lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18656/13

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18656/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1958
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 310 lg 2Teabe kättetoimetamine ja edastamine kättetoimetamisetaTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsÜS § 69 lg 2Tahteavalduse tegemine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-18656

Tsiviilasi

apellatsioonikohtus

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ivi Mäeotsa vastu kahju hüvitamiseks 0 eurot 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. veebruari 2020 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

liigid Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant / vastuapellatsioonis vastustaja (hageja): AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), esindaja Arvi Luhakooder Vastustaja/vastuapellant (kostja): Ivi Mäeots (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Jaanika ReilikBakhoff

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu maakohtu 26. veebruari 2020 kohtuotsus muutmata.
2.Jätta apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas 27. novembril 2019 hagiavalduse Ivi Mäeotsa (kostja) vastu 3409,64 euro suuruse kahju hüvitise, 5,23 euro suuruse viivise ja jooksva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja nõue tuleneb sellest, et kostjale kuuluvas korteris toimunud veeavarii tagajärjel sai kahjustada korteriomand, mida kindlustas hageja.
2.Kostja taotles 19. detsembril 2019 täiendavat tähtaega kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ning juhul, kui need ei õnnestu, palus kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja võttis 30. jaanuaril 2020 hagi õigeks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja esitas taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3414,87 eurot (s.o põhinõue 3409,64 ja viivis 27. novembri 2019 seisuga 5,23 eurot). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 28. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole kostja võtnud hagi kohe õigeks, vaid on vaielnud kohtule 19. detsembri 2019 esitatud vastuses vastu muuhulgas kahju suurusele ning nõude õiguslikule alusele. Seega puudub alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 kohaldamiseks. Kohus leidis, et on põhjust jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Tõenditest nähtub, et hageja on saatnud kostjale 6. novembril 2019 kohtuväliselt kahjunõude kostja Soome Vabariigis asuvale aadressile ning andnud talle tähtaja kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Kostja vastuväite kohaselt sai ta Soome postitöötajate streigi tõttu hageja nõudekirja kätte alles 28. novembril 2019, s.o pärast seda, kui hageja oli 27. novembril 2019 kohtusse hagi esitanud. Hagi sai kostja kätte 4. detsembril 2019. Kostja leiab, et hageja pöördus kohtusse ennatlikult ja põhjendamatult, sh oleks ta pidanud kostjaga ühendust võtma e-kirja või telefoni teel.

Kohtu hinnangul tuleks pidada mõistlikuks, et võlausaldaja kasutab kohtuvälise nõude esitamisel talle kättesaadavaid võlgniku sidevahendeid, mitte üksnes postiaadressi, seda enam, et kostja aadress asus väljaspool Eesti Vabariiki.

