Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-12761
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi taotlus määrata ekspert kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 052/2016/1276
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik I (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Janek Väli Puudutatud isik II (sissenõudja) MPS Invest OÜ (registrikood 11420254)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud XX kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (puudutatud isik I, võlgnik) kinnisvara suhtes toimus täitemenetlus täiteasjas nr 052/2016/1276. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tallinna notar Liivi Laose 11.01.2008 notariaalakt nr 90 (hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) ja sissenõudja MPS Invest OÜ täitmisavaldus. Nõude sisuks oli hüpoteegiga tagatud nõue 63 911,64 eurot. Hüpoteegiga koormatud kinnisasjaks oli võlgnikule kuuluv kinnisasi, asukohaga Kullese tee 1, Rae küla, Harjumaa, registriosa nr 12583202.
2.Võlgnik esitas 09.08.2018 Harju Maakohtule hagi MPS Invest OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) vastu täiteasjas nr 052/2016/1276 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-18-11956).
3.Kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) koostas 14.08.2018 kinnisasja arestimise akti ja arestis võlgnikule kuuluva kinnisasja kohtutäituri määratud hinnaga 46 000 eurot.
4.Võlgnik esitas kohtutäiturile 27.08.2018 kaebuse, milles vaidlustas kohtutäituri poolt kinnisasjale määratud hinna.
5.Kohtutäitur esitas 27.08.2018 Harju Maakohtule taotluse määrata ekspert kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 052/2016/1276.
6.22.10.2018 esitas riiklikult tunnustatud ekspert VL kohtule eksperthinnangu nr 0619-18, mille kohaselt on kinnisasja turuväärtus 28 400 eurot.
7.Harju Maakohus peatas 03.01.2019 määrusega praeguse asja menetluse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-18-11956.
8.Harju Maakohus rahuldas 15.02.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-11956 võlgniku hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 052/2016/1276 lubamatuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.10.2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kohtuotsus jõustus 26.11.2019.
9.Kohtutäitur Kaire Põlts lõpetas 13.12.2019 otsusega täitemenetluse võlgniku vara suhtes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 alusel ja jättis täitekulud TMS § 221 lg 4 alusel sissenõudja kanda.
10.Harju Maakohus lõpetas 07.01.2020 määrusega menetluse praeguses asjas ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtu poolt määratud ekspert on korraldanud kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu nimetatud vara turuhinna kohta. Sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ja menetlus tuleb lõpetada. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kinnisasja uus hindamine on korraldatud võlgniku soovil ning lahend tehakse seega tema huvides. Kohtutäitur kõigest vahendab täitemenetluses hinda vaidlustanud isiku avaldust kohtule ja tal puudub iseseisev huvi asja lahenduse vastu. Seega ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kui avaldaja kanda.
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse.
2-18-12761 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt toimus kinnisasja hindamine mitte võlgniku soovil, vaid tulenevalt sellest, et sissenõudja oli tema vastu esitanud alusetu täitmisavalduse. Võlgnik oli sunnitud oma õigusi kaitsma, mh vaidlustama arestitud kinnisasja hinna. Maakohus pidanuks TsMS-i sätete kohaldamisel arvestama, et TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad täitekulud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul sissenõudja kanda. Kohtul on hagita asjas menetluskulude jagamisel ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid mitme menetlusosalisega asjas peab kohus juhinduma sarnaselt hagimenetlusele eelkõige sellest, milline on avalduse alusel lahendatud kohtuasja tulemus. Kuivõrd täitemenetlus algatati sissenõudja põhjendamatu avalduse alusel, siis on kohtuvaidluse tulemust arvestades õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda.
12.Sissenõudja ja kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
15.Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, sest avalduse lahendamine ning eksperdi määramine toimus võlgniku huvides, kes hinda vaidlustas ning kelle tõttu tuli ekspert määrata.
16.Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-18-1195 rahuldas kohus võlgniku sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi, ei anna alust jätta menetluskulusid sissenõudja kanda. Eksperdi määramise menetlus ning sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise menetlus on erinevad menetlused. Täitemenetluse läbiviimine ning sundtäimise lubamatuks tunnistamise menetlus ei tingi vajadust vaidlustada ka arestimisaktis märgitud hinda.
17.Üldjuhul on võlgniku huvi, et arestimisaktis määratakse asjale õiglane hind, TMS § 74 järgi tagatud, sh võlgniku enda osalemisega hinna määramisel ning kohtutäituri kohustusega lähtuda hinna määramisel asja harilikust väärtusest. Kohtutäituritel on ka tihti vajalik kogemus ja oskus asjade ligikaudset väärtust õiglaselt hinnata. Lisaks eelnevale sõltub arestimisakti hinnast enampakkumise alghind, mida kohtutäitur saab ka teatud juhtudel muuta (TMS § 82 lgd 1–2, § 88 lg 2, § 881 lg 1). Samuti tuleb arvestada sellega, et enampakkumise võidab parim pakkumine (TMS § 91). Seega isegi kui alghind on erinev turuhinnast, korrigeerivad enampakkumisel esitatud pakkumused asja hinna selliseks, millega pakkujad on nõus seda ostma. Kui võlgnik siiski näeb, et hind on ebaõige ja tema huvid ei ole tagatud, saab võlgnik TMS § 74 lg 7 alusel hinda vaidlustada. Sellisel juhul tuleb aga võlgnikul kanda hindamiskulud (TMS § 74 lg 9).
18.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei anna võlgniku esitatud väited ning asjaolud alust menetluskulusid TsMS § 172 lg 1 järgi sissenõudja kanda jätta. TMS § 74 lg 9 on erisäte TsMS § 172 lg 1 suhtes ning selle kohaselt tuleb avaldajal kanda kohtu määratud eksperdi kulud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kulude avaldaja kanda jäämine ei ole praegusel juhul ka ebaõiglane. Eksperdi määramise menetlus toimus võlgniku huvides, kes hinda vaidlustas
2-18-12761 ning kelle tõttu tuli ekspert määrata. Kohtule ei nähtu, et hinna vaidlustamine ning eksperdi määramise menetlus oli vajalik ja põhjendatud. Kohtutäitur ei alahinnanud kinnisasja hinda. Riiklikult tunnustatud eksperdi VL eksperthinnangust nr 0619-18 kohaselt oli kinnisasja turuväärtus 28 400 eurot, s.o väiksem kui kohtutäituri määratud hind 46 000 eurot. Võlgnik põhjustas seega ise praeguse menetluse ning sellega seonduva kulu, kuigi see ei olnud tingimata vajalik. Ringkonnakohus ei näe, et menetluskulude avaldaja kanda jäämine oleks seetõttu ebaõiglane, sõltumata sellest, et võlgnik oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses edukas.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohaldada TMS § 221 lg-t 4, mille kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. TMS § 74 lg 9 alusel tekkinud hindamiskulud ei ole käsitatavad täitekuluna. Täitekulude hulka loetakse § 37 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, mille näidisloetelu on toodud sätte punktides 1–7. Eksperdi hindamiskulu on TMS § 37 lg 2 ning § 74 lg 9 järgi kohtumenetluse kulu.
20.Määruskaebemenetluse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
21.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.