1.Jätta rahuldamata J P hagi J K vastu 1 850 euro nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja J P kanda. Menetluskulud summas 280,5 eurot so hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta J P kanda.
3.Kohtuotsus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.12.09.2019.a. esitas J P Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J K vastu 1850 euro nõudes. Võlgnik esitas vastuväite ning 25.10.2019.a. kohtumäärusega anti tsiviilasi üle hagimenetlusse. 21.02.2020.a. vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja esitas hagi 04.11.2019.a. ja täiendas hagi 03.12.2019.a. Hagejale kuulub XXXXX kinnistu. 06.04.2019.a avastas hageja, et talle kuuluval kinnistul on tehtud raiet, mida hageja ei tellinud. 07.04.2019.a. selgus, et raiet tegi J K, kes tunnistas, et raius võõral maal, kuna ei kontrollinud kaarti. Kahjude selgitamiseks tellis hageja hindamise. Hindamisakti alusel on hagejale tekkinud kahju suurus 2 850 eurot.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 23.04.2019.a. võlatunnistuse, mille kohaselt kostja tunnistas võlgnevust summas 2 850 eurot. Kostja pidi võlgnevuse tasuma kokkuleppel. Samuti pidi kostja koristama maha võetud puud hiljemalt 15.05.2019.a. Kostja koristas mahavõetud puud ja tasus 31.05.2019.a. 1000 eurot, kuid kokkuleppe edasisest täitmisest kostja keeldus. Kostja väidetel jääks ta kahjumisse. Hageja ei ole tellinud kostjalt raietöid, seega ei pea hageja arvestama kostja kuludega. Tegemist oli hageja küttepuude varuga. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 1 850 eurot.
4.Poolte vahel on sõlmitud võlatunnistus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses. Kostjal tuli võlgnevus tasuda hiljemalt 01.07.2019.a.. Kostja kohustust ei täitnud. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud lepinguvälise kahjuga, mille sätestab VÕS § 1043. Õigusvastasus seisneb hageja omandiõiguse rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 5) ja puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Poolte vahel on tekkinud eraldi õigussuhe 23.04.2019.a. sõlmitud lepingu alusel.
5.Kahju suuruse väljaselgitamiseks on hageja tellinud hindamise. Akti kohaselt on maha võetud 572 puud, mille diameeter on üle 14 cm ja raiega on tekkinud raiejäätmeid hinnanguliselt 250 kantmeetrit. Raiutud puud oli hageja küttepuude varu, mida hagejal ei olnud kavas lähiaastatel raiuda. Seega tuleb hagejal lähitulevikus samas hulgas küttepuid osta. Kostja käitumise tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Kahjusumma 2 850 eurot koosneb summast 1 494,4 eurot, mille hageja peab tulevikus kulutama samas mahus küttepuude muretsemiseks ja 1250 eurost, mida hagejal oleks võimalik saada tulevikus raie tegemisel tekkivate jäätmete eest. Lisandub hindamise kulu, mis on tingitud kostja õigusvastasest tegevusest. Kuna kostja on hagejale tasunud 1000 eurot, siis tuleb tekitatud kahju eest välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 850 eurot. Kostja seisukohad
6.Kostja tunnistab, et võis kogemata võtta osa võsa maha hageja maalt, kuna piirivaiu ei olnud näha. Mahavõetud võsa vedas kokku. Kokku sai 13 koormat, iga koorma suurus oli 10,5 m3.
Kokku seega 136,5 m3. Akti järgi on aga mõõtmistulemus 250 m3. Kostja pöördus ka isikute poole, kes igapäevaselt tegelevad puidu hakkimisega ja ka need isikud olid seisukohal, et kuski 150 m3 on see kogus. Kostja toonitab, et tegemist ei olnud metsaga, vaid kraaviäärse võsaga. Kostja on hagejale pakkunud, et lasta hakkurist materjali läbi, siis saab teada täpse koguse, kuid hageja sellega nõus ei ole. Kostja on pakkunud hagejale, et mahavõetud puud viib ta tasuta hagejale koju. Hageja sellega nõus ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
7.Hageja J P on esmase nõudena palunud kostjalt välja mõista 1 850 eurot poolte vahel 23.04.2019.a. sõlmitud võlatunnistuse ja kokkuleppe alusel. Kohtule on esitatud võlatunnistus ja kokkulepe võlgnevuse tasumiseks, mis on hageja ja kostja vahel sõlmitud 23.04.2019 /dtl 33/. Võlatunnistuse punkt 1 kohaselt on kostja tunnistanud võlgnevust summas 2 850 eurot, mis on tekkinud puude ja võsa raiumisest XXXXX kinnistul ja kahju suurus on kinnitatud aktiga, mille aluseks on võetud materjali turuhind ning lisandub akti koostamise tasu. Võlatunnistuse p 2 kohaselt käsitletakse lepingut võlatunnistusena, millega luuakse uus iseseisev kohustus. Täiendava tingimusena kohustus kostja puhastama XXXXX kinnistu raiejääkidest hiljemalt 15.05.2019.a., mis tuleneb kokkuleppe punktist 4.
8.Hageja on 28.01.2020.a. esitatud hagi täienduses märkinud, et poolte vahel 23.04.2019.a. sõlmitud leping on võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses. Hagi täiendustest nähtub, et hageja käsitleb võlatunnistust eelkõige kui sõltumatut võlakohustust kõrvuti algse kohustusega. Riigikohus lahendi 3-2-1-103-16 punktis 16 selgitab, et võimalik on eristada kahte liiki konstitutiivset võlatunnistust. Esiteks võib konstitutiivseks võlatunnistuseks olla leping, mille pooled sõlmivad mingi majandusliku või muu eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Teisalt võib võlatunnistus olla konstitutiivne ka siis, kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). See tähendab, et lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võib olla poolte vahel muid õigussuhteid, aga nende tahe on luua iseseisev kohustus. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises, ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (st kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-147-15, p 13). Sama lahendi punktis 18 märgib Riigikohus, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei pruugi olla iseenesest piisav, et
lugeda võlatunnistus konstitutiivseks. Kuid samamoodi ei anna alati alussuhtele viitamine võlatunnistuse tekstis alust lugeda võlatunnistus deklaratiivseks. Oluline on poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel, mis tuleb tuvastada (vt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28; 18. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1125-15, p 14). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Eelnev ei tähenda, et võlatunnistuse pealkiri ja sõnastus oleksid tähtsusetud. Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta.
9.VÕS § 29 sätetel hindab kohus, kas poolte vahel sõlmitud lepingu p 2 järgi on tegemist uue iseseisva kohustusega, mis ei ole seotud algse kohustusega. 04.11.2019.a. esitatud hagis tugineb hageja kahju hüvitamisele. Hagi alusena tugineb hageja ebaseadusliku raie tegemisest tulenevale kahjule. 03.12.2019.a. hagi täienduses tugineb hageja samuti kahju hüvitamisele, mis on tekkinud ebaseadusliku raie tulemusena. Kohtu eelistungil selgitas hageja, et nõuab võlgnevust tulenevalt kahju tekitamisest /dtl 60/. Peale kohtu selgitamiskohustuse täitmist oli hageja seisukohal, et nõuab võlgnevust lähtuvalt võlatunnistusest /dtl 61/. Hageja selgitas, et ei osanud arvata, et kahju hüvitamise asjaolud ja võlatunnistus võivad olla kaks erinevat asja. Hageja lisas, et võlatunnistus on koostatud näidise järgi /dtl 61/. Kostja selgitas eelistungil, et algul oli ta nõus maksma, sest oli võõra maa peal ja tundis ennast süüdi. Seetõttu pani ka allkirja. Kui kostja allkirjastas võlatunnistuse, siis oli materjal veel kokku korjamata. Kuna hageja oli tellinud spetsialisti, siis kostja uskus, et see on õige ja kirjutas alla ning maksis ära 1 000 eurot. Peale koristamist sai aru, et võlakirjal olev materjali kogus ei ole õige /dtl 61-62/.
10.Hageja on kinnitanud, et sisuliselt oli dokumendi nö “põhja peal“, millele koostati võlatunnistus olemas tekst, et luuakse uus iseseisev kohustus. Kumbki pool ei ole andnud selgitusi ega toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et poolte eesmärgiks oli luua iseseisev uus kohustus. Seda kinnitavad hageja hagi aluseks olevad asjaolu, mis on märgitud hagis ja esialgses täienduses ning hageja selgitused eelistungil. Kostja selgitustest nähtub, et võlatunnistuse allkirjastamisel oli oluline metsamaterjali maht. Kordagi ei tulnud arutluse alla poolte tahe, et võlatunnistusega luuakse uus iseseisev kohustus, mis ei ole seotud kostja poolt teostatud raiega. Eeltoodu alusel ning kohaldades VÕS § 29 lg 5 p 1 ja 3 leiab kohus, et pooltel puudus tahe võlakirjaga luua algsest kohustusest sõltumatu iseseisev kohustus.
11.Kohtu hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostja on tunnistanud hageja ees kohustust, mis tuleneb puude ja võsa raiumisest XXXXX kinnistul. Riigikohus on korduvalt erinevates lahendites (2-14-58735, 3-2-1-63-16, 32-1-25-15) märkinud, et deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on eeskätt tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnistatud võlga ei ole või see on lõppenud.
12.Kohus selgitas võlgnikule tema tõendamiskoomist /dtl 63/. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja on vaidlustanud raie tulemusena saadud
puidumaterjali koguse, kuid ei ole tõendanud oma väiteid väiksemast materjali kogusest. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Kostja märkis, et tal on tunnistajad, kes tema väiteid tõendavad, kuid taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ei teinud. Samuti ei esitanud kostja tõendeid, mis tema väiteid tõendaks. Kostja poolt edastatud foto ja paber kriipsudega ei tõenda kostja poolt raiutud metsamaterjali kogust /dtl 100, 101/.
13.Kuna kostja on jätnud oma tõendamiskoormise täitmata, siis lähtub kohus hageja poolt esitatud tõenditest ning asjaoludest, milles pooled kohtus kokku leppisid, et neil vaidlus puudub.
14.Kostja on tunnistanud hageja ees kohustuse olemasolu. Kostja on tunnistanud hagejale kahju tekitamist, kuid vaidlus on tekitatud kahju suuruses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal ei olnud õigust teostada raiet hagejale kuuluval kinnistul. Õigussuhe on kvalifitseeritav VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 kahju õigusvastase tekitamisena.
15.Pooled on kokku leppinud, et puit, mis kostja maha võttis kuulub hagejale. Vaidlust ei ole, et kogu materjal on alles /dtl 62/.
16.Kohtule on hageja poolt tõendina esitatud registriosa nr XXXXXXX väljatrükk, millelt nähtub, et hageja on XXXXX kinnistu omanikuks /dtl 85/. Aktiga, mis on koostatud 18.04.2019.a. XXXXX kinnistul kraavi äärtest raiutud puude kohta on tõendatud, et kokku loendati 572 kändu, mille läbimõõt on suurem kui 14 cm. Sellest oleks saanud välja lõigata 46,7 tm küttepuud, mille turuväärtus on 1494,4 eurot. Raide jäätmeid on 250 kantmeetrit, millest saab hakkepuitu ja selle turuhind on 1250 eurot /dtl 84/. Kuna kostja oma tõendamiskoormist ei ole täitnud, siis akti alusel loeb kohus kogu mahavõetud puidu turuväärtuseks 2 744,4 (1494,4+1250) eurot.
17.Kostja on tasunud hagejale 1 000 eurot. Seega peaks kostja tasuma hagejale mahavõetud puidu eest veel 1 744,4 eurot. Samas on pooled kokku leppinud, et puit, mis kostja maha võttis kuulub hagejale /dtl 62/. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. Seega on kohus seotud poolte seisukohaga, et kogu mahavõetud puit kuulub hagejale. Hagejal on puitu kokku 2 744,4 euro eest, mis tuleneb hageja enda poolt esitatud aktist. Kohus on seisukohal, et tähtsust ei oma asjaolu, kas tegemist on küttepuude või võsaga, mille üle pooled vaidlevad. Hageja jaoks on tegemist küttepuudega, kostja jaoks võsaga. Kuna hageja ise toetub tõendina aktile, milles on märgitud nii küttepuude kui raiejäätmete turuväärtus, siis tuleb sellest lähtuda. Turuväärtus ei sõltu sellest, kellele mahavõetud puit kuulub. Seega on hagejal ebaseadusliku raie tulemusena puitu turuväärtusega 2 744,4 euro eest ja kostja on talle hüvitanud 1 000 eurot. Hageja on nõudes tuginenud puidu turuväärtusele. Hageja tugineb asjaolule, et raiutud puud olid tema küttepuude varu, mida tal ei olnud lähiaastatel kavas raiuda ning hiljem peab ta sama summa kulutama küttepuude varumiseks. Kuna mahavõetud puit kuulub hagejale, siis on hagejal ise võimalus otsustada, mida ta teeb oma varaga summas 2 744,4 eurot.
18.Hageja tugineb nõudes puidu väärtusele ja asjaolule, et ta käesoleval ajal ei tahtnud puid teha. Muid asjaolusid ei ole hageja oma nõude põhjenduseks esile toonud. Kui hageja käesoleval ajal ei soovi puid endale, siis on tal puidumaterjal võimalik võõrandada vastavalt turuväärtusele, mis tuleneb hageja enda poolt esitatud aktist.
19.Kostja ei ole vaidlustanud akti koostamise tasu summas 105,6 eurot. Tegemist on hageja kuluga, mis oli seotud kostja poolt teostatud raie kahjude hindamiseks. Seega on hagejal puitu
summas 2 744,4 eurot, kostja on talle hüvitanud akti koostamise tasu 105,6 eurot ning 894,4 eurot.
20.Hageja on nõuet sisustanud ebaseadusliku raiega, puidu väärtuse ja akti koostamise tasuga. Seejuures on hageja jätnud tähelepanuta, et kogu mahavõetud puit jäi talle endale. Kostjalt nõuab hageja hüvitist puidu väärtuse eest, mis talle endale kuulub ja on tal olemas. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt nõuda kahju hüvitamist osas, milles hagejal on vara olemas ning omanikuna on hagejal nimetatud vara õigus vallata, kasutada ja käsutada. Kostja on enne kohtusse pöördumist hagejale hüvitanud akti koostamise tasu. Kuna hageja muid asjaolusid oma nõude põhistamiseks ei ole esile toonud, siis tuleb hageja nõue kostja vastu jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on küll teostanud hageja tahte vastaselt raie, kuid raie tulemusena saadud puid on hageja oma ning kostja on hüvitanud akti koostamise tasu ning tasunud 894,4 eurot.
21.Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt nõude aluseks toodud asjaoludel kostja hagejale kahju tekitanud. Hageja poolt esile toodud asjaolud võinuks olla kostja poolt kahju tekitamise aluseks juhul, kui puit, mis maha võeti jäänuks kostjale, kuid pooled on kokku leppinud, et puit, mis maha võeti kuulub hagejale ja vaidlust ei ole, et puit on alles. Hagejal on puidu omanikuna võimalik ise otsustada puidu kasutamine ja käsutamine, samuti sellest saadava raha käsutamine.
22.Kostja poolt raie tegemine hageja kinnistul on kahtlemata taunitav. Kostja on korduvalt oma teguviisi eest vabandanud. Vaatamata kostja poolt ebaseadisliku raie tegemisele, ei ole alust rahuldada hageja kahju hüvitamise nõuet kohtu ette toodud asjaoludel, sest kogu mahavõetud puit on jäänud hagejale.
23.VÕS § 127 lg 1 ja lg 5 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja on tuginenud asjaolule, et tal on tekkinud kahju summas 2 850 eurot, millest kostja on hüvitanud 1 000 eurot. VÕS § 127 lg 5 eesmärgiks on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi, st kannatanu ei tohi pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust olla paremas olukorras, kui ta oleks olnud muidu. Käesoleval juhul oli hagejal enne kostja poolt raie tegemist kraavi kallastel metsamaterjal. Pärast raide tegemist oli hagejal materjali turuväärtusega 2 744,4 eurot, mis kõik on hageja omandis. Kostja on hagejale hüvitanud 1 000 eurot, millest 105,6 eurot on akti koostamise tasu. Hageja ei ole tõendanud ega kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtub, et hageja kahju suurus oleks suurem kui 2 850 eurot. Hageja nõude rahuldamine oleks vastuolus VÕS § 127 lg-ga 1 ja 5. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata J P hagi J K vastu 1 850 euro nõudes.
24.Tsiviilasja hind on 1 850 eurot vastavalt TsMS § 133 lg 1.
25.Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuna otsus on tehtud kostja kasuks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel käesolevas kohtuotsuses.
26.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et menetluskuludeks on hageja poolt tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel kokku summas 280,5 eurot. Nimetatud riigilõiv jääb hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.