Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, 1 (9)

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde.

Hageja leiab, et kostja väited selle kohta, et hagejale tagastati korras jetid on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja leiab, et kostja väited selle kohta, et tema ei sõitnud kõigi kahjustada saanud kolme jetiga, on asjakohatud, sest rendilepingu jetide kasutamiseks sõlmis kostja. Hageja andis nelja jeti valduse kostjale üle. Kostjal oli jeti juhtimisõigus. Kellele kostja jetide juhtimise omakorda üle andis või kes jetid kostja valduses olemise ajal reaalselt lõhkus, seda hageja ei tea, kostja ei ole hagejale vastavate isikute andmeid avaldanud. Hageja leiab, et väär

2 (9)

ja tõendamata on kostja väide nagu oleks jetid olnud kahjustatud juba enne nende kostjale üle andmist. Kostja kinnitas rendilepingus, et vaatas jetid enne vastuvõtmist hoolikalt üle ning nõustus sellega, et need olid terved. Tunnistaja V.A, kes tegeles 21.07.2024. a hageja esindajana jetide laenutamisega, ütlused tõendavad, et jetid anti 21.07.2024. a kostjale üle heas seisukorras ning ka seda, et kostja tagastas jetid avariilistena ning seda, et jetidel olid tagastamisel olulised vigastused, peamiselt seotud plastikkeres olevate kahjustustega põhjas, mis tingisid vee sattumise ka mootoriruumi, ning esi- ja külgpaneelides. Arvestades jetide põhja plastikute vigastusi ei oleks saanud nendega ka sõita, kuna need ei olnud veekindlad ning vesi tunginuks mootoriruumi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: 

21.07.2024. a sõlmisid hageja ja kostja hageja tegevuskohaks olevas paadisadama Emajõe ääres kirjalikult rendilepingu (dtl 29-31), millega hageja andis kostja kasutusse tasu eest üheks tunniks, alates kella 17.15-st kuni 18.15-ni, neli skuutrit (jetti) registreerimisnumbritega: K-628, K-629, K-639 ja K-631.



Ühte jetti kasutas kostja ise, aga ülejäänud kolme kasutasid teised isikud, kostja tuttavad.



Jetid tagastati hagejale lepingus kokkulepitud tähtajaks.

Hageja väitel esinesid neljast jetist kolmel (numbritega K-629, K-631 ja K-630) avariijäljed ja vigastused. Hageja nõuab hagis kostjalt jetide remondikulude hüvitamist, leppetrahvi, kohtueelselt kantud õigusabikulude eest hüvitist ning viivist summade tasumisega viivitamise eest. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel mingit avariid jettidega ei toimunud ja kostja leiab ka, et tema ei vastuta võimalike kahjude eest, kuna nad kasutasid jette neljakesi.

Jetide remondikulude hüvitamise nõue

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Nimetatud sätteid arvestades on hageja kahjunõude eelduseks poolte vahel mingi võlasuhte olemasolu, kostja kohustuse rikkumine ja sellega põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimine.

4 (9)

Lepingul (dtl 30) on märkuste lahtris käsikirjas fikseeritud järgmine tekst: „ K-629 ja K-631 on omavahel kokku sõitnud, vigastustest pildid tehtud, K-631 põhi on katki (vesi sees)“. Tekstile on alla kirjutanud kostja I.P. Hageja on esitanud tõendina tehtud fotod jetide K-629 ja K-631 vigastustest (dtl 32- 35). Fotodelt on kujutatud jeti K-629 põhja all mõra, esiosa ja külje plastikosa vigastust ning jeti K-631 põhjal mõra. Kohus leiab, et kostja kinnitus lepingul ja lisatud fotod tõendavad, et jetid, registreerimisnumbritega K-629 ja K-631, said ajal, mil need üürilepingu aluses olid kostja valduses, vigastada ja olid kahjustatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et teistel tagastatud jetidel 21.07.2024. a kohe pärast nende tagastamist üürileandjale vigastusi ei fikseeritud. Hageja väitel avastati kaks päeva hiljem, s.o 23.07.2024. a jetide väljarentimisel kolmandale isikule, et ka kostja valduses olnud kolmandal jetil, registreerimisnumbriga K-630, on vigastus. Hageja on esitanud tõendina 23.07.2024. a kuupäevaga koostatud ja kolmandate isikute M. K. , J. H. ning J.Q allkirjastatud seletuskirja (dtl 36), mille kohaselt rentis Ürgoru Paadisadam 23.07.2024. a välja kaks skuutrit ja enne sõidu algust avastati skuutril registreerimisnumbriga K-630 katkine plastik, millest tehtud pildid. Hageja on esitanud tõendina ka fotod jetist registreerimisnumbriga K-630 (37-38). Fotodelt on näha, et jeti K-630 plastik on purunenud. Kohtuistungil kuulas kohus hageja taotlusel tunnistajana üle V.A, kes 21.07.2024. a hageja esindajana kostjaga jetide üürilepingu lepingu sõlmis, andis jetid üle ning võttis vastu. Tunnistaja V.A andis ütlusi (dtl 86-87) selle kohta, et ta töötas hageja firmas ja 21.07.2024. a soovis kostja koos sõpradega rentida nelja skuutrit. Tunnistaja sõnul sõlmiti leping kostjaga ja sõidu ajaks lepiti kokku tund aega. Tunnistaja ütles, et kui nad tagasi jõudsid, siis ta märkas, et üks jeti on pooleldi vee all. Tema küsimuse peale, et mis jetidega juhtus, anti vastuolulisi vastuseid. Kõigepealt öeldi, et jeti läks lainesse ja siis, et võibolla läks vastu poid. Jeti veest välja saamisega läks tükk aega, sest vesi oli jeti sisse läinud. Kui jeti lõpuks veest välja saadi ja tunnistaja hakkas jetit uurima, siis selgus, et sellel oli väga suur mõra sees. Oli näha, et jetidega oli kokku sõidetud. Tunnistaja avastas, et ka teine jeti on katki. Teisel ei olnud vesi sisse läinud, sellel oli vigastus kõrgemal ja see püsis vee peal. Tunnistaja fikseeris vigastused lepingul ja tahtis sinna rentija allkirja. Kostja kirjutas alla ja tunnistas, et oli kokku põrganud. Tunnistaja sõnul kutsus ta kohale oma ülemuse, J.Q. Nad üritasid kostjat ja tema sõpru tagasi kutsuda, et vaadata asjad veel üle ja arutada, et kuidas asjaga edasi minna, aga nemad sellel päeval tagasi ei tulnud ja tunnistajale ei ole teada, kas nad ka hiljem tagasi tulid. Tunnistaja sõnul avastasid nad ka kolmandal skuutril vigastuse, kui seda hakati uuesti välja rentima. Tunnistaja kinnitas, et vahepeal seda jetit välja ei renditud. Kohus leiab, et 23.07.2024. a seletuskiri ja tunnistaja V.A ütlused tõendavad, et jeti, registreerimisnumbriga K-630, sai ajal, mil see üürilepingu aluses oli kostja valduses, vigastada ja oli pärast tagastamist kahjustatud. Kohus leiab, et kostja, kes sõlmis hagejaga jetide kasutamiseks üürilepingu, vastutab tekkinud kahju eest. Vaidlust ei ole küll selle üle, et kostja ei kasutanud ise kõiki üüritud jetisid ja andis neist kolm oma tuttavate kasutusse ja jetidega sõideti neljakesi, aga see ei vabasta kostjat vastutusest tekkinud kahju eest hageja ees. Sellisel juhul, kui üürnik annab asja kasutuse üle allkasutajale, siis VÕS § 288 lg 5 kohaselt vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Seega vastutab kostja, kes hagejaga üürilepingu sõlmis ka teiste isikute tegevuse eest, kellele ta üüritud jetide kasutuse üle andis.