6.novembril 2019 kostjale saadetud kirjas on hageja andnud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks 14 päeva kirja eeldatava väljasaatmise kuupäevast. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikult eeldada, et välisriiki saadetud kiri jõuab adressaadini ning ta jõuab teha vabatahtliku makse hageja antud 14 päeva jooksul. Kohus viitas analoogia korras TsMS § 310 lg-le 2, mille kohaselt menetlusdokumendi saatmisel välisriiki loetakse dokument kätte saaduks reeglina 14 päeva möödudes postitamisest arvates. Ka sellisel juhul oleks mõistlik anda adressaadile täiendav tähtaeg vajadusel kirjale reageerimiseks. Kohtu arvates tuleks hageja antud tähtaega kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks pidada ebamõistlikult lühikeseks. Ka ei nähtu esitatud tõenditest, et hageja oleks kasutanud tähtkirja teenust, vaid saatis nõude lihtkirjana. Seega peab kohus usutavaks, et hagejal puudus enne kohtusse pöördumist tegelikult info selle kohta, kas kostja on hageja määratud tähtaja jooksul üldse nõudekirja kätte saanud. Samas oleks hagejal olnud võimalik kostjaga ühendust võtta ka vähemalt hagejale teadaolevat telefonikontakti kasutades ning andes kostjale võimaluse kohtuvälisele nõudele enne kohtusse pöördumist reageerida ja kohtuväliselt kompromissile jõuda. Kohus ei pidanud eeltoodut arvestades õiglaseks jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejale tuli TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ja menetluskulude poolte endi kanda jätmine üllatusena. Hagejal ei olnud võimalik avaldada arvamust kostja paljasõnaliste väidete osas, millele kohus otsuses tugines. Kostja väited Soome postitöötajate streigi kohta on paljasõnalised. Samuti on paljasõnalised väited, et hagejal oli olemas kostja e-posti aadress ja telefoninumber. Arusaamatuks jääb, kuidas leidis kohus, et Tallinnast Helsingisse saadetud kiri ei jõua adressaadini 14 päeva jooksul. TsMS § 310 lg 2 ei kohaldu. Kui analoogia korras TsMS § 310 lg 2 kohalduks, peaks kohalduma ka õiguslik tagajärg – kahjunõude sissenõutavaks muutumine. Pooled ei vaidle, et nõue muutus sissenõutavaks 21. novembril 2019. Kohus on rahuldanud viivise nõude 27. novembri 2019 seisuga summas 5,23 eurot, millega kohus nõustus, et kahjunõue muutus sissenõutavaks 21. novembril 2019. Hageja esitas hagiavalduse kohtule
27.novembril 2019, seega nädal aega pärast seda, kui nõue muutus sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudus enne 20. novembrit 2019 võimalus kahjunõudega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Tahteavalduse võis esitada lihtkirjana postiteenuse vahendusel. Hageja saatis kostjale nõudekirja rahvastikuregistris olevale aadressile. Kohus ei selgita, millele tuginedes kohus leidis, et hageja teadis või pidi teadma kostja e-posti aadressi või telefoni. Hagejal tõesti puudus teave, kas kostja on hageja nõudekirja kätte saanud, kuid hageja ei pidanud seda ka teadma. Samuti ei ole tegemist kohtusse pöördumise eeldusega. Täitmata on TsMS § 162 lg 4 eeldus „äärmine ebaõiglus“.
5.Kostja (vastustaja) palus jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hagejale oli teada, et pooltel on vaidlus menetluskulude jaotuse osas. Kostja juhtis oma
29.jaanuari 2020 e-kirjas hageja tähelepanu asjaolule, et hageja loodud olukorras on kohtul võimalik kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Hageja saanuks selle kostja väite osas oma seisukoha esitada. Ka oli hagejal võimalus esitada oma seisukoht postitöötajate streigi ja kostja e-posti ja telefoninumbri olemasolu kohta. Soome postitöötajate streik oli üldteadaolev asjaolu, mistõttu polnud seda vaja tõendada. Ka streigist sõltumata oli hageja antud tähtaeg vastamiseks liiga lühike. Kohus on postitöötajate streiki maininud kostja vastuväitena, mitte kui tõendatud asjaolu ning otsuse põhjendust. Hageja poolt esitatud hagiavalduse lisast nr 6 nähtub kostja telefoninumber. 14-päevane tähtaeg ei olnud piisav kirja kätte saamiseks, olukorraga tutvumiseks ning makse teostamiseks. Kuivõrd õiguslikus mõttes tekib kahjunõude esitamisel viivise nõude õigus alates võlausaldaja teatest võlgnikule ning kostja pole pidanud vajalikuks kahelda, et hageja saatis lihtkirja välja
6.novembril 2019, siis ei pidanud kostja vajalikuks ega õiguslikult põhjendatuks vastu vaielda viivise arvestuse algkuupäevale. See ei tähenda, et kostja oleks nõustunud asjaoluga, et ta sai kahjunõude kätte nädal varem kui tegelikult. Kohus pole võtnud seisukohta, millal muutus nõue sissenõutavaks, sest hagi võeti kostja poolt õigeks. Kohus on piisavalt põhjendanud menetluskulude jätmist poolte endi kanda.
6.Kostja (vastuapellant) esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja taotles maakohtult TsMS § 168 lg 6 kohaldamist, mida maakohus ei teinud põhjusel, et kostja vaidles 19. detsembri 2019 vastuses hagile vastu. Kostja 19. detsembri 2019 dokumendi eesmärk oli saada täiendav tähtaeg hagile vastamiseks juhul, kui asi ei lahene kompromissiga. Kostja väljendas vastuses teadmist, et peab kahju hüvitama, kuid soovis täpsemalt uurida hüvitise suurust. Kostja ei saanud hagi õigeks võtta hageja viidatud ebaõigetel õiguslikel alustel, kuid see ei tähenda, et kostja ei oleks õigeks võtnud kohustust kahju hüvitada. Kohene õigeksvõtt on määratlemata õigusmõiste, ning tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, millal tekkis kostjal esmakordselt alus hagi õigeks võtta. Kohus pikendas hagile vastamise tähtaega, misjärel võttis kostja kohe hagi õigeks, kuna oli saanud tutvuda asjaoludega. Kostja taotles kohtult alternatiivselt TsMS § 163 lg 2 kohaldamist hageja menetluskulude osas, kuna oli pakkunud hagejale kompromissi, millega tasub kogu kahjunõude, v.a hageja menetluskulud. Kohus selles osas seisukohta ei võtnud. Hageja ei teinud kõike mõistlikku kahjunõue kohtuväliselt ja ilma kuludeta esitamiseks. Hageja andis kahjunõude täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja ja on käitunud kostja suhtes kohtusse pöördudes ja kompromissist keeldudes ebamõistlikult.
7.Hageja (vastuapellatsioonis vastustaja) palus jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja nõustub kohtuga, et kostja ei võtnud hagi kohe õigeks. 19. novembri 2019 vastuses andis kostja selgelt teada, et ei nõustu kahju suurusega. Hageja hinnangul ei ole võimalik hagi kohest õigeksvõtmist sisustada tingimuslikult, et kostja võtab hagi kohe õigeks, kui kaks kuud kestvad kompromissläbirääkimised kahju suuruse üle ebaõnnestuvad. Kostja sai kahjuhüvitise suuruse osas vajaliku info hagiavaldusega.

