Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Reisija X X lendas Finnairi lennuga suunal Tallinn – Helsinki, AY1028, 04.01.2019. Antud lend hilines ning reisijal polnud võimalik jõuda oma jätkulennule Kittilasse. Seetõttu pidi ta öö veetma Helsinkis ning jõudis lõpuks oma lõppsihtkohta hilinemisega üle 3 tunni. Kostja tõi põhjuseks halvad ilmastikuolud Helsinkis, kuid hageja andmetel oli ilm lendamiseks väga hea ning ühtegi segavat faktorit ei oleks tohtinud eksisteerida. Reisijal on õigus saada 250 eurot hüvitist. Reisija X X lendas Finnairi lennuga AY6, 03.11.2018 suunal New York – Helsinki. Antud lend tühistati selliselt, et reisija sai sellest teada alles lennujaamas. Muuhulgas oli kehtiv pilet olemas lennule Helsinki – Tallinn. Reisija jõudis teisi lende kasutades lõpuks Tallinnasse hilinemisega üle 6 tunni. Kostja väitis, et reisijat teavitati muudatustest kaks nädalat ette, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et reisija sellest ka teadlik oleks olnud. Eelnevale tuginedes on õigus saada 600 eurot hüvitist. Reisijate X X, x-X X, X X ja X X lend suunal Helsinki – Singapur AY81, 14.02.2017 tühistati tehnilistel põhjustel ning reisijad jõudsid oma sihtkohta hilinemisega üle 4 tunni. Kostja kinnitas, et tegu oli lennuki tehnilise veaga ning pakkusid muuhulgas kompensatsiooni summas 125 eurot reisija kohta, mis on oluliselt vähem kui õiglane hüvitis. Reisijatel on õigus saada 600 eurot hüvitist inimese kohta, ehk 2400 eurot kokku. Kostja ei ole tasunud reisijatele ega hagejale pakutud väiksemat hüvitist. Reisija X X reisis lennuga AY82, 02.10.2017 suunal Singapur – Helsinki ning lend hilines Helsinkisse, mistõttu jäi reisija maha oma jätkulennust Tallinnasse ja jõudis lõppsihtkohta hilinemisega üle 4 tunni. Kostja tõi põhjuseks lennumeeskonna liikme haigestumise. Antud asjaolu ei ole erakorraline, mistõttu on kostja siiski kohustatud hüvitist maksma summas 600 eurot. Reisijad X X ning X X reisisid lennuga AY142, 13.12.2017 suunal Bangkok – Helsinki, kuid nende lend hilines ja nad jäid maha jätkulennust Tallinna. Lõpuks jõudsid reisijad lõppsihtkohta Tallinna hilinemisega üle nelja tunni. Kostja tõi põhjuseks halvad ilmastikuolud Helsinkis, kuid hageja andmetel oli ilm lendamiseks väga hea ning hageja ei ole teadlik ühestki segavast faktorist. Reisijatel on õigus saada 600 eurot hüvitist inimese kohta, ehk 1200 eurot kokku. Reisijad X X ja Xr X reisisid lennuga AY146, 03.02.2018 suunal Bangkok – Helsinki, kuid nende lend hilines ja nad jäid maha jätkulennust Tallinna. Lõpuks jõudsid reisijad lõppsihtkohta Tallinna hilinemisega üle nelja tunni. Kostja tõi põhjuseks halvad ilmastikuolud Helsinkis ning lennujaama poolsed piirangud, kuid hageja andmetel oli ilm lendamiseks väga hea ning ühtegi segavat faktorit ei oleks tohtinud eksisteerida. Reisijal on õigus saada 600 eurot hüvitist inimese kohta, ehk 1200 eurot kokku. Erakorralised asjaolud tulenevad määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklist 5 lg 3, mis sätestab, et tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist artikli 7 kohaselt, kui ta suudab tõestada, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida lennufirma ei oleks suutnud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Hageja lisab veel, et määruse (EÜ) nr 261/2004 punkt 15 sätestab, et erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed

hilinemiste või tühistamiste vältimiseks. Euroopa Komisjon on 2016. aastal avaldanud tõlgendamissuunised lennureisijate õiguste ja hüvitise maksmise osas. Antud tõlgendamissuuniste punktis 5.2 sätestatakse, et tehnilist probleemi, mis avastatakse lennuki hoolduse käigus või on tingitud lennuki puudulikust hooldusest, ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks. Euroopa Kohus on lahendis C-549/07, Wallentin-Hermann, ECLI:EU:C:2008:771 jõudnud seisukohale, et isegi ootamatult tekkinud tehniline probleem, mis ei ole tingitud puudulikust hooldusest ja mida ei avastatud korrapärase hoolduse käigus, ei kuulu mõiste „erakorralised asjaolud” x, kui see on olemuslikult seotud lennuettevõtja tavapärase tegevusega. Lennumeeskonna haigestumist ei saa samuti lugeda erakorraliseks asjaoluks. Kohtuasjades C195/17, C-197/17–C-203/17, C-226/17, C-228/17, C-274/17, C-275/17, C-278/17–C-286/17, C290/17 ja C-291/17 on leitud, et meeskonnaliikme haigestumine ei ole, välja arvatud juhul, kui tegemist on kolmandate isikute sabotaažiga, „erakorraline asjaolu“ EU määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Lennuabile teadaolevalt ei olnud käesoleval juhul tegu sabotaažiga, vaid lihtsa haigestumisega. Sarnasele järeldusele on nõudnud ka UK kohus asjas Davis v British Airways Plc., (29.05.2015), kus kohus leidis, et kuigi meeskonna liikme haigestumine on ebatavaline, siis ei tohi seda võtta kui erakorralist asjaolu, sest igapäevase majandustegevuse puhul on lennunduses töötajate haigestumine siiski paratamatu. Halvad ilmastikuolud võivad olla erakorralised asjaolud, kuid kostja toodud põhjused ei anna alust arvata, et ükski käesolevas hagiavalduses esitatud väidetest mõjutaks Helsinki lennujaama tööd. Ilmastiku tingimused võivad mõjutada nii lennujaama ja -raja seisundit kui ka lennuki tehnilist toimetulekut ootamatutes olukordades õhkutõusmisel või maandumisel. Näiteks lumesadu Helsinkis või Tallinnas ei ole ettenägematu asjaolu, vaid põhjamaise talve tavapärane osa. Hagejale nõuded loovutanud isikute lennud hilinesid või tühistati, mistõttu nad jõudsid lõppsihtkohta hilinemisega enam kui kolm või neli tundi, millest tulenevalt on kostjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusese (EÜ) nr 261/2004 alusel kohustus tasuda kompensatsiooni iga reisija kohta vastavalt 250, 400 või 600 eurot. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 12 kohaselt ei piira määruse kohaldamine reisijate õigusi lisahüvitisele, mille tõttu leiab hageja, et tal on õigus nõuda viivist kostja poolt tasumata hüvitise summadelt. Eeltoodust tulenevalt hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 8900 eurot ning viivise alates 02.10.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja palus oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et X Xi lend AY1028, 04.01.2019 hilines, sest väidetavalt olid Helsingis halvad ilmastikuolud. Hageja väitel oli talle teadaolevalt ilm lendamiseks väga hea ning ühtegi segavat faktorit ei oleks tohtinud eksisteerida. Ühtki tõendit heade ilmastikuolude tõendamiseks ei ole hageja esitanud. Hageja ei ole suutnud esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendada, et reisija oleks hageja väidetud lennule pileti soetanud. Hageja poolt hagiavalduse lisana 3 esitatud broneeringukinnituses ei sisaldu andmeid ei Tallinn-Helsingi lennu ega väidetava

jätkulennu kohta suunal Helsinki-Kittila. Nimetatud dokumendis on vaid broneeringu number, mis ei kattu väidetava lennunumbriga, ning pileti maksumus. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et reisija just hageja poolt väidetud lennuga pidi lendama. Kostja selgitab täiendavalt, et 04.01.2019 (reede) oli Helsingis lumesadu, millega kaasnes temperatuuritõus ja libeduserisk. Lund sadas nimetatud ajavahemikus maha 3-6 cm. Nimetatud päeva hommikul oli väljas temperatuur -14 kuni -16 kraadi, kuid kaasneva lumesajuga tõusis see märgatavalt, ligi nullini. Vastavalt kostja poolt koostatud raportile oli nimetatud päeval Helsingis pidevalt maandumispiirangud, mistõttu lennud hilinesid ja mida saab pidada erakorraliseks asjaoluks. Hageja ei ole tõendanud, et ilmastikutingimused on head, seega pöördub kostja hinnangul tõendamiskoormus ümber ja hagejal tuleb kostja väited halbade ilmastikuolude kohta ümber lükata. Hageja on esitanud seoses X Xuga ja X Xuga nõude 1200 eurot, sest väidetavalt hilines mõlema reisija lend AY1016, 05.02.2019 suunal Tallinn-Helsingi selliselt, et reisijad jäid maha HelsingiNew York lennust. Perioodil 05.02.2019 kuni 06.02.2019 oli lennujaamas lumesaju tõttu maandumine ja õhkutõus piiratud, tegemist oli erakorralise asjaoluga. Lisaks leiab kostja, et hageja on nõude esitanud hilinenult. VÕS § 831 lg 5 sätestab, et reisija ei või esitada veotähtaja ületamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kui ta ei teata kahjust vedajale ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist. Vastavalt asjaoludele ei ole hageja ega reisijad pidanud kinni VÕS § 831 lg-st 5 tulenevast tähtajast, kuna pöördusid nõudega esimest korda kostja poole 27.05.2019, s.o. rohkem kui 3 kuud pärast lennu toimumist. Hageja on esitanud seoses X Xu ja X X nõude summas 1200 eurot, sest väidetavalt hilines reisijate lend AY142, 13.12.2017 suunal Bangkok-Helsingi ning reisijad jäid maha jätkulennust suunal Helsingi-Tallinn. Kostja selgitab, et 13.12.2017 hilinesid lennud Helsingis tugeva lumetormi tõttu. Selle kohta väljastas Finnair 13.12.2017 ka pressiteate, kus märgitakse, et „halb ilm mõjutab jätkuvalt Finnairi liiklust tulevastel päevadel“. Tegemist oli erakorralise asjaoluga. Täiendavalt selgitab kostja, et osaline hilinemine (ca 20 minutit) seondus asjaoluga, et lennukiga reisis piiratud liikumisvõimega isik, kelle lennukisse transportimine võttis lennujaama poolselt täiendavalt aega. Tegemist ei ole lennuettevõtja poolse viivitusega, kuna erivajadustega isikute lennukisse transportimine on vastava lennujaama poolt pakutav teenus, mis on väljaspool lennuettevõtja kontrolli. Samuti saab sellist asjaolu pidada erakorraliseks asjaoluks. Hageja on esitanud nõude summas 1200 eurot seoses X X ja Xr Xi väidetava hilinemisega lennul AY146, 03.02.2018 suunal Bangkok-Helsingi, mistõttu jäid reisijad maha jätkulennust suunal Helsingi-Tallinn. Kostja selgitab, et Soomes (sh Helsingis) oli 01.02.2018 lumetorm, mistõttu hilinesid nimetatud päeval kõik pikamaalennud. Sellest tulenevalt hilinesid ka järgnevad lennud, mida teenindasid samad lennukid. Erakorraliseks asjaoluks saab seega igal juhul pidada ka olukorda, kus jätkulennud hilinevad seetõttu, et lennule eelnevatel päevadel on olnud sellised ilmastikuolud, mille tõttu on eelmisi lende edasi lükatud või tühistatud. Lisaks on nõue VÕS § 831 lg-s 5 sätestatud tähtaja järgimata jätmise pärast lõppenud. VÕS § 831 lg 5 sätestab, et reisija ei või esitada veotähtaja ületamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet, kui ta ei teata kahjust vedajale ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist. Asjaolude kohaselt ei ole hageja ega reisijad pidanud kinni VÕS § 831 lg-st 5 tulenevast tähtajast, kuna pöördusid nõudega esimest korda kostja poole 11.04.2019, s.o. 1 aasta ja 2 kuud pärast lennu toimumist.

Hageja on esitanud nõude summas 600 eurot seoses asjaoluga, et X X lend AY6, 03.11.2018 suunal New York-Helsingi tühistati selliselt, et reisija sai sellest teada alles lennujaamas. Kostja esitab tõendina reisija esialgse pöördumise kostja poole, kus reisija selgitab, et vahetas meiliaadressi ning selle tõttu ei jõudnud temani info lennu tühistamise kohta, kuna reisija ei kasutanud enam e-maili kontot, kuhu ta teavitused tellinud oli. Samuti lükkab esitatud tõend ümber väite selle kohta, et reisija pidi alles lennujaamas teada saama, et lend on tühistatud. Reisija on ise kinnitanud, et „sain aru, et midagi on viltu alles lennueelsel päeval, kui tahtsin Finnair’i appis check-ini’i tegema hakata, aga lendu polnud“. Kostja esitab tõendina ka väljavõtte kostja infosüsteemist, millest nähtuvalt saadeti lennu tühistamise teade 19.10.2018 kell 22.29 e-mailile [email protected]. Järelikult on sellega kostja tõendanud, et vastav teavitus saadeti reisijale tema poolt antud kontaktaadressile. Hageja ei ole tõendanud, et vastaval reisijal puudus nimetatud emaili kontole ligipääs. Hageja on esitanud nõude seoses X Xi, X Xi, x-X Xi ja X X lennu AY81, 14.02.2017 liinil Helsinki-Singapur tühistamisega tehnilistel põhjustel, mistõttu reisijad jõudsid oma sihtkohta hilinemisega üle 4 tunni. Vastavalt asjaoludele ei ole hageja ega reisijad pidanud kinni VÕS § 831 lg-st 5 tulenevast tähtajast, kuna pöördusid nõudega esimest korda kostja poole 30.10.2017, s.o. 8 kuud pärast lennu toimumist. Hageja on esitanud nõude summas 600 eurot seoses sellega, et X Xa lend AY82, 02.10.2017 suunal Singapur-Helsinki hilines, mistõttu jäi reisija maha jätkulennust suunal Helsinki-Tallinn. Vastavalt asjaoludele ei ole hageja ega reisija pidanud kinni VÕS § 831 lg-st 5 tulenevast tähtajast, kuna pöördusid nõudega esimest korda kostja poole 06.12.2018, s.o. 1 aasta ja 2 kuud pärast lennu toimumist. Hageja on esitanud nõude summas 1200 eurot seoses X X ja X Xi lennuga AY152, 30.10.2017 suunal Phuket-Helsingi, mis hilines üle 5 tunni. Kostja selgitab, et tegemist ei olnud sellise rikkega, mida saaks pidada omaseks lennuettevõtja tavapärasele tegevusele. Tegemist oli lennutootja Airbus tüüpveaga, mida on tuvastatud ka teistel lennukitel, täpsemalt oli lennuki summuti vigane, mille vahetamise kohta esitab kostja ka väljavõtte 29.10.2017 teostatud töödest. Järelikult ei olnud tegemist sellise asjaoluga, mida kostja oleks saanud mõjutada. Samuti leiab kostja, et vastavalt asjaoludele ei ole hageja ega reisija pidanud kinni VÕS § 831 lg-st 5 tulenevast tähtajast, kuna ei ole enne hagi esitamist kostjale vastavat nõuet esitanud, kuigi kõnealune lend toimus juba 30.10.2017. Järelikult, isegi kui eelpool kirjeldatud tehnilist viga ei saa lugeda erakorraliseks asjaoluks, on hageja nõue lõppenud. Hageja on esitanud nõude summas 250 eurot, kuna X Xi lend AY1416, 20.03.2019 suunal Frankfurt-Helsinki hilines ning reisija jäi maha jätkulennust suunal Helsingi-Tallinn. Kostja selgitab, et Frankfurti lennujaam ei andnud lennukile õhkutõusmiseks luba ning seetõttu võttis lennuki ruleerimine aega 68 minutit. Tegemist ei ole sellise asjaoluga, mis sõltuks kuidagi lennufirmast või oleks lennufirma kontrolli all ning tavapärane. Selline asjaolu tuleb lugeda erakorraliseks. Menetluse käik 04.03.2020 esitas hageja menetlusdokumendi, milles soovib X X ning X Xi osas vähendada hagi põhinõude summat kokku 850 euro võrra summani 8050 eurot. Hageja selgitab, et ta nõustub X X

ja X Xi osas kostja poolt esitatud selgituste ning tõenditega teavitamise küsimuse osas ning võtab antud nõude tagasi. 05.03.2020 määrusega võttis kohus vastu hageja osalise hagi tagasivõtmise põhivõlgnevuse 850 euro osas ja jättis hagi selles osas läbi vaatamata. Kohus märkis, et jätkab tsiviilasja nr 2-19-15306 menetlust hageja Lennuabi OÜ nõudes kostja Finnair Plc vastu võlgnevuse 8050 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Kohtu põhjendused

alusel makstav hüvitis lennureisi hilinemise eest on käsitatav kahju hüvitamisena VÕS § 831 lg 5 mõttes või mitte ja milline õigusnorm kuulub kohaldamisele Määruse 261/2004 art 7 alusel esitatud hüvitise nõude esitamise tähtaegade kindlaks tegemisele.

Kohus märgib, et isegi juhul, kui reisijad oleksid jõudnud lõppsihtkohta sellise ajalise hilinemisega, mis võimaldaks Määruse alusel hüvitist maksta, siis on kostja käesoleval juhul tõendanud, et lennu hilinemise tingisid halvad ilmastikutingimused. Esmalt on viidatud halbadele ilmastikutingimustele reisijatele esitatud vastuses kostja poolt (kd I lk 149). Samuti on kostja esitanud väljavõtte kostja andmebaasist, millest nähtub, et perioodil 05.02.2019 kuni 06.02.2019 oli lennujaamas lumesaju tõttu maandumine ja õhkutõus piiratud (kd II lk 19). Ka hageja poolt esitatud Lennoci analüüsis lennu AY1016 kohta sisaldub raport 05.02.2019 ilma kohta nii Tallinna, kui ka Helsingi lennujaamas (kd II lk 52,53). Mõlemas lennujaamas oli nimetatud kuupäeval suur tuulekiirus, lumesadu ning temperatuur 0-lähedane. Finavia tarkvarasüsteemi väljavõtte järgi algas lumesadu Helsingi lennujaamas 05.02.2020 kell 05.00 ja kestis kuni keskööni ja sealt edasi (kd II lk 67). Kohtu hinnangul saab suure tuule ja lumesaju korral lugeda ilmastikutingmusi halvaks. Ilmastikutingimusi ei saa aga kostja mõjutada ning seda selle tõttu lennu hilinemist võib pidada erakorraliseks asjaoluks. Seega ei ole hageja nõue summas 1200 eurot põhjendatud. 6.2 Hageja on esitanud nõude seoses reisijaga X X summas 250 eurot, kuna nimetatud reisija lend AY1416, 20.03.2019 suunal Frankfurt-Helsingi hilines ning reisija jäi maha jätkulennust Helsingi-Tallinn ja hilines lõppsihtkohta üle 7 tunni. Kohus loeb tuvastatuks, et X Xil oli broneering lennule AY1416 suunal Frankfurt-Helsingi väljumisega 20.03.2019 kell 19.25 ning saabumisega 20.03.2019 kell 22.55 ning jätkulend Helsingi-Tallinn väljumisega 20.03.2019 kell 23.45 ning saabumisega 21.03.2019 kell 00.20 (kd I lk 184). Tõendatud on, et lennu AY1416 õhtutõus hilines 68 minutit (kd I lk 183). Seega on eluliselt usutav, et X X jäi maha ka oma jätkulennust Tallinnasse. Samas ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, mis kell jõudis reisija lõppsihtkohta. Asjaolu, et lennu AY1416 õhkutõus hilines 68 minutit ei tähenda automaatselt, et reisija oleks lõppsihtkohta hilinenud üle 7 tunni. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kostja on käesoleval juhul ka tõendanud, et Frankfurti lennujaam ei andnud lennukile õhkutõusmiseks luba (kd II lk 30). Kohtu hinnangul ei ole lennujaama poolt õhkutõusmiseks loa andmine selline asjaolu, mis sõltuks lennufirmast või oleks lennufirma kontrolli all ning tavapärane. Kohus on seisukohal, et tegemist oli seega erakorralise asjaoluga ning kostja ei ole kohustatud hüvitist maksma tuginedes Määruse 261/2004 artikli 7 lõikele 3. Tuginedes eeltoodule ei ole hageja nõue summas 250 eurot põhjendatud. 6.3 Hageja on esitanud nõude seoses reisijatega X X ja X X summas 1200 eurot seoses nimetatud reisijate lennuga AY152 30.10.2017 suunal Phuket-Helsingi, mis hilines üle 5 tunni, mistõttu jäid reisijad maha ka oma jätkulennust Tallinnasse, jõudes sinna üle kümne tunni hiljem planeeritust. Kohus loeb tuvastatuks, et mõlemal nimetatud reisijal oli broneering lennule AY152 suunal Phuket-Helsingi väljumisega 30.10.2017 kell 11.00 ja saabumisega 30.10.2017 kell 17.10 ja jätkulend suunaga Helsingi-Tallinn väljumisega 30.10.2017 kell 18.30 ja saabumisega kell 19.05 (kd I lk 174-175). 22.12.2017 reisijatele väljastatud vastusest nähtub, et lend hilines seoses tehnilise veaga (kd I lk 178). Tegemist oli lennutootja Airbus tüüpveaga, lennuki summuti oli vigane, mille vahetamise kohta on kostja esitanud ka väljavõtte

