmise momendil 05.06.2014.a elas ja õppis kostja Taanis. J N kasutas kostja arveldusarvet SEB Pangas põhjusele, et tema enda arved olid arestitud. Kostja pole hageja poolt edastatud kirju kätte saanud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1 089,25 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Pooled ei vaidle, et hageja on kostja arveldusarvele teostanud makse summas 9 000 eurot. Pooltel on vaidlus selles, mis asjaoludel nimetatud summa on üle kantud.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 05.06.2014.a suuline laenuleping, mille alusel hageja andis 05.06.2014.a kostjale laenu summas 9 000 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli üks kuu ja kostja kohustus laenusumma tagasi maksma 05.07.2014.a (I köide t/l 2-3). Kostja vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et ta ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja
samas koguses ja sama kvaliteediga.
7.Hageja tugineb oma nõude esitamisel asjaolule, et kostja on andnud J N’le volituse enda nimel tehingute tegemiseks, s.h vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks (I köide t/l 183184).
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 120 lg 2 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb.
9.Kohtule on esitatud kostja poolt 15.11.2013.a J Nle antud notariaalselt tõestatud volikiri, millise kohaselt kostja on volitanud J N’t omandama kostja nimel aadressil x asuva korteriomandi nr x, koos selle oluliste osade ja päraldistega, tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele; müügilepingu alusel võtma vastu kinnisasja omandi; samuti sõlmima kokkuleppe eelnimetatud kinnistu hüpoteegiga koormamiseks vastavalt esindaja äranägemisele; müüma aadressil x asuva korteriomandi nr xx, koos selle oluliste osade ja päraldistega, tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele; müügilepingu alusel andma üle kinnisasja omandi; samuti sõlmima kokkuleppe eelnimetatud kinnistut koormava hüpoteegiga lõpetamiseks ning esitama avalduse hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks (II köide t/l 9).
10.Kohus leiab, et eelpool toodud volitus ei anna hagejale alust eeldada, et kostja on volitanud 15.11.2013.a volikirjaga J N’t enda nimel laenulepingut sõlmima. Nimetatud volikirjast tuleneb, et see on antud üksnes kinnisasja asukohaga xx, x omandamiseks, edasimüümiseks ja hüpoteegiga seotud kannete tegemiseks (II köide t/l 9).
11.Tunnistaja J N kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole kostja andnud talle volitust hagejaga laenulepingu sõlmiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt on 05.06.2014.a leping sõlmitud hageja ja tema vahel. Kostja arveldusarvet on ta kasutatud laenu saamisel seetõttu, et tema enda kontod on arestitud (II köide t/l 26, 00:32:53-01:09:40).
12.Kohus leiab, et kohtu ette toodud asjaolud ei tõenda poolte vahel 05.06.2014.a laenulepingu sõlmimist. Samas on hageja tuginenud 23.04.2018.a esitatud menetlusdokumendis nõude esitamisel ka alusetult saadule (I köide t/l 184).
13.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Riigikohus on 08.02.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-10-12908 punktis 15 rõhutanud, et kohus ei ole rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega (VÕS § 189 lg 2), vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu otsustada.
15.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
16.Riigikohus on 3-2-1-122-16 punktis 11 selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34; 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). Kolleegium on varem rõhutanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10).
17.Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja kandnud 05.06.2014.a kostja arveldusarvele 9 000 eurot, ilma kostjalt vastusooritust saamata. Tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel eksisteerib mingisugune kohustus, mida hageja peab täitma, kohtule esitatud ei ole.
18.Kohus on seisukohal, et kostja väide selle kohta, et ta ei kasuta AS-is SEB Pank arveldusarvet, ei tähenda, et viimasel puudub kohustus tagastada hagejalt saadud 9 000 eurot.
19.Käesoleval juhul on hageja poolt tõendatud, et hageja on kandnud kostja arveldusarvele 05.06.2014.a 9 000 eurot selgitusega „laen“ (I köide t/l 3). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja nimetatud summat hagejale tagastanud pole. Seega tuleb hagetav rahasumma kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9 000 eurot.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 9 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
23.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 500 eurot ja esindajakulu summas 1 140 eurot (II köide t/l 26 pöördel, 28-29). Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud ei ole.
25.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 500 eurot (I köide t/l 8). Kohus leiab, et riigilõivu summas 500 eurot näol on tegemist põhjendatud kuluga ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
26.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja nimetatud tunnitasu määrale vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks on põhjendatud, kuivõrd hagejat on antud vaidluses esindanud vandeadvokaat ning nimetatud tasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
27.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on koostanud hagiavalduse 2 tundi, koostanud vastuse kostja seisukohale 3 tundi, ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund, osalenud kohtuistungil 1 tund, ettevalmistunud kohtuistungiks 0,5 tundi, osalenud kohtuistungil 2 tundi 15 minutit. Kokku on hageja esindaja ajakulu olnud 9 tundi 45 minutit.
28.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ning asja materjalidele. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 1 140 eurot.
29.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1 640 eurot, millest riigilõiv on 500 eurot ja esindajakulu 1 140 eurot.
30.Käesolevas tsiviilasjas on 04.04.2019.a toimunud kohtuistungil osalenud tõlk Jekaterina Maadla (II köide t/l 22, 25).
31.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu tõlgikulu. Kuivõrd menetluskulud jäävad kostja kanda, siis kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele tõlgikulu summas 90 eurot, mis on tekkinud seoses tunnistaja ütluste tõlkimisega (II köide t/l 31).
32.TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
33.TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.