TsMS § 163 lg 2 ei kohaldu, sest selle eelduseks on hagi osaline rahuldamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtu alusel ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 3409,64 eurot ja viivise. Selles osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud ja maakohtu otsus on jõustunud. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Selles osas on maakohtu otsuse vaidlustanud mõlemad pooled. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, sest ei pidanud kulude kostja kanda jätmist õiglaseks või mõistlikuks. Hageja leiab, et kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta seoses hagi täieliku rahuldamisega kostja kanda. Kostja leiab, et kõik menetluskulud tuleb tema poolt hagi õigeksvõtmisega seoses jätta hageja kanda. Alternatiivselt taotleb kostja TsMS § 163 lg 2 kohaldamist.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega menetluskulude jaotamisel ja ei pea vajalikusk neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on asjas tuvastanud kõik olulised asjaolud, mis seonduvad hageja poolt kostjale kohtuväliselt kahju nõude esitamisega ja nõudekirja kostja poolt kättesaamisega 1 päev pärast hagi esitamist kohtusse. Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et hageja tegevus kostjale kahju nõude esitamisel arvestades kostja asukohta välisriigis ei jätnud kostjale mõistlikult aega kahjunõue kätte saada ja see nõustumisel täita. Soome postitöötajate streik algas 11. novembril 2019 ja see lahenes
27.novembriks 2019 : https://www.err.ee/1007543/soome-postitootajate-toovaidlus-sailahenduse-streik-loppeb; https://www.err.ee/1005968/esmaspaeval-algavad-soomesulatuslikud-streigid-postitootajate-toetuseks; https://www.err.ee/1008696/postitootajatestreigi-keskmes-olnud-soome-minister-astus-tagasi. Hageja ei ole asjas tõendanud, et kostja oleks kahjunõude kätte saanud varasemalt, kui kostja seda väidab, st 28. novembril 2019. Hageja esitas hagi kostja vastu päev varem, st
27.novembril 2019. Kostja on asjas põhjendatult asunud seisukohale, et hagejal polnud põhjust hagiga kohtusse pöörduda, vaid ta oleks pidanud kohtuväliselt läbirääkimisi pidama. Kostja telefoninumber oli hagejale teada (vt hagiavalduse lisa nr 6). Kostja ei saanud nõudest enne hagi esitamist teada. Kuna kostja elas välisriigis, pidi ta seoses hagi esitamisega pöörduma õigusnõustaja poole, seoses millega tekkisid tal kulud, mis oleksid võinud hageja, st professionaalse kindlustusandja mõistliku käitumise korral olla olemata. Kostja võttis asjas hagi õigeks pärast kõigi asjaoludega tutvumist. Esimeses vastuses kohtule vaidlustas kostja kahju suurust ja taotles kohtult tähtaja määramist kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Läbirääkimisteks pooltel enne hagi esitamist võimalust ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et sellistel asjaoludel on maakohus põhjendatult kohaldanud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud võimalust jätta sõltumata hagi rahuldamisest kõik menetlusega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda.
11.Ringkonnakohus leiab, et otsuse p-s 10 tuvastatud asjaolude tõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamine TsMS § 168 lg 6 alusel. Nimetatud säte võimaldaks samuti jätta kõik hageja menetluskulud tema enda kanda. Hagi kohese õigeksvõtuga kaasneb eeldus, et kostjal menetluskulusid ei ole ja neid ei teki ja seega peaks lõppjäreldusena menetluskulude jaotus olema sama.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 163 lg-t 2 saab menetluskulude jaotamisel kohaldada üksnes hagi osalise rahuldamise korral. Käesoleval juhul rahuldas maakohus hagi kostja vastu täielikult, mistõttu ei ole kohtutel võimalik poolte menetluskulude jaotamisel sellest sättest lähtuda.

12.Seoses apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja