Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgnikule kuuluv vara on halvas seisukorras ning need ei kata võlgniku koguvõlgnevust. Varast ei piisa. 27.02.2020.a määrusega määras kohus ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Vara Seisuga 31.12.2019 koostatud raamatupidamisbilansis kajastab võlgnik oma varana: nõuded ostjate vastu summas 180 686,15 eurot, lühiajalised nõuded 195 eurot, ettemaksed teenuste eest 320,99 eurot, maad ja ehitised 1751,35 eurot ning masinad ja seadmed 1362,10 eurot. Ajutine haldur selgitas, et võlgnik ei jaganud talle selgitusi ostjate nõuete osas. Suurim ostja Tarvaprojekt OÜ tasus enda nõude summas 165 234,24 eurot võlgnikule ära ning ostja sõnul võlgnik lihtsalt raiskas raha ära. Catalina OÜ (4938,25 eurot) ja Nordlin Ehitus OÜ (3981,66 eurot) tasusid enda kohustused võlgnikule ära. Maber OÜ vastu olev nõue 2712 eurot on ebausutav, sest Maber OÜ-l oli nõue võlgniku vastu, mis oli täitemenetluses. Carraco OÜ juhatuse liige oli Mxxxxx Uxxxx ja äriühing on registrist kustutatud. Lühiajalise nõude Kesk-Eesti Ärikeskuse AS-i vastu 195 eurot kinkis võlgniku juhatuse liige teisele ettevõttele, kelle ainuosanik ja juhatuse liige ta on. Ettemaksu Maksu- ja Tolliameti suhtes 206,66 eurot on ebamõistlik kajastada, sest MTA-l on pikka aega nõue võlgniku enda vastu. Kohtutäitur on avalikel enampakkumiselt müünud kõik võlgnikule kuulunud kinnisasjad. Liiklusregistri andmetel on sõiduk võõrandatud ja kopp pole säilinud. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnikul vara. Kohustused Võlgniku koostatud viimase raamatupidamisbilansi kohaselt koosnevad tema võlad järgnevast: Võlad tarnijatele 90 673 eurot; Maksuvõlad: 93 616,26 eurot; Võlad töövõtjatele 15 120,57 eurot; Majanduskulu võlg 4573,87 eurot; Võlad kokku: 203 983,70 € Ajutise halduri hinnangul ei ole keegi pikemat aega võlgnikku juhtinud. Pärast võlgniku tegevuse lõppemist jätkas võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige samal tegevusalal tegutsemist ARENSservice OÜ kaudu. Sellele ühingule võõrandas võlgnik juba 2018.a mitmed sõidukid ja 2019.a tööriistad ning materjali. Võlgniku tegevust pole kavas jätkata. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri sõnul saab ta maksejõuetuse tekkimiste põhjuste kohta anda vaid üldisema hinnangu, sest võlgniku juhatuse liige ei ole koostööaldis ning on üleolev võlgniku kohta vastuste esitamisel. Ajutise halduri sõnul on võlgniku ebaedu põhjused tingitud sellest, kuidas võlgniku juht ettevõtte tegevust korraldas. Võlgniku juhatuse liige on ka varasemalt püüdnud ettevõtluses (3 ettevõtet) osaleda, kuid needki katsed pole olnud edukad. Võlgniku juhatuse liige lõpetas võlgniku juhtimise siis, kui võlgniku tegevuses ilmnesid probleemid. Juhatuse liige hakkas seejärel tegelema millegi muuga. Majandusaasta aruandeid ei saanud koostada, sest raamatupidaja ei saanud ettevõttes toimuva kohta täielikku teavet. Hetkeseisuga on ka ARENSservice OÜ-l maksuvõlg ning maksuhaldur on arestinud ühingu sõidukeid. Võlgniku juhatuse liikme kogemused ja teadmised ei võimalda juhtida ettevõtet edukalt.

Ajutine haldur pidas esialgselt maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme teadmiste ja oskuste piiratust, halbu hoiakuid ning kesiseid isikuomadusi. Puudub võimalus katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul ei ole realiseeritavat vara ning ei ole teada selgeid võimalusi tulevikus pankrotivarasse raha saamiseks. Seetõttu tegi ajutine haldur ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur oli seisukohal, et pankroti saaks välja kuulutada vaid siis, kui huvitatud isikud on deposiiti maksnud vähemalt 2500 eurot. 27.03.2020 toimunud kohtuistungil ei soovinud võlgniku esindaja midagi lisada. Võlgniku juhatuse liige selgitas pikalt, miks ei ole võlgu jäämine ja ettevõtte lõpetamine tema ärimudeliks. Kohus määras 31.03.2020.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Deposiiti keegi menetluskulude katteks midagi ei tasunud. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 200 000 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda või muul viisil suurendada. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur esitama töötukassale avalduse võlgniku töötajatele hüvitiste maksmiseks ning likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Mxxxxx Uxxxx, kelle käes võlgniku raamatupidamine ja dokumentatsioon eeldatavalt ka asuvad. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 630 eurot (koos käibemaksuga) ja kulude katteks 144,48 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 10,5 tundi tunnitasumääraga 50 eurot+km. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 50 eurot+km, mis on vähem kui PankrS § 23 lg 3 järgi kõrgeim lubatud tasumäär. Tasumäär on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ja vastavuses esitatud aruande mahu ja asja keerukusega. Seega tuleb ajutise halduri tasuks määrata 525 eurot (10,5tundix50€), lisaks käibemaks 105 eurot, kokku 630 eurot. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri kuludeks kokku 144,48 eurot (sh käibemaks 24,08 eurot). PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kulude ja osaliselt tasu osas taotles ajutine haldur võlgnikule menetlusabi ning menetlusabi korras makstavat summat ületavas osas palus jätta tasu võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 4 sätestab: kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. Halduri taotletav tasu 331,92 eurot (sh km 55,32 eurot) ja kulud 144,48 eurot (sh km 24,08 eurot) jäävad PankrS § 23 lg-s 5 sätestatud piiridesse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri kulud ja osaliselt tasu, kokku summas 476,40 eurot (sh käibemaks), välja riigi

vahenditest. Tasu eelnimetatud summat ületavas osas, s.o 298,08 eurot (sh km 49,68 eurot), mõistab kohus välja võlgnikult. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.