Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 30. aprillil 2020
Tsiviilasja number
2-19-102827
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi väljamõistmiseks
Hagihind
387,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (endise ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ,(registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn) volitatud esindaja A. L.
J.
P.u
vastu
võlgnevuse
Kostja: J. P. (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Renovum OÜ hagi J. P.u väljamõistmiseks rahuldada
vastu
võlgnevuse
2.Välja mõista J. P.ult Renovum OÜ kasuks põhivõlg 300 (kolmsada) eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12,87 eurot (kaksteist eurot ja 87 senti) ja viivis põhivõlalt 0,065% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata kindlaks ja välja mõista J. P. Renovum OÜ kasuks menetluskulu 460 (nelisada kuuskümmend) eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hageja nõue
1.Renovum OÜ (endise ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ, edaspidi hageja) esitas kohtule hagi J. P. (edaspidi kostja) vastu põhivõla 300 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 12,87 euro ja põhivõlalt viivise 0,065% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolud ja
2.Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2018 õigusteenuse lepingu, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale õigusteenust. Tegemist oli üldiste tingimustega raamlepinguga, milles lepiti kokku võimalike osutatavate teenuste hind, kuid mitte teenuse osutamiseks tehtavad toimingud detailselt. Kostja allkirjastas lepingu 27.09.2018 digitaalselt. Pooled täpsustasid tehtavaid toiminguid suuliselt. Lepingu punkti 3.4.1. kohaselt on hageja osutatava õigusteenuse esmase konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise hind 40 eurot tund, järgneva konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise hind alates 85 eurot tund. Samuti on hinnaga alates 85 eurot tund muu õigusnõustamine või õigustoimingu sooritamine. Õigusteenuse lepingu punktis 3.7. leppisid hageja ja kostja kokku tähtaegselt tasumata summadelt arvestatava viivise määras 0,065 % päevas. Kostja soov oli saada selgust erinevate võlausaldajate võlanõuetes tema vastu, võlanõuete suuruses ja abi võlgade refinantseerimiseks lahenduse leidmisel, kui refinantseerimine peaks võimalik olema. Hageja nõustus kostjat selles abistama, kuid ei lubanud kindlat lõpptulemust, kuna see ei sõltunud hagejast.
3.Kostja ülesandel asus hageja saadud ülesannet täitma, saates selleks päringuid, sai ja analüüsis päringute vastuseid ja kujunenud olukorda, tegi arvestusi ja muid vajalikke toiminguid. Iga päringu tegemiseks ja vastuse saamisel oli vajalik mahukas analüüs. Lisaks sellele toimus suur osa suhtlusest telefoni teel. Hageja tegi omalt poolt kõik vajaliku kostja soovitud tulemuse saavutamiseks, kuid tehing jäi toimumata kostjast tuleneval põhjusel. Kokku tegi hageja kostja ülesandel ja temaga kokkuleppel tööd 5 töötundi, kokkulepitud tunnihind oli alates 85 eurot, kuid, kuna hageja oli lepingu sõlmimisel maininud kostjale, et tõenäoline teenuse hind on 300 eurot, esitas hageja 11.01.2019 e-mailiga oma töö eest kostjale arve 300 eurot, maksetähtpäevaga 18.01.2019. Kostja ei ole arvet tasunud. 29.01.2019 esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse arves kajastatud tasumata võla väljamõistmiseks kostjalt.
4.Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, milles väitis põhjendamatult, et talle pole osutatud õigusteenust, kuna ta pole õigusabi lepingut allkirjastanud. Samuti viitab kostja põhjendamatult asjaolule, et ta oli segaduses ega saanud aru, millised dokumendid olid allkirjastatavas konteineris, millest võib valesti järeldada, justkui oleks kostja korraga allkirjastanud mitu dokumenti. Kostja allkirjastas õigusteenuse lepingu ja kaks volikirja hageja töötajate nimele kõik eraldi konteineris. Seega andis kostja dokumentidele kolm korda eraldi allkirjad, teades seejuures väga hästi, mida ja milleks ta allkirjastab, mistõttu on vale kostja seisukoht, et ta ei tea, mida ta allkirjastas.
