YY hagi XX vastu täiteasjades nr 026/2014/1238 ja 031/2016/1427 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova esindajad ringkonnakohtus Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Petrov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2019 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ning saata tühistatud osas asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta muutmata Harju Maakohtu 27.05.2019 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata YY 13.12.2018.a taotluse koguda käesolevas asjas tõendina kõik tsiviilasja nr 2-15-751 materjalid.
3.Harju Maakohtu 27.05.2019 otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse nõude osas tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 031/2016/1427 elatise nõude osas, mis on esitatud ajavahemiku 01.01.2014.a kuni 31.08.2014.a eest.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.YY (hageja) esitas 20.02.2017 hagi XX (kostja) vastu täiteasjades nr 026/2014/1238 ja 031/2016/1427 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 12.04.2010 sõlmitud kohtulik kompromiss, mille kohaselt hageja maksab kostjale ühise tütre ülalpidamiseks elatist 2200 krooni. 01.09.2014 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäitur Mati Roodesele (täiteasi nr 026/2014/1238) ning palus välja mõista hagejalt elatise võlgnevuse ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.08.2014 summas 1120 eurot (8 kuud * 140 eurot). Hageja on selle perioodi eest tasunud elatist 860 eurot, peale 31.08.2014 tasus veel 430 eurot. 13.05.2016 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäitur Katrin Velletile (täiteasi nr 031/2016/1427) ning palus välja mõista elatise ajavahemiku 01.01.2014 kuni 30.04.2016 eest. Seega palus kostja hagejalt topelt välja mõista elatise ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.08.2014 eest. Hageja on tasunud elatist 2014. a eest 1290 eurot, 2015. a eest 1187,69 eurot ning ajavahemikul 01.01.2016 kuni 11.08.2016 1162,41 eurot. Lisaks ei ela laps emaga, vaid lapsega tegeleb vanaema AA. Ajavahemikul 2015.a märts kuni 2018.a juuni elas laps Q-s.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostjale midagi tasunud. Raha ülekandmine otse lapse kontole ei saa olla kohaseks täitmiseks, kui kompromissi kohaselt pidi hageja tasuma elatise kostja kontole. Kostja ei olnud teadlik sellest, et lapse nimele on avatud konto SEB pangas hageja poolt. Kostjal ei ole juurdepääsu lapse kontole, seetõttu ei saanud kostja kasutada elatist lapse huvides. Ka laps ei ole teadlik temale avatud arvelduskontost. Kostja on seisukohal, et perioodi 01.01.2014 kuni 31.08.2014 eest elatise kahes täitemenetluses sissenõudmine ei ole alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid hagejal on võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Sellegipoolest on täitmisavaldusi täpsustatud ja kohtutäitur Mati Roodese täitemenetluses on elatisenõue perioodi 01.01.2014 kuni 31.08.2014 eest ning kohtutäitur Katrin Velleti täitemenetluses on elatisenõue alates 01.09.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-10-8163 sõlmiti tingimusel, et hageja tasub elatisraha isegi juhul, kui laps ei ela kostjaga või elab kostjaga osaliselt. Pealegi elab laps valdavalt kosja juures ja kostja tegeleb lapse ülalpidamisega.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
4.Harju Maakohtu 27.05.2019 otsusega võttis kohus vastu osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse nõude osas tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 031/2016/1427 elatise nõude osas, mis on esitatud ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.08.2014 eest. Maakohus jättis rahuldamata hagi sundtäitmise täiteasjades nr 026/2014/1238 ja
031/2016/1427 lubamatuks tunnistamise nõudes. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse koguda käesoleva asja tõendina kõik tsiviilasja nr 2-15-751 materjalid. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 750 eurot.
5.Pärast täitmisavalduse täpsustamist nõuab kostja täitemenetluses nr 031/2016/1427 elatise tasumist alates 01.09.2014 kuni lapse OO täisealiseks saamiseni 10.11.2019. Sellest tulenevalt loobus hageja täiteasjas nr 031/2016/1427 elatise nõude ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.08.2014 sundtäitmise lubamatuks tunnistamisest. Maakohus leidis, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta.
