2-20-100405
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29.04.2020. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-20-100405
Tsiviilasi
Holm Bank AS hagi Axx Mxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (registrikood: 14080830; asukoht: Posti tn 30 Haapsalu linn, 90504 Lääne maakond); Hageja esindaja: Katrin Mikkus (Holm Bank AS; e-post: [email protected]); Kostja: Axx Mxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
2-20-100405
Menetluskulude jaotus Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 212,50 eurot Holm Bank AS arveldusarvele nr EE087700771000802113 LHV Pank AS-is või arveldusarvele nr EE391010220035757017 SEB Pank AS-is, märkides viitenumbriks 9712211434. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Menetluse käik Hageja esitas 10.03.2020. a hagi Axx Mxxxxxx vastu hagiavalduse, milles taotleb kostjalt hageja kasuks 1591,35 euro väljamõistmist, sh põhivõlg summas 1447,42 eurot, intressi summas 138,93 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot välja mõistmist. Tsiviilasi nr 2-20-100405. Lisaks esitas hageja Holm Bank AS 17.03.2020. a hagi Axx Mxxxxxxx vastu, milles taotleb kostjalt hageja kasuks 1343,98 euro välja mõistmist, sh 985,74 eurot on põhivõlg ning 358,24 eurot intress. Tsiviilasi nr 2-20-100407 28.04.2020. a määrusega liitis kohus tsiviilasjad ühisesse menetlusse, lugedes tsiviilasja numbriks 2-20-100405. 29.04.2020. a esitasid pooled kohtule 28.04.2020. a allkirjastatud kompromisslepingu, millest nähtuvalt kohustub kostja tsiviilasjades (2-20-100405 ja 2-20-100407) tasuma kokku 1825 eurot 60 kuu jooksul maksegraafiku alusel. Hageja loobub osaliselt esitatud nõuetest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kostja ei ole nõuet vaidlustanud Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui
2-20-100405 täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Holm Bank AS hagiavalduse esitamisel 10.03.2020. a (tsiviilasi nr 2-20-100405) tasunud kokku riigilõivu 225 eurot ning hagiavalduse esitamisel 17.03.2020. a (tsiviilasi nr 2-20-100407) tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 212,50 eurot hageja arveldusarvele nr EE087700771000802113 LHV Pank AS-is või arveldusarvele nr EE391010220035757017 SEB Pank AS-is, viitenumbriga 9712211434. Viitenumber on kohustuslik. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.