Bondkick AS hagi Mereel Invest OÜ ja XX (X) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. juuli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
61 560 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondkick AS (registrikood 12748650),lepinguline esindajad Vladimir Umov, vandeadvokaat Jako Laanemägi ja advokaat Lea Suurkivi Kostja I Mereel Invest OÜ (likvideerimisel, Mercanter Invest OÜ üldõigusjärglane) (registrikood 12040097) Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja RÕA korras vandeadvokaat Urmas Arumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 5. juuli 2019. a otsus muutmata ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Bondkick AS menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda.
3.Välja mõista XX-lt riigilõiv 1100 eurot riigituludesse. Selgitada apellandile, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Makseinfo lisatakse käesolevale otsusele.
4.Hageja menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.15.01.2018 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondkick AS (hageja) ja Mercanter Invest OÜ (kostja I) laenulepingu nr MINV3A001/D/1 (laenuleping) laenuperioodiga 6 kuud, millega kostja I võttis endale kohustuse tasuda kindlaksmääratud kuupäevadel intressimakseid arvestusega 19% aastas ja tagastada laen 51 300 eurot hiljemalt 14.08.2017. Hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu nr MINV3A001/G/1 (käendusleping), mille alusel kostja II vastutas laenulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate kostja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I, kuid mitte rohkem kui 61 560 euro ulatuses. Hageja kandis laenusumma, millest oli maha arvatud lepingutasu, kostjale I üle 13.02.2017. 09.02.2017 sõlmisid hageja ja kostja I kommertspandilepingu, mille kohaselt seati kostja I vallasvarale esimesele vabale järjekohale kommertspant 61 560 euro ulatuses. Pandiga olid tagatud kõik hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenesid laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. 21.08.2017 pikendasid laenulepingu pooled selle lisaga nr 1 lepingu tähtaega kuni 14.12.2017 ja muutsid intressi suurus. Hageja esitas kostjale I arve nr. 179001 3078 eurot (2565 eurot ilma käibemaksuta) tähtajaga 22.08.2017 ja viimane tasus sellest 25.08.2017 osaliselt 1078 eurot. Hageja hoiatusele kostja I ei reageerinud ega tagastanud laenu põhisummat 14.12.2017 kuupäevaks. 15.12.2017 andis hageja kostjatele e-posti ja tavaposti teel täiendava tähtaja kuni 27.12.2017 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, pakkudes ka võimalust läbirääkimisteks. Kostjad võlgnevust ei tasunud ega soovinud ka hagejaga läbirääkimisi pidada. Kostjad võlgnevad hagejale 53 300 eurot (laenusumma 51 300 + lepingutasu 2000). Kostja I ei ole tasunud kaht viimast intressimakset, tähtajaga vastavalt 14.11.2017 ja 14.12.2017 1795,50 eurot. Eelmistel perioodidel kostja I poolt enammakstud summadest arvestas hageja maha intressi katteks 6,89 eurot. Seega on hageja intressinõue 1788, 61 eurot.
2(7)
Laenulepingu p. 2.5. ja 10.1 kohaselt tuli kostjal I tasuda laenu tagastamise tähtaja rikkumise korral hagejale viivist 0,07% tähtajaks tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisintress alates 15.12.2017-15.01.2018 on hagi esitamise seisuga 1149,12 eurot. Vastavalt arvele nr. 179001 kohustus kostja I tasuma tasu laenulepingu täiendavate tingimuste kooskõlastamise eest ja laenulepingus muudatuste tegemise eest 3078,00 (käibemaksuta 2565) eurot hiljemalt 22.08.2017. Kohustuse rikkumise korral kohustus kostja I tasuma hagejale viivist 0,1% tähtajaks tasumata maksest iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja I tasus 25.08.2017 osaliselt arve 1078 euro ulatuses. Seega viivisintress perioodil 23.08.2017-25.08.2017 on 9,23 eurot. Hagi esitamise päevaks viivisintress alates 26.08.2017-15.01.2018. on 286 eurot. Kokku on viivisenõue on 1444,35eurot. Vastavalt käenduslepingule vastutab kostja II hageja ees solidaarselt kostjaga I. Hageja taotleb kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja I vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspantidega.
