lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-20376/8

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 24.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-20376/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20376

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

739,51 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post: [email protected]) Kostja: M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: XXX; tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult 05.04.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

Välja mõista M. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks M. P. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu nr 5372599 (kliendinumber 8444423) alusel koostatud arvetest nr 2016918107, 2017186266, 2017438509 ja 2017673924 tulenev võlgnevus summas 466,01 eurot (millest 357,89 eurot põhivõlgnevus, 83,12 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodide 19.11.2016-16.12.2019, 19.12.2016-16.12.2019, 19.01.2017-16.12.2019 ja 19.02.2017-16.12.2019 eest ning 25,00 eurot sissenõudmiskulud).

Välja mõista M. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 357,89 eurot) alates 19.12.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 24.04.2020 summas 10,02 eurot.

Välja mõista M. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 357,89 eurot) alates 25.04.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue M. P. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 182,06 eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-20376

Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue M. P. vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.

Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 221 eurot (millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 96 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 147,82 eurot mõista M. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

Väljamõistetud menetluskuludelt on M. P. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10.Toimetada kostjale M. P.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). 2 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-20376

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 hagiavalduse M. P. vastu. 14.01.2020 ja 11.02.2020 esitas hageja täpsustatud nõude kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr 5372599 ja osamaksega vara müügilepingu nr 5372605 (liitumislepingu nr 5372599) kliendinumbriga 8444423 alusel 01.11.2016 koostatud arve nr 2016918107 summas 57,73 euro, 01.12.2016 koostatud arve nr 2017186226 summas 68,99 euro, 01.01.2017 koostatud arve nr 2017438509 summas 19,76 eurot ja 01.02.2017 koostatud arve nr 2017673924 summas 211,42 euro tasumist. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. oktoober kuni 31. jaanuar 2017, arvete tasumise tähtaeg saabus vastavalt 18.11.2016, 18.12.2016, 18.01.2017 ja 18.02.2017. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 45,33 eurot, perioodi 19.12.2016 – 16.12.2019 summas 52,74 eurot, perioodi 19.01.2017 – 16.12.2019 summas 14,68 eurot ja perioodi 19.02.2017 – 16.12.2019 summas 152,43 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 19.12.2019 kuni põhinõude 357,89 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07 % päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuab hageja pärast lepingu ülesütlemist 25.02.2017 tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.
2.Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.02.2020 määrusega. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 20.03.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 05.04.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 20.04.2020 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
4.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
5.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise 3 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-20376 otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr 5372599 ning liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu nr 53722605 kliendinumbriga 8444423 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 357,89 euro väljamõistmiseks kostjalt.
7.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 357,89 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemike eest vastavalt 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 45,33 eurot, perioodi 19.12.2016 – 16.12.2019 summas 52,74 eurot, perioodi 19.01.2017 – 16.12.2019 summas 14,68 eurot ja perioodi 19.02.2017 – 16.12.2019 summas 152,43 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on 4 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-20376 tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et perioodi eest 18.11.2016 kuni 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindlate summadena ja alates 19.12.2019 protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.11.2016 arve nr 2016918107 maksetähtaeg oli 18.11.2016, 01.12.2016 arve nr 2017186226 maksetähtaeg oli 18.12.2016, 01.01.2017 arve nr 2017438509 maksetähtaeg oli 18.01.2017 ja 01.02.2017 arve nr 2017673924 maksetähtaeg oli 18.02.2017. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.11.2016 arve nr 2016918107 tasumisega alates 19.11.2016, 01.12.2016 arve nr 2017186226 tasumisega alates 19.12.2016, 01.01.2017 arve nr 2017438509 tasumisega alates 19.01.2017 ja 01.02.2017 arve nr 2017673924 tasumisega alates 19.02.2017. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 57,72 euro (01.11.2016 arve nr 2016918107) puhul 14,21 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis päevi

Perioodi summa

19.11.2016-31.12.2016

0,021858

0,012616

0,542488

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,012651

13,66308

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 68,99 euro (01.12.2016 arve nr 2017186226) puhul 16,53 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis päevi

Perioodi summa

19.12.2016-31.12.2016

0,021858

0,01508

0,19604

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,015121

16,33068

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 19,76 euro (01.01.2017 arve nr 2017438509) puhul 4,60 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis päevi

Perioodi summa

19.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,004331

4,599522

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 211,42 euro (01.02.2017 arve nr 2017673924) puhul 47,78 eurot järgmise arvestuse kohaselt: 5 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-20376 Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis päevi

Perioodi summa

19.02.2017-16.12.2019

0,021918

0,0046339

47,775509

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt kogusummas 83,12 eurot (14,21€+16,53€+4,60€+47,78€). Sissenõutavaks muutunud viivise summas 182,06 eurot (265,18€-83,12€) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 19.12.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 10,02 eurot (357,89€ x 8%/365 kp x 13 kp perioodi eest 19.12.2019-31.12.2019 + 357,89€ x 8% / 366 kp x 115 kp perioodi eest 01.01.2020-24.04.2020) ning alates 25.04.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 25.02.2017. Hageja saatis võlateatised kostjale 01.04.2018 maksumusega 15 eurot, 01.05.2018 maksumusega 5 eurot ja 01.06.2018 maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
9.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 125,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas kokku 420 eurot. Hagiavaldusele lisatud 16.08.2019 arve nr 177344 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu M. P. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu 6 (7)

Tsiviilasi nr 2-19-20376 hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1 tund. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 96 eurot (80€+20% käibemaks).

10.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 66,89 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 147,83 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
11.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja