2.TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
3.Harju Maakohtu 05.06.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Bigbank AS (hageja) esitas 18.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.E (kostja) vastu põhivõla 4957,13 €, kõrvalnõuete 958,43 € ja edasiulatuva viivise saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 16.01.2025 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja: -
lepingu CL-EEC-20018740 (leping I) alusel 3801,64 € (sh 332,30 € intress, 6,30 € lepingu haldustasu, 570,80 € viivis ja 2892,24 € tagastamata krediidisumma); lepingu CL-EEC-20008195 (leping II) alusel 1241,37 € (sh 78,72 € intress, 6,30 € lepingu haldustasu, 128,87 € viivis ja 1 027,48 € tagastamata krediidisumma); lepingu CL-EEC-20000413 (leping III) alusel 1240,44 € (sh 79,24 € intress, 6,55 € lepingu haldustasu, 117,20 € viivis ja 1037,45 € tagastamata krediidisumma); alates 17.01.2025 tagastamata krediidisummadelt viivis lepingu I osas määraga 29,9%, lepingu II osas määraga 18,9% ja lepingu III osas määraga 16,9% aastas.
2.1.Pooled sõlmisid 05.11.2020 lepingu I, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 5690 €. Lepingu I järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,9% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 05.11.2020 kuni lepingu I ülesütlemiseni 22.05.2024 tegi kostja lepingu I raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 7575,14 €.
2.2.Pooled sõlmisid 28.04.2020 lepingu II, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 3146 €. Lepingu II järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 18,9% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 28.04.2020 kuni lepingu II ülesütlemiseni 22.05.2024 tegi kostja lepingu II raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 3938,05 €.
2.3.Lisaks sõlmisid pooled 08.01.2020 lepingu III, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 4570 €. Lepingu III järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16,9% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 08.01.2020 kuni 22.05.2024 tegi kostja lepingu III raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 5938,99 €.
2.4.Hageja ütles 22.05.2024 ülesütlemisavaldusega lepingud I–III üles, sest kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
2.5.Hageja omandas teabe kostja kui tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ja arvelduskontode väljavõtete alusel. Samuti omandas ta teavet kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta E-krediidiinfost ja Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust hageja ei tuvastanud.
3.Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis hagi 05.06.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
4.1.Kostja vastuse puudumise tõttu saab eeldada hageja esile toodud asjaolude õigsust. Maakohus tuvastas lepingute I–III sõlmimise ja täitmise eespool p-des 2.1–2.3.
4.2.Maakohus asus hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal seisukohale, et hageja rikkus lepingute I–III alusel kostjale laenu andmisel VÕS § 403 4 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei olnud kostja laenuvõime kontrollimisel vajalikul määral hoolas VÕS § 4034 lg 2 tähenduses. Hageja esitatud kostja konto väljavõtetest nähtub, et kostjal olid kohustused ka teiste krediidiandjate ees. Kohtu hinnangul 2 (4)
ei olnud kostja võimeline hagejalt võetud laene teenindama. Seega eiras hageja VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Hageja rikkus ka VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud andmete analüüsimise kohustust.
4.3.VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on lepingud I–III tühised intressi jm krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
4.4.Hageja esile toodud asjaoludel on kostja kõigi lepingute I–III alusel tasunud hagejale suurema summa algselt saadud laenust. Eelneva põhjal tuleb kostja tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, mistõttu kostja on kogu võlgnevuse tasunud.
APELLATSIOONKAEBUS
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
5.1.Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega nagu viitaks varasemate krediidikohustuste olemasolu tingimata krediidisaaja krediidivõimetusele, makseraskustele või laenuorjusele. Hageja kogus kostja krediidivõimelisuse hindamisel piisavalt andmeid ja jõudis nende hindamise tulemusel korrektselt järeldusele, et kostja oli võimeline võetud laenukohustusi kandma. Hageja täitis oma kohustusi piisava hoolsusega.
5.2.Hageja tõi esile ja tõendas, et iga lepingu I–III sõlmimise eel omandas ta teabe kostja krediidivõimelisuse kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info (Maksu- ja Tolliamet, E-krediidiinfo maksehäireregister) ning arvelduskontode väljavõtete alusel. Hageja tõi esile, milliseid sissetulekuid, finantskohustusi, majapidamiskulusid ja teisi olulisi näitajaid kostja arvelduskontodelt ja muudest allikatest tuvastati ning kuidas need näitajaid omavahel suhestusid ja kostja maksevõimet mõjutasid. Nii omandas hageja piisava teabe kostja kui tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, regulaarsete finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste kohta ning varasema maksekäitumise osas. Samuti hindas hageja kogutud andmetelt kostja sissetulekute ja kohustuste suhet ning hindas selle põhjal kostja suutlikkust tagada piisavate rahaliste vahendite olemasolu elamiskulude katmiseks pärast võetud finantskohustuste õigeaegset tasumist ning kohustuste võimaliku suurenemise korral. Maakohus ei ole hinnanud kogutud teavet ega põhjendanud, miks ta jõudis hagejast erinevale järeldusele kostja krediidivõime kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega põhjendamiskohustuse rikkumise kohta.
7.1.Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad eelkõige TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Nende sätete kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Otsuse põhjendavas osas tuleb märkida 3 (4)
kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktiliste väidetega. Üldjuhul peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (vt nt RKTKo 16.02.2022, 2-18-8699/180, p 12.1).
7.2.Maakohus ei põhjendanud, miks ei olnud hageja kogutud teave kostja krediidivõime hindamiseks piisav. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu üldsõnalise tõdemusega, et kostja varasematest kohustustest teiste krediidiandjate ees järeldub suutmatus täita lepingutega I–III hageja ees võetud rahalisi kohustusi. Maakohus ei tuvastanud niisugust järeldust tehes ühtegi muud asjaolu peale varasemate kohustuste olemasolu, aga see üksi ei ole piisav. Käesoleval juhul sõlmisid pooled kolm lepingut ja hinnang kostja krediidivõime hindamise toimingutele ja nende kohasusele tuleb anda iga lepingu osas eraldi.
7.3.Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ka sellega, et ei vastanud hagiavalduse väidetele kostja krediidivõime hindamise kohasuse osas. Kui kohus jätab hagi otsusega rahuldamata olukorras, kus hageja väidete õigsust eeldades saab kaaluda tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagejale ebasoodsa lahendi tegemisel järgida üldist põhjendamisstandardit, st vastata hageja asjakohastele väidetele. Hagi rahuldamata jätvast kohtuotsusest peab käesolevaga sarnasel juhul olema loogiliselt arusaadav, mida pidanuks hageja tegema kostja krediidivõime hindamisel teisiti – nt kas koguma täiendavaid andmeid, rakendama muud arvutusmeetodit või tegema kogutud andmetest ja nende põhjal tehtud arvutustest teistsuguse järelduse. Vaidlustatud otsusest ei ole loogiliselt jälgitav, milline on maakohtu sisuline etteheide hagejale kostja krediidivõime hindamisel.
7.4.Põhjendamiskohustuse rikkumine on ulatuslik, sest maakohus ei hinnanud ühtegi tõendit ega vastanud ühelegi hageja väitele sisuliselt. Nii vastab maakohtu otsus TsMS § 656 lg 1 p 5 tunnusele. Ringkonnakohus ei saa esimese kohtuastmena asuda vaidlust lahendama, kui maakohus ei ole üldse hageja väiteid ega tõendeid käsitlenud (TsMS § 9 lg 3). Seetõttu pole võimalik rikkumist kõrvaldada apellatsioonimenetluses ega teha hageja soovitud otsust hagi rahuldamise kohta.
8.Eeltoodust tulenevalt on asja lahendamisel maakohtus oluliselt rikutud menetlusõigust, rikkumine võis tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja seda ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16, p 17).
9.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.