Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri aruanne Avaldaja Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu esitas 12.03.2020 kohtule avalduse X X pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri võlgnik 05.04.2020 ning tema pärijaks on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus Tallinna linn. Harju Maakohtu 16.03.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Maire Arm esitas 06.04.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri poolt välja saadetud päringute vastustega ning pärija (Tallinna linn) poolt esitatud pankrotiavaldusega leiab kinnitust, et pärandvarast ei piisa pärandvara nõuete rahuldamiseks. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 10 võlausaldaja ees kokku summas 12115,56 eurot ning vara sisuliselt puudub. Likviidse varana on käesoleval hetkel võimalik käsitleda üksnes võlgnikule kuulunud pensionifondide osakuid (väärtusega ca 74,93 eurot) ja arveldusarvetel olevaid vahendeid summas 73,93 eurot. Kokku moodustub võlgniku vara hetkeväärtusega summas ca 148,86 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole võlgnik teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutises pankrotimenetluses kogutud dokumentide pinnalt, leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku pärandvara maksejõetus on ilmselt peamiselt tingitud võlgnikule üle jõu käivate laenukohustuste võtmisest, samuti kohustuste täitmiseks vajaliku vara ning piisava sissetuleku puudumisest. Laenukohustustest tulenevad kõrvalkohustused raskendasid võlgniku majanduslikku olukorda veelgi. Võlgniku suhtes oli tema eluajal algatatud mitmeid täitemenetlusi juba alates aastast 2016, millest võib järeldada, et võlgnikul oli raskusi oma kohustuste täitmisega juba oluliselt varem. Võlgniku surmale eelnenud aastatel esines tehinguid võlgniku arvelduskontodel äärmiselt vähe seal nähtuvad üksnes Sotsiaalkindlustusameti poolt tasutud pensionimaksed, mis on seotud olnud võlgniku töövõimetusega. Võlgniku ainsateks sissetulekuteks oli seega igakuine pension ulatuses, mille arvelt tekkinud kohustusi täita poleks olnud võimalik., ehk kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuriteo tunnustega tegusid pärandvara ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Kuna võlgnik on varatu palub ajutine haldur tasu ja kulud välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot, koos käibemaksuga 476 eurot ning summas 208 eurot välja mõista võlgnikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus vaatas eriolukorra tõttu pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses kohustades ajutist haldurit esitama aruande 06.04.2020 ja avaldajat esitama 13.04.2020 kirjalik seisukoht ajutise halduri aruande ja tasu osas. 20.04.2020 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1500 eurot ja tasumise tähtajaks hiljemalt 28.04.2020. Viimati nimetatud määruse saatis kohus teadaolevatele võlausaldajatele ja avaldas Ametlikes Teadaannetes. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 12 115,56 euroni ning vara on ca 148,86. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et X X (surnud 05.04.2019) pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur pole aruande koostamise käigus tuvastanud ka selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiidi tasumisest ja seda ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et X X (surnud 05.04.2019) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi (tunnitasuga 95 eurot tund) kokku 570 eurot, millele lisandub käibemaks 114 eurot, kokku 684 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu, võlgnikul ei ole piisavalt vara ja ka kohtu deposiiti ei ole ajutise halduri tasu katteks summat tasutud. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 207,60 eurot (684 -476,40) välja pärandvarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.