KOSTJA I VASTUVÄITED
2.Kostja I ei vaidle vastu, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning et kostja I on laenu tagastamisega viivituses. Tegemist ei ole pahatahtliku viivitusega, vaid see on tingitud teisest käimasolevast kohtuvaidlusest. Kostja finantseeris laenuna saadud summade eest osaliselt lihaveiste farmi ehitamist Sagadis ning laenu tagasimakse oli planeeritud sama ehitustegevuse eest PRIA-lt saadavast toetusest. Kahetsusväärselt tekkis kostjal I PRIA-ga toetuse osas vaidlus, mida käesoleval hetkel menetleb Tartu Ringkonnakohus (tsiviilasi 3-17-1678). Kostja on oma probleemi hagejale selgitanud ning taotlenud laenu refinantseerimist (alternatiivselt laenu tähtaja pikendamist). Laenu refinantseerimist oli eelnevalt pakkunud välja ka hageja ise.
KOSTJA II VASTUVÄITED
Kostja II palub jätta hagi rahuldamata. Käendusleping on tühine. Tegemist on VÕS § 143 lg 1 mõttes tarbijakäenduslepinguga. Kostja II vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne, mida kinnitab riigi õigusabi taotluse osaline rahuldamine käesolevas asjas. Kostja sissetulekud on määruse kohaselt 800 eurot kuus; tal puudub vara, mida oleks võimalik suuremate raskusteta müüa õigusteenuse kulude katteks. Kostjal II puudub kinnisvara ja muu piisav likviidne vara, et tasuda 61 560 eurot hagejale käenduslepingu alusel. Arvestades kostja II sissetulekuid, on äärmiselt ebaproportsionaalne ka nõuda 61 560 euro tasumist kostjalt II käenduslepingu punkti 5 alusel vaid 10 päeva jooksul arvates võlausaldaja kirjaliku teate saamisest. Kostja II ei ole objektiivselt võimeline ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda. 2018 seisuga miinimumpalga suurus täistööaja puhul on Eestis 500 eurot bruto ehk 482 eurot neto. 482 eurot netotöötasu puhul kostja II ei tasuks objektiivselt hagejale 61 560 eurot ei 10 päeva jooksul ega laenulepingu lisas 1 sätestatud laenuperioodi 10 kuu jooksul (482 eurot neto*10 kuud= 4820 eurot). Kostja II on praegu 38 aastat vana. Kostja esitab vastuses arvestuse, mille kohaselt tal kuluks rohkem kui 15 aastat käendatava summa tasumiseks.
3(7)
Kostja II on pikemat aega olnud kostja I osanik ja juhatuse liige alates 21.12.2015, kuid ei saa laenulepingu tagamisest isiklikku kasu. Käenduslepingu sõlmimise ajal pidi hageja aru saama, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Hageja ei omanud laenu andmisel ja käenduslepingu sõlmimisel vastavat tegevusluba/litsentsi, ja sai selle 2018. Seega oli laenuandmine ebaseaduslik ja selle tagamine käenduslepinguga sellest tulenevalt samuti. Kostja kirjeldab vastuses hageja jõudmist temani ja püstitab hüpoteesi kelmusest ja laenu pealesurumisest. Hageja ei hinnanud kostja maksevõimet. Hageja käitumine kostja II suhtes nii käenduslepingu sõlmimisel kui ka praegu on ebamoraalne ning sõlmitud käenduslepingu mõte ja eesmärk on samuti ebamoraalne.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
3.27.06.2019 taotles hageja kostja I asendamist Mereel Invest OÜ-ga (likvideerimisel), kes on ühendanud endaga kostja I. Ühinemine on kantud äriregistrisse 20.06.2019, misjärel on kostja I äriregistrist kustutatud. Kohus rahuldas hageja taotluse ja asendas käesolevas menetluses kostja I Mereel Invest OÜ-ga (likvideerimisel).
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohus rahuldas hagi. Maakohus tuvastas laenu- ja kommertspandilepingu ning laenulepingu muutmise lepingu sõlmimise hageja ja kostja I vahel, samuti käenduslepingu sõlmimise hageja ja kostja II vahel. Kostja II vastutab laenulepingust ja laenulepingu kõigist lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I mitte rohkem kui 61 560 euro ulatuses. Maakohus kohaldas asja lahendamisel VÕS § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 76, § 82, § 100, § 108 lg 1,§ 101 lg 1 p 6 ja lg 2, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, TsMS § 367. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite põhjal, et kostja I võlgnevus hageja ees on 61 560 eurot, millest põhivõlgnevus 53 300 eurot, intressivõlgnevus 1788,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 21 353,18 eurot. Kostja II vastu nõude lahendamisel kohaldas maakohus VÕS 65 lg 1, § 142 lg 1 ja 2, § 143 lg 1 ja 2, § 145 lg 1, TsÜS § 86 lg 1, lg 2 p 1 ja 2, lg 3, PKS § 25 ja viitas Riigikohtu lahendis nr 2-14-21710 p-s 49 märgitule. Maakohus tuvastas, et: - kostja II on alates 18.12.2015 kostja I ainuosanik ja alates 21.12.2015 on kostja II kostja I ainuke juhatuse liige; - kostja II on abielus YY-ga; - 10.11.2005-18.12.2015 oli YY Mercanteri osanikuks; - Mercanter oli sisuliselt perefirma ja see kuulus kostja II ja YY ühisvara hulka; - kuni 13.03.2019 kuulus Mercanterile kinnistu asukohaga Vihula vald, Sagadi küla Nurme; - alates 13.03.2019 kuulub nimetatud kinnistu kostja II tütrele CC-le; - kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega ühiselt XX ja YY kasuks; - YY on Mercanter Trans OÜ ainuosanik ja juhatuse liige; - Mercanter Trans OÜ kuulub YY ja kostja II ühisvara hulka;
4(7)
- kuni 13.03.2019 kuulus Mercanter Trans OÜ-le kinnistu asukohaga Vihula vald, Sagadi küla, Raini; - alates 13.03.2019 kuulub nimetatud kinnistu Mercanter Agro OÜ-le; - Mercanter Agro OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks on CC, kes on kostja II tütar. Maakohus järeldas, et käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja II varaline seisukord märgatavalt parem praegusest ja kostjal II oli võimalik käenduslepingust tulenevaid kohustusi ka oma vara arvel täita. Kostja II on 38 aastat vana. Viimati avaldatud Statistikaameti igakuiste sundkulutuste suurus on 408 eurot kuus. Juhul kui arvata maha kostja II sissetulekust 800 eurot kuus nimetatud sundkulutused, siis oleks võimalik kostjal tasuda igakuiselt laenu 398 eurot. Kohtu poolt tehtud arvestuse kohaselt oleks arvestades kostja II sissetulekut küllaltki reaalne tasuda laen tagasi umbes 13 aasta jooksul, sellisel juhul arvestades kostja II vastutuse maksimumsummat 61 560 eurot kostja II igakuise tagasimakse suuruseks 396,62 eurot. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kui kostja II ei oleks võõrandanud ära käenduselepingu sõlmimise aja temale kuulunud vara, siis oleks kostja II saanud hageja ees võlgnevuse tasuda ka temale kuulunud vara arvet. Kostja II kui käendaja sissetulekute perspektiivi arvestades ei ole käendaja vastutuse maksimumsumma 61 560 eurot äärmiselt ebaproportsionaalne. Nii suure laenusumma tasumine 13 aasta jooksul on tavapärane. Seetõttu ei pidanud hageja laenuandjana eeldama, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Kohus ei nõustunud kostja II väitega, et ta ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping oli sõlmitud eesmärgiga kostjale I kuulunud kinnistule lauda ehitamiseks. Kuna kostja II oli kostja I ainuosanik ja kostjale I kuulunud kinnistule lauda ehitamisel kostjale I kuulunud kinnistu väärtus tõuseks, siis tõuseks ka kostjale II kuuluva kostja I väärtus. Seega pidi kostja II saama käenduslepinguga tagatavast kohustuse ka isiklikku kasu. Nimetatust tulenevalt järeldas maakohus, et käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Laenude väljastamine juriidilisele isikule ei ole litsentseeritav tegevus, mistõttu laenu andmine kostjale I ja käenduslepingu sõlmine kostjaga II oli seaduslik. Tuvastamist ei leidnud, et hageja survestas kostjaid sõlmima lepingut loomalaude ehitamiseks ja selle tarbeks laenu võtmiseks. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 61 560 eurot, millest põhivõlgnevus summas 53 300 eurot, intressivõlgnevus summas 1788,61 eurot ja sissenõutaks muutunud viivised summas 6471,39 eurot. Kohus mõistis kostjalt I välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 14 881,79 eurot ja viivised alates 06.07.2019 põhinõudelt summas 53 300 eurot määras 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude - pöörata sissenõue kostja I vallasvarale, mis on kommertspandiga koormatud hageja kasuks - rahuldamisel kohaldas maakohus KomPS § 3, § 10 lg 1.
5(7)
Poolte menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel kostjate kanda solidaarselt, kostja I vastutab menetluskulude kandmise eest 100% ulatuses ja kostja II 80 % ulatuses, mistõttu kostja II kannab menetluskulud kostjaga I solidaarselt 80 % ulatuses.
APELLATSIOONKAEBUS
6.Apellatsioonkaebuses palub kostja II tühistada maakohtu otsuse osas millega mõisteti kostjalt II solidaarselt kostjaga I välja hageja kasuks 61 560 eurot. Kostja II leiab, et tema antud käendus Mercanterile on lõppenud seoses Mercanteri registrist kustutamisega ja kohustuse ülevõtmisega Mereeli poolt. VÕS § 153 lg 1 p 2 ja lg 2 koosmõjus kohaselt lõpeb käendus kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud kirjalikku nõusolekut vastutada uue võlgniku eest. Maakohus ei ole seda VÕS § 153 lg 1 p 2 ja lg 2 koosmõju otsuse tegemisel arvestanud. Kostja I asendamisega läks kohustus, mida kostja II oli varasemalt käendanud, Mercanterilt üle Mereelile. Kostja II ei ole andnud kirjalikku nõusolekut vastutada uue võlgniku eest. Seetõttu puudub õiguslik alus esitada käesolevas asjas nõuet kostja II vastu ja hagi tuleb lugeda kostja II osas tagasivõetuks. Maakohus ei ole seda TsMS § 208 lg 1 sätestatud põhimõtet arvestanud. Maakohus on valesti hinnanud kostja II kui varasema käendaja maksevõimet – apellant leiab, et käendusleping on heade kommete vastane ja tühine. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on jõustunud kostja I osas, kes ei ole apellatsioonkaebust esitanud.
9.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et tema ja kostja I vahel sõlmitud käendusleping lõppes seoses kostja I registrist kustutamisega ja kohustuse ülevõtmisega Mereeli poolt. Asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 153 lg 1 p 2 ja lg 2, mille kohaselt lõpeb käendus kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud kirjalikku nõusolekut vastutada uue võlgniku eest. Äriühingute ühinemisele ei kohaldu VÕS regulatsioon, sest ühineva äriühingu kohustused lähevad üle ÄS § 391 lg-test 1 ja 4 tulenevalt seaduse alusel ja äriseadustik ei näe ette, et kohustuste üleminekuks oleks vajalik käendaja nõusolek. Nimetatud sätete kohaselt võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing); ühendatav ühing loetakse lõppenuks; ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle
6(7)
ühendavale ühingule; uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Eeltoodu tõttu ei saa lugeda hagi hageja poolt ka tagasivõetuks (TsMS § 208 lg 1 alusel).
11.Põhjendamatu on apellandi üldsõnaline väide, et maakohus on valesti hinnanud kostja II kui käendaja maksevõimet ja käendusleping on heade kommete vastane ning sellisena tühine. Maakohus on tõendeid igakülgselt hinnanud ja oma siseveendumuse kohaselt põhjendatult leidnud, et kostjale II kuulus käenduslepingu sõlmimise ajal läbi talle ühisvarana kuuluvate kostja I ja Mercanter Trans OÜ osaluste piisavalt vara käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning kostjale II tõusnuks laenu kasutamisest selle sihtotstarbel (lauda ehitamiseks) kasu. Asjaolu, et kostja II muutis end pärast käenduslepingu sõlmimist varatuks, et tekkis vaidlus PRIA-ga või lauta ei rajatud, ei muuda käenduslepingut heade kommete vastaseks ega tühiseks. Samuti nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et arvestades kostja vanust, tema poolt tehtavate sundkulutuste statistilist suurust, laenu tasumise võimalikkust ja tavapärasust 13 aasta jooksul, kostja II sissetulekute perspektiivi, ei ole kostja II kui käendaja vastutuse maksimumsumma 61 560 eurot äärmiselt ebaproportsionaalne. Seetõttu ei ole käendusleping heade kommetega vastuolus ega tühine.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad vastustaja ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
13.Vastavalt TsMS § 190 lg-le 5, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Ringkonnakohtu 17.09.2019 määruse alusel vabastati kostja II riigilõivu 1100 euro tasumisest käesolevas asjas. Kostjalt II tuleb seetõttu välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 1100 eurot.
14.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.