5.Hageja osutas kostjale teenust 5 töötunni ulatuses hinnaga alates 85 eurot tund. Sellest tuleneb hageja õigus nõuda tasu vähemalt 5 x 85 = 425 eurot, kuid hageja esitas kostjale nõude tasuda teenuse eest 300 eurot. Poolte vahel kokkulepitud viivisemäär on 0,065% päevas. Kostja on tasumisega viivituses alates 19.01.2019, hagiavalduse koostamise seisuga 66 päeva, seega moodustab viivis 300 x 66 x 0,065% = 12,87 eurot. Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja jättis pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet. Hageja nõuab viivist põhinõudelt lepingus sätestatud viivise määras 0,067% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb nõuetele täies ulatuses vastu. Vastuväidete kohaselt ei esitatud kostjale allkirjastamiseks eraldi teenuse lepingut paberil ega elektrooniliselt. Elektrooniliselt allkirjastas kostja digitaalse konteineri ega olnud teadlik, et konteineris võib olla peale volituse veel teenuse osutamise leping nimetatud summaga. Kostja kutsuti hageja kontorisse 27.09.2018, et lahendada hagejale 15.05.2018 loovutatud võlgnevus, mis tekkis X OÜ ees. Kostjal paluti kõigepealt oma ID kaarti kasutades anda digitaalne allkiri tundmatus/võõras arvutis, et allkirjastada volitus V. S. ja A. Ž.. Kliendilepingule digitaalallkirja andmine toimus 27.09.2018, kell 15.40. Seoses digitaalse allkirjastamisega võõras arvutis, ei olnud võimalik tutvuda konteinerite sisuga ning konteinereid ei esitatud ega saadetud hiljem ka emailile. 27.09.2018 hageja õigusbüroos toimunud vestluse käigus ei teavitanud keegi kostjat jooksvast tunnihinnast.
7.Hageja ruumides selgitas P. R., et nende õigusbüroo aitab kostjal võlgnevusest vabaneda ning vähendada laenu sissenõudmisega seotud kulutusi, kuid mingisugust kostjalt sissenõutava summa vähenemist ei toimunud, vaid see hoopis suurenes. Hageja ei pakkunud omapoolset lahendust võlgnevuse likvideerimiseks, vaid suunas ta ühe välja valitud krediidiandja PEHLÜ koduleheküljele, kus kostja pidi täitma laenutaotluse, mida ta oli ka varasemalt teinud. Kuna hageja teadis kinnistutele seatud keelumärgetest, siis ei olnud võimalik laenu mõistlike laenuintressidega saada. Hageja esitas ka ise 28.08.2018 nõude kostja vastu kohtutäituri Elin Vilippuse büroole. Seda arvestades, ei toimunud mitte mingisugust õigusteenuse osutamist. Hageja rikkus head äri tava ja soovis võtta ühe ja sama toimingu eest tasu mitu korda. Suuline lubadus aidata vähendada võlgnevuse tasumisega seotud kulutusi ei pidanud paika, kostja tegeles ise igapäevaselt võimalike laenude leidmisega ning lõpuks said laenud tagastatud ja keelumärked kõrvaldatud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
9.VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82
lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
10.Õigusteenuse lepinguga on tõendatud, et pooled sõlmisid 27.09.2018 õigusteenuse lepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust ning, et tegemist on üldiste tingimustega raamlepinguga, milles ei ole kokku lepitud teenuse osutamiseks tehtavaid toiminguid. Lepingus punktist 3.4.1. nähtuvalt on hageja osutatava õigusteenuse esmase konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise hind 40 eurot tund, järgneva konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise ning muu õigusnõustamise või õigustoimingu sooritamise hind alates 85 eurot tund. Õigusteenuse lepingu punktis 3.7. leppisid hageja ja kostja kokku tähtaegselt tasumata summadelt arvestatava viivise määras 0,065% päevas.
11.Kostja võttis omaks, et ta allkirjastas digitaalselt kliendilepinguga konteineri, kuid väitis, et ta ei olnud teadlik, et seal konteineris võib olla peale volituse veel ka teenuse osutamise leping hageja nimetatud summadega. Antud vastuväide on vastuolus tema enda poolt vastuses esile tooduga, et ta andis õigusabilepingu sõlmimisel kolm allkirja s.o 27.09.2018 kell 15.40 volituse V. S., 27.09.2018 kell 15.39 volituse A. Ž. ning 27.09.2018 kell 15.40 kliendilepingu. Vastuväide, et tal ei olnud võimalik tutvuda konteinerite sisuga ja seal olnud dokumentidega, on vastuolus hageja väidetega ja tõendamata. See ei ole eluliselt ka usutav, sest kostjal oli õigus keelduda allkirjastamast dokumente, millega tal ei olnud võimalik tutvuda.
12.Päringutega kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale, kohtutäiturile Elin Vilippusele, Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule (edaspidi PEHLÜ), osaühingule X, kohtutäiturile Oksana Kutšmeile, sissenõudjale Krediidikaitse Grupp OÜ-le on tõendatud hagiavalduse asjaolud, et hageja asus kostja ülesandel õigusabilepingut täitma, et saavutada kostjale abi võlgade refinantseerimiseks, saates selleks päringuid, sai ja analüüsis päringute vastuseid ja kujunenud olukorda, tegi arvestusi ja muid vajalikke toiminguid. Poolte vahelise ekirjavahetusega, laenutaotluse lingi saatmisega, kostja teatega laenutaotlusest ja PEHLÜ laenu andmise keeldumise otsusest teatamisega on tõendatud, et hageja suhtles e-kirja teel ka kostjaga, edastas 16.10.2018 kostjale lingi, mille kaudu sai kostja laenuandjale laenutaotluse esitada, et kostja laenutaotluse esitas, kuid laenu andmisest keelduti.
13.Arvest nr 06/01 11.01.2019 nähtuvalt esitas hageja 11.01.2019 e-mailiga oma töö eest kostjale arve summas 300 eurot, maksetähtpäevaga 18.01.2019. Hagiavaldusest nähtuvalt tegi hageja kostja ülesandel ja temaga kokkuleppel tööd kokku 5 töötunni ulatuses, kuid esitas arve summas 300 eurot, kuivõrd pidas sellist summat lepingu sõlmimisel tõenäoliseks.
14.Kohus, tuginedes eelpool nimetatud tõenditele kogumis on seisukohal, et hageja täitis kostja käsundit ning tegi kõik vajaliku kostja poolt soovitud tulemuse saavutamiseks. Kuivõrd käsundusleping on suunatud töö tegemisele, s.o teenuse osutamisele kui protsessile, mitte tulemuse saavutamisele, siis käsundiandja soovitud tulemuse saavutamata jäämine ei ole lepingu rikkumiseks. Kohtu hinnangul on töö maht ja kostjaga kokkulepitud tunnihind tehtud tööga vastavuses ega ole põhjendamatult suur. Asjaolu, et kostja ise tegeles
paralleelselt hagejaga võlaküsimustele võimaliku lahenduse otsimisega, ei välista hageja poolt teenuse osutamist kostjale ega kostja kohustuste teenuse eest tasuda.
15.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Vaidlus puudub, et kostja ei ole arvet tasunud. Seega on tegemist kostjapoolse kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 300 eurot.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Hageja ja kostja vahel õigusabilepingus kokkulepitud viivisemäär on 0,065% päevas. Kostja on tasumisega viivituses alates 19.01.2019, seega hagiavalduse koostamise seisuga 66 päeva ning viivis 12,87 eurot. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada täies ulatuses, välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 300 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12,87 eurot ja viivis põhivõlalt 0,065% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
20.Hageja on asjas tasunud riigilõivu 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista esindaja osutatud õigusabikulu 720 eurot, mis koosneb nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks kulunud ajast 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi koostamiseks, lisade komplekteerimiseks) kulunud ajast 2 tundi, kostja 20.05.2019 vastusega hagiavaldusele tutvumiseks kulunud ajast 1 tund, hageja 29.05.2019 seisukoha koostamiseks kulunud ajast 1 tund, kostja 22.06.2020 seisukoha ja tõenditega tutvumiseks kulunud ajast 1 tund, kokku 6 tundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Hageja käesolevas asjas tekkinud õigusabikulu kokku moodustab 720 eurot, mis ei sisalda käibemaksu.
22.Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas nimetatud ebaproportsionaalselt suurte menetluskulude suurusega ning teeb ettepaneku menetluses tasutud riigilõivu ning õigusabikulusid mitte sisse nõuda.
23.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 punktis 14 märkinud järgmist: “Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on
27.veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.
25.Kohus leiab, et kostja vastuväide menetluskulude ebaproportsionaalse suuruse kohta on põhjendatud ning, et hageja lepingulise esindaja deklareeritud õigusabikulud ei ole vastavuses asja keerukuse ja mahuga ja kohtule esitatud dokumentide sisulise küljega, mistõttu kuulub taotlus hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kostjalt rahuldamisele osaliselt.
26.Kohus, võttes arvesse kohtule esitatud hagi keerukust ja mahtu ning dokumentide sisu on seisukohal, et nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ja konsultatsiooniks kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi koostamiseks, lisade komplekteerimiseks) kulunud aeg on põhjendatud 30 minuti ulatuses, kostja 20.05.2019 vastusega hagiavaldusele tutvumiseks kulunud aeg on põhjendatud 30 minuti ulatuses, hageja 29.05.2019 seisukoha koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 30 minuti ulatuses, kostja 22.06.2020 seisukoha ja tõenditega tutvumiseks kulunud ajast 30 minuti, kokku 3 tunni ulatuses. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot, mis on mõistlik hind ja vastavuses kohtupraktikaga. Seega tuleb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks määrata 360 eurot. Kokku tuleb hageja menetluskuluks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 460 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 460 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.