XX hagi Osaühingu Airwave vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.12.2019 vaheotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
26 337,51 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Airwave OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Eimar Kogger Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Airwave (registrikood 10619261, aadress Kesk-Sõjamäe 7, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.12.2019 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.Airwave OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.11.2007 paigaldas kostja hageja elamule õhksoojuspumba. Aastatel 2007-2016 teostas kostja õhksoojuspumbale ka hooldust. Hageja tellis viimase hoolduse 2016. aasta jaanuaris, kuna tundis õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi põlemise lõhna. Hooldus teostati 18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja kinnitati seadme korrasolekut.
2.04.02.2016 toimus hageja elamus tulekahju. Tulekahju algfaasis nägi hageja õhksoojuspumba toitekaabli sisenemise kohas lahtist leeki. Hageja tellitud eksperthinnangu põhjal sai tulekahju alguse õhksoojuspumbast, tõenäoline põhjus on lühis, mille põhjustas omakorda erinevat tüüpi juhtmete kokku keeramine paigaldaja poolt ilma spetsiaalseid liiteid/ühendusi kasutamata. Ekspertiis tuvastas mitmete nõuete rikkumise õhksoojuspumba paigaldamisel. Mittevastavad elektriühendused tegi kostja.
3.Tulekahjus hukkus hageja ema, surm saabus ägeda vingumürgituse tagajärjel. Samuti sai kannatada hageja elamu. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 94 305,60 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratavas summas.
4.Hageja arvates ei ole nõuded aegunud. Varalise kahju nõude aegumistähtaja kulgemist tuleb hakata arvutama alates tulekahju toimumisest 04.02.2016 või õhksoojuspumba paigaldamisest 12.11.2007. Aegumistähtaja määramisel tuleb lähtuda TsÜS §-ist 150, mis reguleerib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumist. Aegumistähtaja kulgemine peatus 24.05.2017, kui hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi. Kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2019. Seega oli aegumise tähtaeg peatunud 650 päeva ja nõue oleks aegunud 24.08.2019.
5.Mittevaralise kahju nõude aluseks on terviserikke tekkimine, mis diagnoositi 11.07.2017, ja töövõime kaotus, mis määrati 24.01.2018, mistõttu ei saa kahjunõude aegumistähtaja kulgemist arvestada tulekahju tekkimisest, vaid tuleb arvestada kahju tekkimise aluseks olevatest asjaoludest lähtuvalt. TsÜS § 153 lg 1 järgi tuleb aegumistähtaja kulgemist arvutada ajast, mil isik sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Hageja ei saanud tulekahju tekkimise hetkel olla teadlik kahju põhjustanud isikust, isik selgus alles kriminaalmenetluse tulemusena. Enne seda sai hageja üksnes oletada, kes on kahju põhjustanud isik. Täiendavalt peatus aegumine ajal, mil pooled pidasid läbirääkimisi ehk perioodil 03.06.201921.08.2019. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Koos kostja vastusega esitas kostja taotluse nõuete aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Kostja hinnangul on mõlemad nõuded aegunud.
7.Hageja varaline nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja mitte õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Lepinguline nõue aegub 3 aastaga.
2(7)
Kostja paigaldas õhksoojuspumba 2007. aastal. Seega aegus nõue 12.11.2010. Isegi kui kohus kohaldaks 10-aastast aegumistähtaega TsÜS § 150 lg 3 kohaselt, siis arvestades õhksoojus pumba paigaldamise aega 12.11.2007 ja kriminaalmenetluse tõttu peatunud aegumistähtaja kulgemist (1 aasta 9 kuud ja 8 päeva), oleks hagi esitatud pärast aegumistähtaja möödumist.
8.Kostja ei tea, kes pumba jaoks elektriühenduse tegi ning kas tegemist on sama ühendusega, mmis võis olla tulekahju põhjuseks 2016.a veebruaris.
9.Ebaselge on see, mis asjaoludel kutsuti kostja tegema pumba hooldust. Menetluses ei ole ühtegi tõendid selle kohta, et hageja oleks hooldustehniku tähelepanu juhtinud kõrbelõhnale pumba juures. On mõistetamatu, miks hageja ei kutsunud välja elektrikku, kohaldada tuleb VÕS § 139.
10.Hageja mittevaralise kahju nõue aegus 04.02.2019. Hageja mittevaralise nõude aluseks on ema surm. Ema suri 04.02.2016. Hageja sai teada kahju põhjustajast hiljemalt märtsis-aprillis 2016, kui ekspert esitas arvamuse tulekahju põhjuste kohta. Selle ekspertiisi alusel algatati kriminaalmenetlus. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis hageja mittevaralise kahju nõuet ei esitanud. Seetõttu mittevaralise kahju nõude aegumine ei peatunud. Vastavalt saabus nõude aegumistähtaeg 04.02.2019 ning nõue on aegunud. Maakohtu otsus
11.Maakohus otsustas rahuldada kostja taotluse hageja mittevaralise kahju nõude osas aegumise kohaldamiseks, jätta hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamata.
12.Maakohus otsustas jätta rahuldamata kostja taotlus hageja varalise kahju 94 305,60 euro nõude osas aegumise kohaldamiseks, jätkata hageja varalise kahju nõude 94 305,60 euro menetlemist.
13.Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb mittevaralise kahju puhul eeldada, et isik saab sellest teadlikuks kohe, kui talle saavad teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud. Kahju põhjustanud isiku osas piisab, kui kannatanu teab asjaolusid, mille põhjal ta saab isiku vastu esitada piisava edulootusega hagi. Hageja mittevaralise kahju nõue saab tuleneda VÕS § 134 järgi asjaolust, et tema ema suri ja ta viibis surma ajal emaga ühes kohas. Kuigi hageja on välja toonud ka enda tervise kahjustumise, leiab kohus, et hageja tervise kahjustumine ei ole põhjuslikus seoses ühegi kostjale etteheidetava teo või tegevusetusega, mistõttu ei saa mittevaralise kahju nõude alusena käsitada hageja haiguse tekkimist ning sellest tulenevat töövõime kaotust. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, et aegumistähtaja alguseks tuleb pidada õhksoojuspumba paigaldamist, kuna hageja ei saanud õhksoojuspumba paigaldamisel olla teadlik kahjust. Seega hakkas mittevaralise kahjunõude aegumistähtaeg kulgema ajast, mil hageja sai teada ema surmast ja surma põhjustanud tulekahju tekitajast. Ema surmast pidi hageja saama teada tulekahju toimumise päeval ehk 04.02.2016. Hageja väitel sai ta kahju põhjustanud isikust teada kriminaalmenetluse tulemusel. Kostja väitel algatati kriminaalasi hageja esitatud eksperdiarvamuse alusel, milles oli märgitud, et kahju põhjustas kostja ning vastavalt pidi hageja teadma kahju põhjustajast juba kriminaalmenetluse algatamise hetkel ehk märtsis-aprillis 2016. Kohus leiab, et hageja sai teada kahju tekitajast ajavahemikus märts kuni aprill 2016, kui eksperdid PS ja Harpo Stroo esitasid hinnangud, mille kohaselt põhjustas tulekahju soojuspumba paigaldamisel tehtud elektritehnilised vead. Kuna hageja oli kasutanud soojuspumba
3(7)
hooldamiseks sama ettevõtet, mis õhksoojuspumba paigaldas, siis pidi hagejale olema teada ka andmed, mis olid vajalikud nõude esitamiseks paigaldaja ehk kostja vastu. Vastavalt hakkas aegumistähtaeg kulgema 21.03.2016 kui ekspert PS esitas esimese ekspertarvamuse. Ilma täiendavate asjaoludeta oleks mittevaralise kahju nõue aegunud 21.03.2019. Poolte läbirääkimiste ajaks oli nõue aegunud, seega ei saanud need aegumise kulgu mõjutada.
14.Varalise kahju nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 21.03.2016 ning tähtaeg oleks saabunud 21.03.2019. Hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi 24.05.2017. Kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2019. Seega oli aegumistähtaeg peatunud perioodil 24.05.2017-04.03.2019 ehk kokku 1 aasta 9 kuud ja 9 päeva. Vastavalt lükkus aegumistähtaeg eelnimetatud aja võrra edasi ning aegumistähtaeg oleks saabunud 30.12.2020. Seega ei ole õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue aegunud tulenevalt aegumise peatumisest kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega. Nõuet tuleb pidada mitte aegunuks ka siis, kui kohus hiljem leiab, et tegemist on lepinguõigusliku nõudega. Kohus jätkab varalise kahju nõude menetlemist. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles varalise kahju nõudes ei kohaldatud aegumist ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kohaldada nimetatud nõude osas aegumist, menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt maakohus on ekslikult kvalifitseerinud hageja nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ebaõige kohaldamine). Tegemist on lepingu täitmisest tuleneva nõudega ning sellele kohaldub tavapärane 3-aastane aegumistähtaeg. Ka juhul, kui hageja nõue kvalifitseerida õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena, on maakohus alusetult jätnud arvestamata ja kohaldamata TsÜS § 150 lg 3 järgse 10-aastase objektiivse aegumistähtaja. Hagi oleks aegunud ka juhul, kui TsÜS § 150 lg 3 kohase 10-aastasele aegumistähtaja arvestamisel asuda seisukohale, et aegumine oli peatunud tulenevalt tsiviilhagi esitamisest kriminaalmenetluses. Pump paigaldati 12. novembril 2007. Hagiavaldus esitati 23. augustil 2019, seega 11 aastat 9 kuud ja 11 päeva peale tulekahju toimumist. Eeldades, et kriminaalmenetluses esitatud nõue, mis on kuupäevastatud 24. mail 2017, jõudis samal päeval ka menetlejani, oli aegumine peatunud 1 aasta 9 kuud ja 8 päeva. Maakohus leidis kaevatavas otsuses, et aegumine oli peatunud 1 aasta 9 kuud ja 9 päeva. Mõlema arvestuse korral tuleks aegumise niisuguse peatumise korral lugeda, et hagi on esitatud vastavalt kas 3 või 2 päeva peale aegumistähtaja möödumist. Kostja hinnangul on maakohus aga üleüldse ekslikult leidnud, et tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses nõude aegumine peatus. Aegumise otsustamisel peab kohus hagi aegumise peatumise võimalusi menetlusosaliste poolt esitatud asjaolude alusel ise hindama. 