29.10.2017 teostatud töödest (kd II lk 29). Tüüpvea esinemine ei ole aga kohtu hinnangul selline asjaolu, mida kostja oleks saanud mõjutada või mida oleks saanud pidada omaseks lennuettevõtja tavapärasele tegevusele. Samuti ei ole käesoleval juhul hageja esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et reisijad oleksid jõudnud seoses lennu hilinemisega lõppsihtkohta üle 10 tunni hiljem planeeritust. Kostja 22.12.2017 esitatud vastusest reisijatele võib küll järeldada, et lend hilines, kuid ühtegi tõendit, mis kell reisijad jõudsid Helsingisse ning sealt edasi Tallinnasse, esitatud ei ole. Seega ei ole hageja nõue summas 1200 eurot põhjendatud. 6.4 Hageja on esitanud nõude seoses reisijatega X X, x-X X, X X ja X X summas 2400 eurot seoses lennuga AY81, 14.02.2017 liinil Helsingi-Singapur tühistamisega tehnilistel põhjustel, mistõttu reisijad jõudsid oma sihtkohta hilinemisega üle 4 tunni. Kohus loeb tuvastatuks, et nimetatud reisijatel oli broneering lennule AY81 suunal Helsingi-Singapur väljumisega 14.02.2017 kell 23.55 (kd I lk 126, 130, 134, 138). Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit lennu väidetava hilinemise kohta. Reisijatele saadetud 20.11.2017 vastuses on viidatud tehnilistele põhjustele (kd I lk 129). Samas ei ole nimetatud kirjas ei lennu numbrit ega ka märget lennu väidetava hilinemise kohta. Seega ei ole hageja nõue summas 2400 eurot põhjendatud. 6.5 Hageja on esitanud nõude seoses reisijaga X X summas 600 eurot seoses sellega, et nimetatud reisija lend AY82, 02.10.2017 suunal Singapur-Helsingi hilines seoses lennumeeskonna liikme haigestumisega, mistõttu jäi reisija maha jätkulennust suunal Helsingi-Tallinn ja jõudis lõppsihtkohta hilinemisega üle 4 tunni. Kohus loeb tuvastatuks, et nimetatud reisijal oli broneering lennule AY82 suunal SingapurHelsingi väljumisega 02.10.2017 kell 23.35 ning saabumisega 03.10.2020 kell 11.10 ning jätkulend suunal Helsingi-Tallinn algusega 03.10.2017 kell 13.20 (kd I lk 162). Kohtu hinnangul ei saa lennukimeeskonna liikme haigestumist pidada selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis annaks aluse hüvitise tasumisest keeldumiseks (kostja vastus reisijale, kd I lk 161). Samas ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et reisija oleks lõppsihtkohta jõudnud sellise hilinemisega, mis annaks aluse talle Määruse järgi hüvitise maksmiseks (s.h ei ole esitatud ka tõendeid, reisija ei oleks jätkulennule jõudnud). Seega ei ole hageja nõue summas 600 eurot põhjendatud. 6.6 Hageja on esitanud seoses reisijatega X X ja X X nõude summas 1200 eurot, sest väidetavalt hilines reisijate lend AY142, 13.12.2017 suunal Bangkok-Helsingi ning reisijad jäid maha jätkulennust suunal Helsingi-Tallinn ja jõudsid lõppsihtkohta üle neljatunnise hilinemisega. Kohus loeb tuvastatuks, et nimetatud reisijatel oli broneering lennule AY142 suunal Bangkok-Helsingi väljumisega 13.12.2017 kell 09.05, saabumisega 15.00 ning jätkulend suunal Helsingi-Tallinn algusega 13.12.2017 kell 17.00 (kd I lk 170 pöördel). Samuti on Lennoci analüüsiga lennu AY142 kohta tõendatud, et nimetatud lend hilines 3 tundi ja 8 minutit (kd II lk 41). Seega on tõendatud, et reisijad ei jõudnud oma jätkulennule. Seda, mis kell reisijad oma lõppsihtkohta jõudsid, ei ole hageja tõendanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kostja tõendanud halbade ilmaolude esinemise, mis mõjutasid lennuliiklust. Kostja on avaldanud 13.12.2017 pressiteate, kus märgitakse,

