Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-732
Tsiviilasi
Bondkick AS hagi Mereel Invest OÜ ja XX (X) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. juuli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
61 560 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondkick AS (registrikood 12748650),lepinguline esindajad Vladimir Umov, vandeadvokaat Jako Laanemägi ja advokaat Lea Suurkivi Kostja I Mereel Invest OÜ (likvideerimisel, Mercanter Invest OÜ üldõigusjärglane) (registrikood 12040097) Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja RÕA korras vandeadvokaat Urmas Arumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(7)
2(7)
Laenulepingu p. 2.5. ja 10.1 kohaselt tuli kostjal I tasuda laenu tagastamise tähtaja rikkumise korral hagejale viivist 0,07% tähtajaks tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisintress alates 15.12.2017-15.01.2018 on hagi esitamise seisuga 1149,12 eurot. Vastavalt arvele nr. 179001 kohustus kostja I tasuma tasu laenulepingu täiendavate tingimuste kooskõlastamise eest ja laenulepingus muudatuste tegemise eest 3078,00 (käibemaksuta 2565) eurot hiljemalt 22.08.2017. Kohustuse rikkumise korral kohustus kostja I tasuma hagejale viivist 0,1% tähtajaks tasumata maksest iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja I tasus 25.08.2017 osaliselt arve 1078 euro ulatuses. Seega viivisintress perioodil 23.08.2017-25.08.2017 on 9,23 eurot. Hagi esitamise päevaks viivisintress alates 26.08.2017-15.01.2018. on 286 eurot. Kokku on viivisenõue on 1444,35eurot. Vastavalt käenduslepingule vastutab kostja II hageja ees solidaarselt kostjaga I. Hageja taotleb kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja I vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspantidega.
Kostja II palub jätta hagi rahuldamata. Käendusleping on tühine. Tegemist on VÕS § 143 lg 1 mõttes tarbijakäenduslepinguga. Kostja II vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne, mida kinnitab riigi õigusabi taotluse osaline rahuldamine käesolevas asjas. Kostja sissetulekud on määruse kohaselt 800 eurot kuus; tal puudub vara, mida oleks võimalik suuremate raskusteta müüa õigusteenuse kulude katteks. Kostjal II puudub kinnisvara ja muu piisav likviidne vara, et tasuda 61 560 eurot hagejale käenduslepingu alusel. Arvestades kostja II sissetulekuid, on äärmiselt ebaproportsionaalne ka nõuda 61 560 euro tasumist kostjalt II käenduslepingu punkti 5 alusel vaid 10 päeva jooksul arvates võlausaldaja kirjaliku teate saamisest. Kostja II ei ole objektiivselt võimeline ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda. 2018 seisuga miinimumpalga suurus täistööaja puhul on Eestis 500 eurot bruto ehk 482 eurot neto. 482 eurot netotöötasu puhul kostja II ei tasuks objektiivselt hagejale 61 560 eurot ei 10 päeva jooksul ega laenulepingu lisas 1 sätestatud laenuperioodi 10 kuu jooksul (482 eurot neto*10 kuud= 4820 eurot). Kostja II on praegu 38 aastat vana. Kostja esitab vastuses arvestuse, mille kohaselt tal kuluks rohkem kui 15 aastat käendatava summa tasumiseks.
3(7)
Kostja II on pikemat aega olnud kostja I osanik ja juhatuse liige alates 21.12.2015, kuid ei saa laenulepingu tagamisest isiklikku kasu. Käenduslepingu sõlmimise ajal pidi hageja aru saama, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Hageja ei omanud laenu andmisel ja käenduslepingu sõlmimisel vastavat tegevusluba/litsentsi, ja sai selle 2018. Seega oli laenuandmine ebaseaduslik ja selle tagamine käenduslepinguga sellest tulenevalt samuti. Kostja kirjeldab vastuses hageja jõudmist temani ja püstitab hüpoteesi kelmusest ja laenu pealesurumisest. Hageja ei hinnanud kostja maksevõimet. Hageja käitumine kostja II suhtes nii käenduslepingu sõlmimisel kui ka praegu on ebamoraalne ning sõlmitud käenduslepingu mõte ja eesmärk on samuti ebamoraalne.
4(7)
- kuni 13.03.2019 kuulus Mercanter Trans OÜ-le kinnistu asukohaga Vihula vald, Sagadi küla, Raini; - alates 13.03.2019 kuulub nimetatud kinnistu Mercanter Agro OÜ-le; - Mercanter Agro OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks on CC, kes on kostja II tütar. Maakohus järeldas, et käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja II varaline seisukord märgatavalt parem praegusest ja kostjal II oli võimalik käenduslepingust tulenevaid kohustusi ka oma vara arvel täita. Kostja II on 38 aastat vana. Viimati avaldatud Statistikaameti igakuiste sundkulutuste suurus on 408 eurot kuus. Juhul kui arvata maha kostja II sissetulekust 800 eurot kuus nimetatud sundkulutused, siis oleks võimalik kostjal tasuda igakuiselt laenu 398 eurot. Kohtu poolt tehtud arvestuse kohaselt oleks arvestades kostja II sissetulekut küllaltki reaalne tasuda laen tagasi umbes 13 aasta jooksul, sellisel juhul arvestades kostja II vastutuse maksimumsummat 61 560 eurot kostja II igakuise tagasimakse suuruseks 396,62 eurot. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kui kostja II ei oleks võõrandanud ära käenduselepingu sõlmimise aja temale kuulunud vara, siis oleks kostja II saanud hageja ees võlgnevuse tasuda ka temale kuulunud vara arvet. Kostja II kui käendaja sissetulekute perspektiivi arvestades ei ole käendaja vastutuse maksimumsumma 61 560 eurot äärmiselt ebaproportsionaalne. Nii suure laenusumma tasumine 13 aasta jooksul on tavapärane. Seetõttu ei pidanud hageja laenuandjana eeldama, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Kohus ei nõustunud kostja II väitega, et ta ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping oli sõlmitud eesmärgiga kostjale I kuulunud kinnistule lauda ehitamiseks. Kuna kostja II oli kostja I ainuosanik ja kostjale I kuulunud kinnistule lauda ehitamisel kostjale I kuulunud kinnistu väärtus tõuseks, siis tõuseks ka kostjale II kuuluva kostja I väärtus. Seega pidi kostja II saama käenduslepinguga tagatavast kohustuse ka isiklikku kasu. Nimetatust tulenevalt järeldas maakohus, et käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Laenude väljastamine juriidilisele isikule ei ole litsentseeritav tegevus, mistõttu laenu andmine kostjale I ja käenduslepingu sõlmine kostjaga II oli seaduslik. Tuvastamist ei leidnud, et hageja survestas kostjaid sõlmima lepingut loomalaude ehitamiseks ja selle tarbeks laenu võtmiseks. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 61 560 eurot, millest põhivõlgnevus summas 53 300 eurot, intressivõlgnevus summas 1788,61 eurot ja sissenõutaks muutunud viivised summas 6471,39 eurot. Kohus mõistis kostjalt I välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 14 881,79 eurot ja viivised alates 06.07.2019 põhinõudelt summas 53 300 eurot määras 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude - pöörata sissenõue kostja I vallasvarale, mis on kommertspandiga koormatud hageja kasuks - rahuldamisel kohaldas maakohus KomPS § 3, § 10 lg 1.
5(7)
Poolte menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel kostjate kanda solidaarselt, kostja I vastutab menetluskulude kandmise eest 100% ulatuses ja kostja II 80 % ulatuses, mistõttu kostja II kannab menetluskulud kostjaga I solidaarselt 80 % ulatuses.
6(7)
ühendavale ühingule; uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Eeltoodu tõttu ei saa lugeda hagi hageja poolt ka tagasivõetuks (TsMS § 208 lg 1 alusel).
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.