6.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: kohtutäitur Mati Roodese menetluses on täiteasi nr 026/2014/1238 hageja suhtes kostja täitmisavalduse alusel; kohtutäitur Katrin Velleti menetluses on täiteasi nr 031/2016/1427 hageja suhtes kostja täitmisavalduse alusel; täitedokumendiks on jõustunud Harju Maakohtu 12.04.2010 lahend tsiviilasjas nr 2-108163; täitedokumendist tulenev nõude sisu on hageja kohustus maksta hageja ja kostja ühisele lapsele ülalpidamiseks elatist 2200 krooni (140,61 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni; kohtutäitur Mati Roodes nõuab hagejalt täiteasjas nr 026/2014/1238 elatisraha sisse perioodi 01.01.2014 kuni 31.08.2014 eest ja kohtutäitur Katrin Vellet nõuab hagejalt täiteasjas nr 031/2016/1427 elatisraha sisse alates 01.09.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
7.Kohus kogus kohtuasjas tõenditena AS-ist SEB Pank lapse OO arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX lepingu ärakirja ja selle kontoga seotud deebetkaardi lepingu ärakirja. Lepingute ärakirjadest nähtub, et lepingud on allkirjastanud hageja. Maakohus luges tuvastatuks, et lapse nimel avas hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole tehtud kontole ülekandeid hageja poolt ning kostja ei ole võtnud kontolt raha välja ega teinud sealt ülekandeid enda kontole.
8.Täitedokumendist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et elatis tasutakse kostja arveldusarvele Swedbank AS-is. Selline kokkulepe vastab perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõikes 3 kirjeldatud kokkuleppe tunnustele ning on lubatav. Kuna hageja ei ole tasunud elatist kostja arveldusarvele, siis ei saa lugeda hageja kohustust võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks. Lapse pangakontole elatise maksmise kohustuse täitmiseks raha kandmine saab VÕS § 79 lg 2 järgi olla ülalpidamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks siis, kui kostja andis eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks otse alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks. Maakohus luges tõendatuks, et kostja ei ole vastavat nõusolekut ega heakskiitu andnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja täitnud sundtäitmisele esitatud elatise nõudeid.
9.Maakohus märkis, et hagejat ei vabasta elatise tasumise kohustusest võimalik lapse elamine mujal kui kostja juures ja vanaema osalemine lapse kasvatamises. Hagejal on seadusest tulenev kohustus tasuda lapsele elatist, kui ta ei ela lapsega koos ega osale seetõttu vahetult lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Vastavat kohustust ei ole hageja käesoleval juhul täitnud. Hageja väljatoodud asjaolud (sh laps ei ela kostja juures, vanaema osalemine lapse kasvatamises) võivad olla aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi hagiavalduse esitamiseks (elatise muutmiseks), kuid ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Sellest tulenevalt ei hinda kohus nende väidete tõendatust.
10.Maakohus jättis kohtuotsusega rahuldamata hageja taotluse tsiviilasja nr 2-15-751 kõigi materjalide kogumiseks, kuna kohtutoimik on dokumentide kogum, mistõttu ei saa hageja taotleda toimiku kui terviku kogumist tõendina. Lisaks on hageja ise esitanud kohtule tsiviilasjast nt 2-15-751 kohtuistungi protokolli ja menetlusdokumendi, mis on lisatud käesoleva asja toimikusse.
APELLATSIOONKAEBUS
11.Maakohtu otsusele esitas 22.07.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja osalise hagist loobumise. Hageja palus teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada.
12.Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna selleks ajaks oli hageja poolt ülalpidamiskohustus täidetud ja laps ei elanud vaidlusalusel perioodil ema juures. Lapsega tegeleb tema vanaema ning laps elas alates 2015 märtsist kuni 2018 juunini Q-s. Olukorras, kus laps ei ela kostjaga koos, ei ole kostjal õigust sisse nõuda hagejalt elatist isegi juhul, kui poolte vahel oli kinnitatud kohtulik kompromiss. Elatise vähendamise hagi ei vabastaks hagejat väidetava võlgnevuse tasumisest. Kostja loobus tsiviilasjas nr 2-15-751 elatise suurendamise nõudest, millega ta tunnistas, et tal ei ole õigust elatist saada. Kostja ei nõudnud hagejalt elatist kuni 01.05.2016, mil esitati täitmisavaldus kohtutäiturile. Maakohus pole arvestanud tõenditega, mille kohaselt on hageja kandnud enda poolt lapsele avatud pangakontole raha selgitusega „alimendid“.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
13.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud ja ringkonnakohus seda ei kontrolli.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tsiviilasja nr 2-15-751 kõigi materjalide kogumiseks, jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Harju Maakohtu 12.04.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-8163 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja tasuma alates 01.03.2010 ühise tütre ülalpidamiseks elatusraha 2200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni kostja arvelduskontole nr 1101575336 Swedbank AS-is.
17.Hageja esitas 20.02.2017 maakohtule hagi sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud
või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TsMS § 221 lg 2 järgi on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel (Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-78-11, p 11).
18.Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et elatist on tasutud lapse pangakontole, ning et laps ei ole elanud kostjaga, vaid lapsega tegeles vanaema AA (isa ema). Lisaks on hageja väitnud, et alates 2015.a märtsist kuni 2018.a juunini elas laps Q-s. Kostja märkis, et laps elas ja elab valdavalt tema juures.
