Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-128454

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Ü OÜ-le (esialgne võlausaldaja) 25. aprillil 2018 laenutaotluse laenu saamiseks. 26. aprillil 2018 sõlmisid pooled internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu nr Y180425042, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu üldtingimustest ja laenulepingu põhitingimustest, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot 24-kuulise tähtajaga. Laenulepingu alusel võttis kostja laenu 2000 eurot intressiga 37% aastas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 26. maist 2018 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 26. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 124,16 eurot, viimane maksetähtpäev 26. aprill 2020. Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 26 aprillil 2018. Kostja on oma laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tasunud ainult ühe makse – 16. augustil 2018 - 90 eurot, millest 40 eurot on arvestatud allpool toodud sissenõudmiskulude nõude tasumiseks ja 50 eurot põhiosa tasumiseks, 2(5)

2-19-128454 ülejäänud osas on kostja kohustused tasumata. Võla tasumata jätmise tõttu loovutas Ü OÜ 26. septembril 2018 laenulepingust tuleneva nõude hagejale, mille kohta saadeti 01. oktoobril 2018 kostjale teade, sisult samuti meeldetuletus tasumiseks hinnaga 5 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 1950 eurot, intress 217,70 eurot, lepingu hooldustasu 20 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 5 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 999,47 eurot või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud viivis 216,10 eurot (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) ning põhivõlalt arvestatud viivis 37% aastas, või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

ASJA KÄIK

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale e-postiga 13. jaanuaril 2020. Kostja kinnitas 14. jaanuaril 2020 kohtule menetlusdokumentide kättesaamist. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja esitas 14. jaanuaril 2020 kohtule e-kirja, mille kohaselt ei saa kostja oma võlgnevuse täies ulatuses kohe tagastada hagejale. Kostja soovib maksta välja hagejale oma võlgnevuse igakuiselt osade kaupa. Kostja palub anda temale selgituseid selle kohta. Hageja esitas 24. jaanuaril 2020 kohtule hageja poolt allkirjastatud kompromissi ja vastuse, mille kohaselt hageja ja kostja on jõudnud kokkuleppele kompromissi sõlmimises käesolevas tsiviilasjas, kuid kostjal ei ole võimalik kompromisslepingut digitaalselt allkirjastada. Kostja esitas kohtule 24. jaanuaril 2020 e-kirja, mille kohaselt praegu on kostja merel ja ei saa digitaalselt allkirjastada, tuleb maale merelt veebruaris, aga täpselt kuupäev ei tea praegu. Kohus andis kostjale 11. veebruari 2020 kohtunõudega tähtaja kohtule allkirjastatud kompromissi või oma seisukoha kompromissi osas esitamiseks. Kohus selgitas kostjale, et kohtu määratud ajaks allkirjastatud kompromissi või vastuse esitamata jätmisel loetakse, et kostja ei ole nõus kompromissi sõlmimisega ning sel juhul asja menetlus jätkub. Kostja ei vastanud kohtule määratud tähtajaks. Kohus andis kostjale 13. märtsi 2020 kohtunõudega tähtaja nõuetekohase vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kohus hoiatas korduvalt kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus edastas menetlusdokumendi kostjale kostja poolt kohtule avaldanud aadressile (e-mail) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 314-1 lg 2 alusel. Kostja kohtule hagiavalduse vastust kohtu antud tähtajaks 24. aprilliks 20202 ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3(5)

2-19-128454 Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Kohus leiab, et viivise määr 37% aastas on ebamõistlikult suur ning viivise kokkuleppe puhul on tegemist tüüptingimusega, mis on tühine. Seega kuulub hagi rahuldamisele viiviste nõuete puhul alternatiivsete nõuete osas (s.o viivised seadusjärgses määras). Kohus leiab, et hageja nõuded põhivõlgnevuse, intressi, lepingu hooldustasu ja sissenõudmiskulude osas ning alternatiivsete nõuete osas (s.o viivised seadusjärgses määras) on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-1 lg 1, lg 2 p 2 ja TsMS § 367 alusel. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1950 eurot, intressid 217,70 eurot, lepingu hooldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 216,10 eurot, kokku 2408,80 eurot ning viivised alates 31. detsembrist 2019 kuni põhinõude summas 1950 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 325 eurot ja õigusabikulude summas 240 eurot, kokku 565 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 325 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 240 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse edastamiseks kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab 4(5)

2-19-128454 hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 240 eurot (120*2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 565 eurot (325+240). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.