et lumetormi tõttu on paljud lennud hilinenud ja tühistatud ning halb ilm mõjutab jätkuvalt Finnairi liiklust ka tulevastel päevadel (kd II lk 12). Samuti nähtub kostja selgitustest reisijatele, et Soome ja Kesk-Euroopa kohal liikunud madalrõhkkond põhjustas 12.12.2017 tugeva lumesaju ja tugevad tuulepuhangud ning lisaks suleti kaks kolmest lennurajast. Samuti oli temperatuur 0-lähedane, mis tekitas täiendava libeduseohu (kd II lk 13-14). Seega on usutav, et halbade ilmastikuolude tõttu hilines juba lennuk Bangkoki, mis tõi omakorda kaasa viivituse reisijate Helsingisse jõudmiseks. Nimetatud tõendab kaudselt ka Lennoci analüüs, millest nähtub, et lennuk startis mitte kell 09.05, vaid 12.48 (kd II 43 pöördel). Seega ei ole kohtu hinnangul oluline viide ka 13.12.2017 olnud ilmale Helsingi lennujaamas (Lennoci analüüs ilma kohta kd II lk 45, Paul Vanakeri arvamus kd II lk 47), kuna lennuliiklust mõjutasid juba eelneva päeva ilmastikuolud. Erakorraliseks asjaoluks saab kohtu hinnangul pidada ka olukorda, kus jätkulennud hilinevad seetõttu, et lennule eelnevatel päevadel on olnud sellised ilmastikuolud, mille tõttu on eelmisi lende edasi lükatud või tühistatud. Nimetatu ei ole kostja poolt mõjutatav ning seega ei ole reisijatel õigus kompensatsiooni saada. Seega ei ole hageja nõue summas 1200 eurot põhjendatud. 6.7 Hageja on esitanud nõude seoses reisijatega X X ja Xr X summas 1200 eurot seoses nimetatud reisijate väidetava hilinemisega lennul AY146 03.02.2018 suunal BangkokHelsingi, mistõttu jäid reisijad maha jätkulennust suunal Helsingi-Tallinn ning hilinesid lõppsihtkohta üle nelja tunni. Kohus loeb tuvastatuks, et mõlemal nimetatud reisijal oli broneering lennule AY146 suunal Bangkok-Helsingi väljumisega 02.02.2018 kell 10.55 ning jätkulend suunaga HelsingiTallinn väljumisega 02.02.2018 kell 18.30 ja saabumisega kell 19.05 (kd I lk 154, 158). Kuigi reisijatele esitatud vastusest nähtub, et nende lend AY146 on hilinenud (kd II lk 153), siis ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal reisijad jõudsid Helsingisse ning sealt edasi lõppsihtkohta (s.h puuduvad tõendid, et reisijad ei oleks oma jätkulennule jõudnud). Samuti on kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja tõendanud, et Helsingis oli 01.02.2018 lumetorm, mistõttu hilinesid nimetatud päeval kõik pikamaalennud ning sellest tulenevalt hilinesid ka järgnevad lennud. Kostja on esitanud selle kohta Eurocontroli raporti (kd II lk 15-19), milles on m.h märgitud, et Soomes on 01.02.2018 suur lumesadu ja „keerutav“ tuul, mistõttu võib oodata lennuradade jäätõrje ja ümbersuunamiste tõttu vähendatud väljumisi ja hilinemisi ning lendude tühistamisi. Samuti on märgitud, et võimalik on ka, et mõnda lennuradadest ei ole võimalik õhkutõusuks ega maandumiseks kasutada. Kohtu hinnangul saab erakorraliseks asjaoluks pidada ka olukorda, kus jätkulennud hilinevad seetõttu, et lennule eelnevatel päevadel on olnud sellised ilmastikuolud, mille tõttu on eelmise lende edasi lükatud või tühistatud. Seega ei ole hageja nõue summas 1200 eurot põhjendatud. 6.8 Kuna hageja põhinõuded ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue.

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

kohtumäärusega tutvumist. Arvestades vaidluse sisuga ning esitatud dokumentide mahuga on kohtu hinnangul nimetatud teenustele mõistlikuks ajakuluks 14,5 tundi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.