10-aastane maksimaalne objektiivne aegumistähtaeg on oluline ja nö. tavapärasest aegumisest erinev mh. seetõttu, et nii ammuste sündmuste puhul on tegelike asjaolude väljaselgitamise ja tõendamise võimalused eelduslikult niivõrd kesised, et tsiviilasja lahendamine „õigesti“ TsMS § 2 mõttes ei ole tõenäoliselt enam võimalik. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
4(7)
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Asja materjalidest nähtub: -12.11.2007 paigaldati kostja juurest ostetud õhksoojuspump hageja elamule. -Aastatel 2007-2016 teostas kostja õhksoojuspumbale hooldust. -Hageja tellis 2016. aasta jaanuaris kostjalt õhksoojuspumba hoolduse. -Kostja teostas hoolduse 18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja kinnitati seadme korrasolekut. -04.02.2016 toimus hageja elamus tulekahju. -Tulekahjus sai kahjustada hageja elamu ja vingugaasi tagajärjel suri hageja ema. -24.05.2017 esitas hageja kriminaalasjas tsiviilhagi kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. -Kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2019 (tlk 31). -Käesolevas asjas esitas hageja hagi 23.08.2019.
20.Maakohtu otsuse peale esitati apellatsioonkaebus osas, milles maakohus leidis, et hageja varaline nõue ei ole aegunud ning maakohus otsustas jätkata nimetatud nõude osas hagi menetlemist. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja varaline nõue ei ole aegunud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
21.Maakohus osutas tehtud otsuses õigesti, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Maakohus leidis, et hageja varaline nõue on võimalik lahendada nii lepinguõiguslikul alusel kui ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alusel, kuid asus lõppjäreldusena seisukohale, et õigem oleks kvalifitseerida hageja varaline nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud hageja nõude kvalifitseerimisel VÕS § 1044 lg 2 vastu. Selle sätte järgi ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist üldjuhul nõuda deliktilisel alusel, s.o õigusvastase kahju tekitamise sätete järgi. Seega saab VÕS § 1043 järgi kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui deliktilise nõudega ei konkureeri lepingulisi nõudeid. Üksnes siis, kui poolte vahel lepingut (lepinguid) ei olnud või kui kohus leiab, et kahju, mille hüvitamist nõutakse, ei ole VÕS § 1044 lg 2 järgi kaetud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, saab kostja vastutusele kohaldada VÕS § 1043.
23.Käesolevast asjast nähtuvalt oli poolte vahel 2007.a sõlmitud müügileping. Hageja on tuginenud sellele, et õhksoojuspumba müüs ja paigaldas kostja. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui tõendamist leiaks see, et lisaks müügile teostas kostja ka paigalduseks vajaliku elektriühenduse on ka sel juhul tegemist poolte vahel müügilepinguga. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg 2 teise lause kohaselt käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldada lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Selleks, et
5(7)
tuvastada, kas poolte vahel sõlmiti müügileping tuleb VÕS § 208 lg 2 teise lause järgi eristada kostja soorituse mõlema komponendi (õhksoojuspumba müük ja selle paigaldamine, sh vajalike elektriühenduste paigalduskohale toomine) väärtuste omavahelist võrdlemist. Kuivõrd hageja väidetest nähtuvalt oli lepingu objektiks õhksoojuspumba müük, seega dominantne osas lepingulisest sooritusest oli võõrandamiskomponent, oli pooltevahelise lepingu näol tegemist müügilepinguga. VÕS § 227 sätestab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumise alguse ja selle järgi müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Nimetatud säte on erisätteks TsÜS § 147 suhtes. Erisus VÕS § 227 ja TsÜS § 147 rakendamisel seonduvad sellega, et kui TsÜS § 147 rakendamise korral hakkaks kahju hüvitamise nõue aeguma kahju tekkimisest, sest siis muutuks kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks, siis VÕS § 227 rakendamisel hakkab müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue aeguma alates asja üleandmisest ostjale. Kuna TsÜS § 146 lg 1 järgi aegub lepinguline nõue üldjuhul 3 aasta jooksul on poolte vahel müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue aegunud.
24.Poolte vahel sõlmiti ka hooldusleping pumba hoolduseks. Hagis tõi hageja esile, et ta tellis 2016. aasta jaanuaris kostjalt õhksoojuspumba hoolduse, kuna tundis õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi põlemise lõhna. Hageja tõi hagis esile, et kostja teostas hoolduse 18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja kinnitati seadme korrasolekut, hoolimata sellest toimus 04.02.2016 tulekahju. Hagis esitatud asjaoludel võis hagejal tekkida varaline kahju poolte vahel sõlmitud hoolduslepingu rikkumisest. Et hageja tugineb ka selle lepingu rikkumisele on aru saanud ka kostja, esitades vastuses hagiavaldusele ka väited, et kostja hoolduslepingut ei rikkunud. Hoolduslepingu näol on tegemist töövõtulepinguga vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 ja 3. VÕS § 651 lg 1 järgi töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kuivõrd hageja võttis kostjalt töö vastu 18.01.2016 aktiga (tlk 18), hakkas pooltevahelisest hoolduslepingust tulenev nõue aeguma 19.01.2016. Hagi esitati kohtusse 23.08.2019. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev 3 aastane tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Hageja on tuginenud sellele, et ta esitas 24.05.2017 kriminaalmenetluses tsiviilhagi ning kuna kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2019 oli nõude aegumine peatunud ajavahemikul 24.05.2017 kuni 04.03.2019.
25.TsÜS § 160 lg 1 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Riigikohus on selgitanud, et avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu 26. novembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-58-07, p 10; 4. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p 42; 19. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12, p 12).
26.Praeguses asjas on küsimus selles, kas hageja nõude aegumine peatus, kui ta esitas kostja vastu tsiviilhagi kriminaalmenetluses, mis hiljem lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel kohtueelse menetluse staadiumis ehk enne süüdistusakti koostamist ja kriminaalasja kohtusse saatmist.
27.Selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peataks TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel nõude aegumise, on oluline, et hagiavaldus võimaldaks ühemõtteliselt kindlaks määrata tsiviilhagis esitatud nõude adressaadi (vt Riigikohtu 22. veebruari 2013. a
6(7)
otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p-d 43-47). Käesolevale asjale lisatud tsiviilhagi esitati kostja vastu (tlk 51), seega nimetatud eeldus on täidetud.
28.Kriminaalmenetluses on lubatav ja seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega. Esmalt on osutatud seose olemasoluks nõutav tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga. See tähendab, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Ringkonnakohus osutab, et asja materjalidele lisatud kriminaalasja lõpetamise määrusest nähtub, et kriminaalasja menetlemisel otsiti vastust küsimusele kas õhksoojuspumba hooldamisel 2016.a pandi toime kuritegu. Seega ka nimetatud eeldus on täidetud
29.Lisaks peab kannatanu nõue selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluses, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. Arvestades hageja tsiviilhagis esitatud kahju hüvitamise nõuet on nimetatud eeldus täidetud.
30.Kolmandaks saab kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis esitada üksnes sellise nõude, mis TsMS § 1 kohaselt oleks põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. (Vt lähemalt Riigikohtu 27. märtsi 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-13-14, p-d 20-23.) Ka see eeldus on täidetud, sest sellise nõude hageja esitas.
31.Kui tsiviilhagi on esitatud sellises kriminaalmenetluses, mis lõpetatakse enne, kui tsiviilhagis näidatud nõude adressaadist on saanud menetlusosaline, eeldab nõude aegumise peatumine lisaks veel järgnevat: 1) tsiviilhagi esitaja vastab kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteokahtluse asjaolusid ja kvalifikatsiooni arvestades KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 38; 13. mai 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-4115, p-d 31-40) ja 2) isik, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud, oleks juhul, kui eeldada kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteokahtluse tõesust, käsitatav kuriteo toimepanijana või isikuna, kes vastab KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja materiaalsele määratlusele.
32.Ringkonnakohtu hinnangul on ka kahes eelmises punktis nimetatud tingimused täidetud.
33.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus leidis põhjendatult, et hageja varaline nõue ei ole aegunud. Menetluskulude jaotus
34.Kuna hagis esitatud varalise nõude osas menetlus jätkub, siis määrab menetluskulude jaotuse maakohus lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.