Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Narva linna avaldus J V pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur T A . Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 23.03.2020 määrusega on J V pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõendite ning ajutise halduri seisukohtadega, leiab, et J V pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul osalused äriühingutes, sõidukid ning kinnisvara puudub. Võlgnikul oli konto S AS-is XXX (saldo seisuga 21.01.19 summas 101.25 eurot) ning konto AS-is S Pank XXX (saldo seisuga 02.02.18 summas 0.00 eurot). Võlgnikul väärtpaberikonto puudub. Võlgnik omab S P pensionikontot XXX, osakute arvuga 751,928, puhasväärtusega 0,93868, kokku summas 705.82 eurot. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 08.04.2020 on 0.00 eurot. Pärandvara väärtuseks on seega halduri hinnangul 807.07 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul 08.04.2020 seisuga maksuvõlad puuduvad. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt 08.04.2020 edastatud registriväljavõtte kohaselt oli võlgniku osas algatatud neli (4) täitemenetlust. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on ajutisele haldurile teadaolevalt kokku summas 691.39 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täita ajutise halduri hinnangul puudub. Praegusel juhul on halduri hinnangul selge, et võlgnikul puudub igasugune vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on surm ja asjaolu, et võlgniku eluajal omandatud vara ei kata tema poolt võetud kohustusi. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 kohaselt. Asjas kogutud materjalidest nähtub seega, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad

isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 705.00 eurot (arvestusega 1 tund = 94 eurot), millele lisandub käibemaks summas 141.00 eurot, s.o kokku 846.00 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu pärandvara arvelt. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et võlgniku varaks on S P pensionikonto XXX, osakute arvuga 751,928, puhasväärtusega 0,93868, kokku summas 705.82 eurot. Kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Pankroti väljakuulutamise korral on pankrotihalduril õigus kohustusliku kogumispensioni osakud rahas välja võtta. Ajutine pankrotihaldur on palunud kohtult luba esitada Pensionikeskusele taotlus võlgniku pärandvarasse kuuluvate osakute rahas väljavõtmiseks ja laekuva raha kandmiseks pankrotihaldurit teenindava büroo arvelduskontole. Kohus on seisukohal, halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.