Puuhooldustööd OÜ hagi XX (X) vastu 04.11.2015.a antud garantiist tuleneva võlgnevuse 6 930 euro ja viivise 6 930 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebus liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
9 095 eurot 7 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Puuhooldustööd OÜ (registrikood 12039929), esindaja Kaupo Süvaoja Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Kaspar Noor
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 12.12.2019 otsuse lõppjäreldus ja resolutsioon, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud XX kanda.
3.Mõista XX-t Puuhooldustööd OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 108 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Puuhooldustööd OÜ (hageja) esitas 11.10.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu 04.11.2015 garantiikirjast tuleneva võlgnevuse 6 930 euro ja viivise 6 930 euro nõudes. Hageja väljastas 13.12.2014 Green Tending 4U-le arve summas 6 930 eurot. Kostja võttis 04.11.2015 isiklikult enda kanda eelpool nimetatud arve võla tasumise. Kostja pidi tasuma esimese osamakse hiljemalt 16.11.2015, kuid seda ta ei teinud. Hageja on arvestanud viivist alates 17.11.2015 kuni 05.10.2018 summas 6 930 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 650 eurot ja esindajakulu summas 251 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Esitatud garantiikirjast ei nähtu ühtegi konkreetselt määratletavat rahalist ja tähtajalist kohustust kostja suhtes. Tekstist võib järeldada, et kostja nimeline isik garanteerib OÜ Green Tending 4U kohustuste täitmist Puuhooldustööd OÜ ees korrektselt teostatud tööde osas. Milles täpsemalt tööd seinevad, kas need on teostatud korrektselt ja kellegi poolt üle antud või vastu võetud (või millal seda tehakse), jääb selgusetuks. Garantiikirjast nähtub, et hiljemalt 04.11. või 06.11.2015 koostatakse maksegraafik. Viidatud maksegraafikut hageja poolt esitatud ei ole – seega ei ole võimalik hinnata, millal ja millises suuruses pidi osamakseid tasuma ning milline oli nende tasumise lõplik tähtpäev. Hageja pole tõendanud nõude olemasolu ka üldisemalt, s.o hageja pole tõendanud, et OÜ Green Tending 4U oleks aktsepteerinud talle esitatud 04.12.2014 arvet nr A253. Järelikult on täitmata ka nn. “garantiikirjas” antava “garantii” sisuline eeldus. Samuti pole hageja tõendanud, kas 04.12.2014.a arvest nr A253 tulenev nõue on esitatud OÜ Green Tending 4U likvideerimismenetluses. Kui nimetatud nõue on esitatud ja rahuldatud, siis on garantiilepingust tulenev kohustus VÕS § 155 lg 4 p 1 kohaselt lõppenud (kui selline kohustus reaalselt eksisteeriks). Kostja ei ole tegutsenud majandus-või kutsetegevuses tegutseva isikuna ega andnud hagejale sellest tulenevaid mingeid garantiisid. Kostja puhul ei saa käesoleval juhul olla tegemist tarbijakäendusega ka seetõttu, et lisaks seaduses nõutud rahalise vastutuse maksimumsumma puudumisele puudub ka kostja (kui tarbija) kirjalik tahteavaldus, millega ta oleks eelnevalt soovinud käendatavat kohustust võtta. Täiesti alusetu on hageja viivise nõue - arvelt nähtuvalt on hageja rakendanud viivise määra 0,25% päevas. Hageja kohaldab liigkasuvõtliku määraga lepingulist intressimäära kuigi poolte vahel puudub üldse kokkulepe mistahes lepingulise viivisemäära kohaldamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskulu summas 1 180 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 04.11.2015 antud garantiist tuleneva võlgnevuse 6 930 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 17.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Hageja palus kostjalt välja mõista 04.11.2015 garantiikirja alusel võlgnevuse summas 6 930 eurot ja viivise summas 6 930 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on olnud OÜ Green Tending 4U (likvideerimisel) juhatuse liige ja osanik. Ka ei ole vaidlust selles, et kostja on andnud hagejale 04.11.2015 garantii, millise kohaselt kostja garanteerib OÜ Green Trade 4U (likvideerimisel) kohustuse täitmist Puuhooldustööd OÜ ees korrektselt teostatud tööde osas, esitatud arve nr A253.
Hageja väljastas OÜ-le Green Tending 4U (likvideerimisel) 04.12.2014 arve nr A253 summas 6 930 eurot maksetähtajaga 18.12.2014, mille kättesaamist on osaühingu poolt vastavalt kinnitatud ja allkirjastatud. Viidatud arve on siiani tasumata. OÜ Green Trade 4U (likvideerimisel) ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud (arve nr A253 tasumata). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt garantiikirja alusel eelpool viidatud arve tasumist. Garantiikirjast tuleneb, et kostja garanteerib OÜ Green Trade 4U (likvideerimisel) kohustuse täitmist hageja ees esitatud arve nr A253 ulatuses. Asjaolu, et garantiikirjale on kostja poolt lisatud käsikirjalisi juurdekirjutusi, milliste kohaselt kohustub viimane tasuma esimese osamakse 16. novembriks ja hiljemalt 06.11.2015 koostama maksegraafiku, ei tähenda seda, et see välistaks võetud kohustuse täitmist. Vastupidi, nimetatust nähtub, et kostja on korduvalt tunnistanud kohustuse olemasolu ja andnud täiendavaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid ei ole neid järginud. Seega on kostjale, kui OÜ Green Trade 4U seaduslikule esindajale olnud arusaadav, millise kohustuse täitmist ta garanteerib ning kostja poolt kuulub hagejale garantiikirja alusel tasumisele 6 930 eurot. Antud juhul ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga, kuna kostja on isiklikult garanteerinud kohustuse täitmist tulenevalt oma majandus- ja kutsetegevusest. Lisaks ei tugine hageja oma nõudes käenduslepingule. Hageja ei ole tõendanud, et pooled on eraldi kokku leppinud kindlas viivisemääras. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras alates 17.11.2015 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa. Maakohus jättis hageja menetluskulud 66 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 34 % ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 594 eurot 66 senti ja hagejalt kostja kasuks menetluskulu summas 401 eurot 20 senti. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused kohustused menetluskulude osas ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 193 eurot 46 senti. Kohus kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt viivist. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada rahuldatud ulatuses ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, mis omakorda on viis ebaõige materiaalõigusnormi kohaldamisele. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud ning on vastuoluline. Kohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, võttes hilinenult hageja esitatud tõendid kohtuistungil vastu. Kostja ei ole andnud garantiid. Kohus ei ole poolte tegelikku tahet väljaselgitanud. Kostjal puudus tahe anda garantiid, võimalus läbirääkida dokumendi sisu ning hageja survestamisel on kostja sellele allkirja andnud. Samuti ei vasta garantii selle tunnustele. Kohus oleks pidanud hindama, kas tegu võiks olla võlatunnistusega. Samuti pole hageja esitanud garantiikirja originaali. Kostja ei ole andnud käendust. Kui kostja oleks kohustust käendanud, siis oleks tegemist tarbijakäendusega, mis oleks tühine. Kostja ei ole tegutsenud ka majandus-ja kutsetegevuses. Nõue on aegunud. Kostja on aegumisele tuginenud juba maakohtus. Kohus on jätnud käsitlemata ja tähelepanuta tõendid, millega kostja soovib tõendada ähvarduse ja vägivalla kasutamist tema osas. Kostja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1320 eurot hageja kanda. Kostja taotleb määrata täies ulatuses hageja kanda eelnevas kohtuastmes kantud menetluskulud, s.h.
kostja poolt kantud menetluskulu summas 1180 eurot. Kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastus kaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud 108 eurot kostja kanda. Maakohus ei ole rikkunud õigusnorme ning jõudis õige järelduseni. Kostja ei nõudnud aegumise kohaldamist maakohtu menetluses ja sellest tulenevalt ei saanud ka esimese astme kohus aegumist analüüsida. Ka praegu ei nähtu kaebusest, miks kostja leiab, et nõue on aegunud - väide pole põhjendatud ega põhistatud. Praegusel juhul on kostja toonud sisse täiesti uue seisukoha aegumise näol. Kostja ei ole põhjendanud uue asjaolu sissetoomist Ringkonnakohtu menetluses. Hageja leiab, et kostja kuritarvitab oma õigusi. Juhul kui kohus leiab, et nõue on aegunud, siis palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 6930 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras alates 17.11.2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni kui mitte üle põhinõude summa. Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid viivise määra osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, rahuldades osaliselt hagi. Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu, mida maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid.
10.Poolte vaidlus seisneb esmajoones selles, et kas OÜ Green Tending 4U juhatuse liikme poolt 4.11.2015 allkirjastatud garantiikiri (tlk 5) tõi kostjale kaasa varalise kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Maakohus leiab õigesti, et kostja sõlmis lepingu oma majandus-ja kutsetegevuses ja on tõendite pinnalt asunud põhjendatud seisukohale, et tegemist on garantiiga. Garantii andmisega võtab garant endale kohustuse teha garantiilepingus nimetatud toiming, milleks on käesoleval juhul raha maksmise kohustus ehk sisuliselt on tehtud kokkulepe rahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Menetluses pole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid asuda teistsugusele seisukohale (nt tegemist võlatunnistusega nagu väidab kostja). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja nõue kostja vastu ei põhine käenduslepingule, vaid tegemist on garantiiga. Ringkonnakohus märgib, et garantii ja käendus on erinevad tagatise liigid. Garantii puhul on tagatise andja sooviks ja tahteks vastutada mitte
toetudes põhivõlgniku kohustusele (käendus) või koos temaga (kohustustega ühinemine), vaid põhivõlgniku asemel iseseisva, tagatavast võlasuhtest sõltumata võlasuhte alusel. Garantii sõnastuse kohaselt garanteeris kostja isiklikult OÜ Green Tending 4U (likvideerimisel) kohustuste täitmist arvest nr A253 tulenevate tehtud tööde eest. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et tegemist on garantiivastutusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et garantiist on selgelt arusaadav, millist kohustust kostja tagab ning maksegraafiku sõlmimata jätmine ei ole kohustuste täitmata jätmise alus. Maakohus on õigesti arvestanud, et hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist alates 17.11.2015. Kostja andis garantii 04.11.2015 ning kinnitas maksegraafiku koostamist hiljemalt 06.11.2015 ja esimese osamakse tasumist 16.11. Puudub kahtlus, et pooled on pidanud osamakse tasumisel silmas samuti 2015. aastat. Kuivõrd kostja oma kohustusi kokkulepitud ajaks ei täitnud, siis saab pidada mõistlikuks hageja õigust nõuda kogu võlgnevuse sissenõudmist alates 17.11.2015. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et garantii tähtaja puudumine ei ole kohustuse täitmata jätmise alus, kuna tähtaja kokkuleppimine ei ole garantii kehtivuse aluseks tulenevalt VÕS § 155 regulatsiooni dispositiivsusest. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hagejal oli õigus nõuda võlgnevuse tasumist alates 17.11.2019.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei nõudnud hagejalt originaaldokumendi (garantiikirja) esitamist. Seadus ei kohusta pooli esitama kohtule dokumentide originaale. Kostja avaldas 10.10.2019 toimunud maakohtu istungil (tlk 75p), et ta ei vaidlusta allkirja õigsust kokkuleppel ja seega ei kerkinud maakohtu menetluses dokumendi originaali esitamise vajaduse küsimust.
12.Kostja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et kohus ei hinnanud kõiki tõendeid. Nimelt on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, millega kostja soovis tõendada tema suhtes ähvarduse ja vägivalla kasutamist ja vastamata tehingu tühisuse väitele. Ringkonnakohus nõustub selles osas kaebajaga ja täiendab selles osas otsuse põhjendusi, kuid leiab, et nimetatud rikkumine ei ole viinud ebaõigele lahendile. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 96 lg-d 1-2 näevad ette, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Kostja tõi esile, et hageja seaduslik esindaja YY ilmus kostja juurde juba valmis kirjutatud garantiikirjaga ning nõudis sellele kostja allkirja. Kostjal ei jäänud muud valikut. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja Politsei-ja Piirivalveameti 05.06.2018 tõendi väärtoemenetluse alustamise kohta BB avalduse alusel tema auto kahjustamise kohta YY poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid TsÜS § 96 alusel asuda seisukohale hageja ja kostja vahelise kokkuleppe tühisuse osas. Ka kostja esitatud tõendid ei tõenda tema suhtes TsÜS §-s 96 nimetatud aluste esinemist. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja tuli kõik oma vastuväidete aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid esitada maakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja kaebuse väited asuda maakohtust erinevale seisukohale hagi rahuldamise osas.
13.Asjaolu, et maakohus võttis hilinenult esitatud tõendid asja materjalide juurde, ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa igal juhul maakohtu tühistamise aluse. Kohus võtab vastu selliseid tõendeid, millel on asjas lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Kohus on istungil esitatud tõendeid pidanud asjakohasteks ning on neile ka lahendi tegemisel viidanud. Kohus peab andma pooltele võimaluse oma väiteid tõendada. Tulenevalt TsMS § 237 ja 331 on kohtul õigus võtta ka hilinemisega esitatud tõendeid vastu juhul, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Kohus määras kostjale 10.10.2019 istungil ka tähtaja 01.11.2019 oma seisukoha avaldamiseks hageja poolt esitatud tõenditele. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus maakohtupoolset menetlusnormi rikkumist.
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuses aegumise vastuväite. Ringkonnakohus tuvastab asja materjalide põhjal, et kostja ei ole maakohtus aegumise vastuväidet esitanud. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel vastavalt TsÜS §-le 143. TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda apellatsioonimenetluses aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Kostja avaldas kaebuses, et hageja nõue on aegunud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Kuna garantiinõude maksmapandavus sõltub ainult garantiist endast ja see pole seotud põhinõude maksmapandavusega, siis ei ole ka aegumine seotud arve aegumisega. Aegumist saab kohus kontrollida alates garantii andmisest. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1. Kohustus muutus sissenõutavaks 17.11.2015. Hageja esitas maakohtusse hagi 11.10.2018, st enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Seega ei ole kostja väide hageja nõude aegumise osas põhjendatud ja hageja on õigustatud nõudma võlgnevuse tasumist. Ringkonnakohus tuvastab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
16.Maakohus määras hüvitatava kulu rahaliselt kindlaks, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 1, määrab ringkonnakohus järgnevalt menetluskulude jaotuse alusel kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 108 eurot järgmiste toimingute eest: ringkonnakohtumenetluses nõustamine (38 eurot 1 töötunni eest), vastuse koostamine kaebusele (35 eurot 1 töötunni eest) ja lõplik arvamus (35 eurot 1 töötunni eest). Hageja märgib, et summad ei sisalda käibemaksu. Ringkonnakohus, vaadanud läbi hageja menetluskulud, määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks, et hageja lepingulise esindaja kulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab need kulud kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.