hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja A T, e-post xxx kostja N L (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kogu B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi N L’i (isikukood xxx) vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile
2-24-139826 kättetoimetamisest, kuid teatavakstegemisest.
1.B2 Impact OÜ esitas 05.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 07.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 17.01.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 24.01.2025 hagiavalduse N L vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1936.35 eurot, intress 256.66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 355.30 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis põhinõudelt, so 1936.66 eurolt alates 25.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud summas 405 eurot (riigilõiv 292.61 eurot hagiavalduselt riigilõiv 92.39 maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja menetluskulu 20 eurot) ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 06.11.2020 sõlmitud krediidikontoleping nr xxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles xxx lepingu 11.08.2024 üles. xxx loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 18.02.2025 jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja hagi täpsustamiseks. 28.02.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluses esitatud andmeid, kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Krediidiandja võttis arvesse: kostja enda poolt teavitatud sissetuleku - 900 eurot; - pensioniregistri andmetel sissetuleku 816.65 eurot; - kostja enda poolt esitatud finantskulud - 0 eurot, kuid krediidiandja kohaldas 100 eurot finantskohustuste suuruseks ning majapidamiskuludeks 100 eurot; - ülalpeetavad puuduvad. Krediidivõimelisuse hindamisel ja krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Pensionikeskuse andmetest summas 816.65 eurot, sest krediidiandja ei arvesta otsuse tegemisel sissetulekut, mis on kostja märgitud sissetulekust, kui see on suurem. Kui vaadata Pensionikeskuse andmeid, siis need suures osas ühtivad kostja märgitud sissetulekuga (ca 40 eurot vahe), ehk kostja teavitatud sissetulekus saab kindel olla. Kohustuste hindamisel arvestab krediidiandja ja automatiseeritud süsteem varaliste kohustuste, sealhulgas finantskohustuste, võimaliku suurenemise mõju (eeldatakse, et kohustused suurenevad krediidi tagasimakse ajal 5%) - seega kostja teavitatud kohustused summas 0 eurot ja 0 eurot, millele krediidiandja kohaldas kokku 424 eurot + 5% ning krediidifailis on see nähtav nii: - Arvesse võeti antud juhul ilmselgelt sissetulekut, mis on Pensionikeskuse andmebaasi kaudu tuvastatud ning see peab olema suurem kui 300 eurot, mis kõnealuse kostja puhul oli suurem; - Taotleja on ei tohi olla töötu, pensionil, töövõimetuspensionil, õpilane - võlgnik märkis, et ta on xxx; - Puuduvad avalikes ja 2
2-24-139826 mitteavalikes andmebaasides (Taust, Creditinfo andmebaas) maksehäired - kostjal ei olnud kehtivaid ega kehtetuid maksehäireid. Hageja esitas laenuteenindamise suhtarvu ja vaba raha jäägi arvutuskäigu ning järelduse, et need näitajad vastasid xxx poolt kehtestatud krediidivõimelisuse kriteeriumitele (kasutatud väljavõttel olevaid andmeid). xxx sisereeglite kohaselt on nõutav, et DTI ei oleks suurem kui 70%. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (100+79) / 817,9 =0,22 ehk 22%. Vaba raha jäägiks kujunes (486 – 200) –22*1,1 – 424 = 162,2 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Harju Maakohus võttis 24.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale N L’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 17.04.2025 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 26.06.2025 kohustas kohus hagejat täpsustama ja selgitama hagi alust. 07.07.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3
2-24-139826
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses 4
2-24-139826 märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringu pensioniregistrisse, lähtus kostja laenutaotlustest, krediidiandja kohaldas 100 eurot finantskohustuste suuruseks ning majapidamiskuludeks 100 eurot, krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega kehtetuid maksehäireid polnud. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on kasutanud majapidamiskulude ja finantskohustuste puhul piirmäärasid, kuid krediidiandja ei ole kontrollitud, kas kehtestatud piirmäärad olid kooskõlas kostja reaalsete kulutustega. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt peab kostja tasumata põhiosa 1666.47 eurot, intressi VÕS § 94 kohaselt 79.52 eurot, viivist tuleb arvestada põhiosalt 1666.47 eurot alates 12.08.2024-07.07.2025 ja on kokku 54.20 eurot. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulusid 35 eurot. Võttes arvesse hageja esitatud nõude ümberarvestust ei ole kohtu hinnangul leping kehtivalt üles öeldud (VÕS § 416). Ülesütlemisavaldus esitati hagejale 22.07.2024, millega anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 11.08.2024. Nõude ümberarvestuse kohaselt tegi hageja viimase makse 03.06.2024. Hageja ei ole toonud välja, et kostjal oli ümberarvestuse kohaselt osaliselt võlgnevus juba juuni kuus. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise hetkeks (11.08.2024) viivituses 3 osamakse tasumisega. Lepingu kohaselt oli minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks 60 kuud. Viimane väljamakse tehti kostjale 28.12.2023, mistõttu ei ole lepingu tähtaeg saabunud. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on hagejale 18.02.2025 ja 26.06.2025 selgitanud, et kui peale tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti üles öelda või esitada TsMS § 369 kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue. Hageja ei ole vastavaid taotlusi esitanud. Kohus on andnud hagejale korduvalt võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Kohtul ei ole võimalik hageja esitatu alusel tuvastada, mis summas on laenulepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks. Lepingu üldtingimuste punktis 11.2. on selgitatud, kuidas kujuneb minimaalne kuumakse: summa arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise perioodi vältel, v.a viimane makse ,mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne kuumakse ei ole siiski ühelgi juhul (välja arvatud viimane tagasimakse) väiksem kui 10 eurot. Nõude ümberarvestuses on välja toodud vaid laenusumma ning kostja teostatud tagasimaksed, kuid puudub info minimaalse kuumakse suuruse kohta, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, mis summas on muutunud hageja nõue sissenõutavaks. 5
2-24-139826 Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõue.
6.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kogu hagi rahuldamata. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, siis määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.