5 (9)

Kohtu hinnangul ei vabasta kostjat vastutuses ka tema väidetav asjaolu, et teistel isikutel, kellele ta jetide kasutuse üle andis, ei olnud jetijuhi tunnistust. Poolte vahel sõlmitud lepingu (dtl 30) p 1.7.3. kohaselt oli kostjal keelatud anda juhtimist üle isikule, kellel puudub jetijuhi tunnistus. Kui kostja seda keeldu rikkus, siis on see tema riisiko. Lepingu p-s 1.8.3. olid pooled kokku leppinud, et rentnik isiklikult kohustub tasuma skuutri avariist põhjustatud remondikulud koos kõigi muude avariist tingitud kuludega. Seega pidi olema kostjale lepingu sõlmimisel ka ettenähtav, et kui skuutritega toimub avarii, siis peab tema kandma remondikulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja kahjunõude eeldused on täidetud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuna jetide remondikulude hüvitamist.

Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja leppetrahvi nõue.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu (dtl 30) p 1.8.6. kohaselt kohustub rentnik tasuma rendileandjale leppetrahvi kuni 1000 eurot, juhul, kui rentnik põhjustas süülise õnnetuse, mille tulemusel muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks. Eespool tuvastas kohus, et kolm jetit, registreerimisnumbritega K-629, K-631 ja K-630, said ajal, kui need olid üürilepingu alusel antud kostja valdusesse, kahjustada. Jetidel olid avariijäljed ja kostja kinnitas oma allkirjaga lepingule tehtud märget selle kohta, et jetid olid omavahel kokku sõitnud. VÕS § 288 lg 5 alusel vastutab kostja allkasutajate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Hageja on tõendanud, et ta lasi kahjustada saanud jetid remontida. Ajal, kui jetisid remonditi, ei saanud neid kasutada. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu punktis 1.8.6. kokku lepitud leppetrahvi kuni 1000 eurot ühe jeti eest. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt kolme jeti eest leppetrahvi saamiseks kokku summas 900 eurot.

6 (9)

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 30.04.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 50) kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad. Kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks rikkumise tõttu põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda. Hageja on esitanud tõendina tema lepingulise esindaja, jurist Kalle Oja, kohtueelselt 08.08.2024. a kostjale saadetud nõudekirja kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi tasumiseks (dtl 46-47). Hageja on esitanud ka OÜ Mandatum Õigusbüroo, mille kaudu jurist Kalle Oja tegutses, 15.08.2024. a arve hagejale (tl 57) õigusabiteenuse eest tasumiseks kokku koos käibemaksuga summas 366 eurot. Arvel on märgitud teenuseks õigusteenus- nõustamine seoses skuutri rendilepingust tulenevate nõuetega I.P vastu, ajakuluga 3 tundi, tasu kokku 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et hageja õiguste kaitsmiseks oli õigusalane nõustamine ja nõude koostamine vajalik. Arvestades vaidluse keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja mõistlikuks ka hageja esindaja märgitud ajakulu õigusabitoimingutele ning tasu taotletud ulatuses. Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et hageja jetid said ajal, mil need olid üürilepingu alusel antud kostja valdusesse, kahjustada ja hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist ja leppetrahvi. Seega võib lugeda, et sama nõude kohtueelselt nõudmisega seotud hageja õigusabikulud on kostja rikkumisega seoses hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamist hagejal on õigus kostjalt nõuda. Hageja nõuab kostjalt hüvitist tegelikust kulust väiksemas ulatuses. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks kohtueelselt kantud õigusabikulud summas 50 eurot kahjuna välja mõista.

7 (9)

Eespool luges kohus põhjendatuks hageja rahalised nõuded kokku summas 7990 eurot. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on hagejal õigus nõuda summa tasumisega viivitamise eest viivist. Kuna kahjuhüvitiste ja leppetrahvi tasumise tähtaega ei ole ette nähtud, siis on põhjendatud viivise väljamõistmine alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Viivis 7990 euro suuruselt nõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest 15.08.2024. a kuni 11.07.2025. a summas 851,81 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

Hageja esindaja osutas õigusabi tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud ning ka ajakulu neile 12,25 tunni ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ei saa hinnata hageja esindaja märgitud ajakulu ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras jääb kohtumenetluses keskmiselt mõistlikuks ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasumäära piiresse. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on TsMS § 174 lg 10 kohaselt põhjendatud hüvitada lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 2194,50 eurot, sh menetluses tasutud riigilõiv summas 700 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 1494,50 eurot.

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.