19.Maakohus asus kohtuotsuses seisukohale, et hageja esiletoodud asjaolud, et laps ei ela kostja juures, ning et lapse kasvatamises osaleb vanaema, võivad olla aluseks elatise muutmise hagi esitamiseks, kuid ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile, mistõttu ei hinda maakohus ka nende asjaoludega seotud tõendeid. Sama selgitas maakohus pooltele ka 23.11.2018 määruses ja 18.12.2018 e-kirjas. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga. Riigikohus on 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 14) leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabanemiseks oleks võinud esitada hagi TsMS § 459 järgi ja nõuda jõustunud kohtulahendi muutmist korduvate kohustuste osas. Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt. Sellise hagi esitamine on elatist maksma kohustatud isiku õigus, mitte kohustus. Seetõttu ei saa elatiselahendi muutmise hagi õigel ajal esitamata jätmine välistada hageja õigust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui vastavad eeldused on täidetud.
20.Samuti on Riigikohus 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 11) märkinud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
21.Hageja on tuginenud hagiavalduses muuhulgas asjaolule, et laps ei ela kostjaga, vaid lapsega tegeleb vanaema AA. Selle kinnituseks on hageja esitanud Kristiine Linnaosa Vanema 22.12.2014 korralduse, mille kohaselt peatati lapsetoetuse maksmine kostjale, kuna tema tütar elab alates 2010.a oma vanaema AA juures ning kostja last ei kasvata. Korraldusega määrati lapsetoetus AA-le (tl 11 pöördel). Tsiviilasjas nr 2-15-751 oli kostja esitanud hagi elatise suurendamiseks, millele hageja vaidles vastu, et laps on hageja ja vanaema ülalpidamisel. 28.09.2015 kohtuistungil loobus hageja elatise suurendamise nõudest (tl 82). Lisaks nähtub tsiviilasjast, et hageja on avanud lapse nimele arvelduskonto
AS-is SEB Pank ning kolmandad isikud on teinud sellele arvele ülekandeid. Hageja on selgitanud, et arvelduskontoga seotud pangakaart on vanaema käes.
22.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esiletoodud asjaoludest lähtudes välistatud, pooled on leppinud kokku ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil, kui see nähtub Harju Maakohtu 12.04.2010 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-8163. Samuti ei ole välistatud, et toimunud on ülalpidamiskohustuse täitmise asendamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 1 järgi, millega kostja on nõustunud. Poolte tahteavaldused võisid sealjuures olla konkludentsed. Eeltoodust tulenevalt on oluline kindlaks teha, millisel ajavahemikul elas laps vanaema juures ja kuidas toimus sel ajal lapse ülalpidamine. Samuti on oluline välja selgitada, milline oli lapse elukorraldus ja kuidas toimus lapse ülalpidamine ajal, mil laps õppis Qs. Riigikohus on 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 13) selgitanud, et juhul, kui elatisenõuet ei saa vaidlusaluse perioodi osas täidetuks lugeda, peab kohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik asjaolu.
23.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Maakohus ei pidanud oluliseks küsimust, kas laps elas vanaema juures ning kuidas toimus tema ülalpidamine sellel ajal ning Q-s õppimise ajal, mistõttu jättis maakohus tsiviilasjas olulised asjaolud ja tõendid väljaselgitamata, need pooltega läbi arutamata ning olemasolevad tõendid hindamata.
24.Kuna maakohus ei selgitanud välja menetlusosaliste faktilisi ega õiguslikke väited ning tõendeid, mis puudutavad lapse elamist vanaema juures ja tema ülalpidamist sellel ajal ning Q-s õppimise ajal, siis tuleb tsiviilasi tühistatud osas saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus nimetatud küsimusi üldse ei käsitlenud. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
25.Kostja on maakohtu menetluses esitanud väite, et kompromiss oli sõlmitud tingimusel, et hageja maksab elatusraha isegi juhul, kui laps ei ela kostjaga. Maakohus ei ole selle väite suhtes võtnud seisukohta ega arutanud seda pooltega. Asja uuel läbivaatamisel jääb maakohtu ülesandeks ka sellele väitele hinnangu andmine.
26.Maakohus jättis kohtuotsusega rahuldamata hageja taotluse tsiviilasja nr 2-15-751 kõigi materjalide kogumiseks. Maakohus märkis, et kohtutoimik on dokumentide kogum, mistõttu ei saa hageja taotleda toimiku kui terviku kogumist tõendina. Lisaks on hageja ise esitanud kohtule tsiviilasjast nt 2-15-751 kohtuistungi protokolli ja menetlusdokumendi, mis on lisatud käesoleva asja toimikusse. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nimetatud taotluse rahuldamata jätmisel menetlusnorme rikkunud. Samuti ei ole hageja esitanud apellatsioonkaebuses selle taotluse rahuldamata jätmisele sisulisi vastuväiteid.
27.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.