Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Osaühingu Airwave vastu kahjunõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
101 850,05 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Eimar Kogger Kostja Osaühing Airwave (registrikood 10619261), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karin Oras ja Rauno Klemm Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 19. aprilli 2022 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus.
5.Välja mõista X-lt apellatsioonkaebuse eest tasumata riigilõiv 2100 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 23.08.2019 Harju Maakohtule hagi ja 04.09.2019 hagiavalduse täienduse Osaühingu Airwave (kostja) vastu kahjunõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 94 305,60 eurot, viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hagejale tekitatud mittevaraline kahju.
2.Hagiavalduse kohaselt paigaldas kostja 12.11.2007 hageja elamule õhksoojuspumba. Aastatel 2007-2016 teostas kostja õhksoojuspumbale ka hooldust. Hageja tellis viimase hoolduse 2016. aasta jaanuaris, kuna tundis õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi põlemise lõhna. Hooldus teostati 18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja kinnitati seadme korrasolekut.
3.04.02.2016 toimus hageja elamus tulekahju. Hageja tellitud eksperthinnangu põhjal sai tulekahju alguse õhksoojuspumba siseosa asukohast, tõenäoline põhjus on lühis, mille põhjustas omakorda erinevat tüüpi juhtmete kokku keeramine paigaldaja poolt ilma spetsiaalseid liiteid/ühendusi kasutamata. Õhksoojuspumba paigaldamisel eksiti mitmete nõuete vastu. Mittevastavad elektriühendused tegi kostja.
4.Tulekahjus hukkus hageja ema, surm saabus ägeda vingumürgituse tagajärjel. Hageja taotles füüsiliste ja hingeliste kannatuste põhjustamise eest kostjalt õiglast mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Samuti sai kannatada elamu ning hoone renoveerimistööde maksumuseks on hinnatud 94 305,60 eurot. Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Koos vastusega esitas kostja taotluse nõuete aegumise osas vaheotsuse tegemiseks.
6.Tulekahju ajaks oli õhksoojuspumba paigaldamisest möödunud peaaegu 10 aastat. Kostja ei tea, kas ühendus, mis tehti 12.11.2007, on sama ühendus, mis võis olla tulekahju põhjustajaks 04.02.2016. Hageja väidab, et elektriühendus, millest tulekahju tõenäoliselt alguse sai, oli kostja tehtud. Kostja ei saa seda kinnitada. Hageja ei ole seda tõendanud. Sõltumata sellest, kes konkreetselt tegi kõnealuse ühenduse, on ebaselge, mis oli tulekahju tekkimise põhjuseks.
7.Hageja ei ole välja toonud ühtki lepingust tulenevat kohustust, mida kostja oleks rikkunud. Hageja ei ole välja toonud ka ühtki muud normi või standardit, mille vastu kostja oleks eksinud. Väide, et hageja teavitas kostjat kummi ja plastiku lõhnast ja tellis just selleks kostja tehniku objektile, on tõendamata ning eluliselt mitteusutav. Väljakutse sisuks oli hooldus. Tavapärase hooldustöö käigus ei kontrollita elektriühendust väljaspool seadet. Kostja vaidles vastu ka kahju suurusele. Menetluse vahepealne käik
8.Harju Maakohtu 13.12.2019 vaheotsusega rahuldas kohus kostja taotluse hageja mittevaralise kahjunõude osas aegumise kohaldamiseks. Kohus jättis hageja mittevaralise kahjunõude rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks varalise kahju nõude osas ja jätkas hageja varalise kahjunõude osas menetlust.
9.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.04.2020 otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Kohtuotsuse põhjendustes asus ringkonnakohus seisukohale, et müügilepingust tulenev varalise kahju hüvitamise nõue on aegunud, kuid aegunud ei ole 2016.a jaanuaris sõlmitud töövõtulepingust (hoolduslepingust) tulenev varalise kahju hüvitamise nõue.
11.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest keeldus Riigikohus 26.10.2020 määrusega. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 19.04.2022 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
13.Kohus tuvastas järgmised asjaolud. Kostja paigaldas 12.11.2007 hageja elamule õhksoojuspumba. Aastatel 2007-2016 teostas kostja õhksoojuspumbale hooldust. Viimane hooldus teostati 18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja kinnitati seadme korrasolek (tl 17-18). 04.02.2016 toimus elamus (XXX) tulekahju (tl 19). 06.04.2016 eksperthinnangu kohaselt paikneb tulekahju piirkond õhksoojuspumba siseosa asukohas esikus keerdtrepi taga radiaatori all seinal (tl 22-26). Kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse kohaselt asus probleemne ühenduskoht soojuspumba siseseadme taga seadme ning seina vahel isoleerituna (tl 31-34).
14.Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1. Ringkonnakohtu 22.04.2020 otsuse kohaselt võib hageja nõuete rahuldamine olla võimalik tulenevalt hoolduslepingu rikkumisest, mis tuleb kvalifitseerida töövõtulepinguks. Müügilepingust tulenevad nõuded on ringkonnakohtu seisukoha kohaselt aegunud. Seetõttu loeb kohus võlasuhte aluseks hoolduslepingu. Seega ei ole asjakohased hageja poolt esile toodud 2007. a õhksoojuspumba müügi ning paigaldamisega seotud tööd ega 2007. a sõlmitud müügilepingu asjaolud. Vastavalt kohus neid kohtuotsuses ei käsitle.
15.Hageja peab välja tooma ja tõendama asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et kostja rikkus lepingut, sh missuguse kohustuse pidi kostja täitma ja milles seisnes rikkumine. Hageja ei ole välja toonud, millist hoolduslepingust tulenevat kohustust kostja rikkus. Samuti ei ole hageja esile toonud mingi normi või standardi rikkumist. Hageja väitel ei pööranud kostja piisavalt tähelepanu tegelikule väljakutse põhjusele, milleks oli tavapäratu kõrbelõhn. Hageja sõnul tellis ta 2016. aastal kostja pumpa kontrollima põhjusel, et tundis selle juures kummi ja plastiku põlemise lõhna. Hageja sõnul teavitas ta kostjat põlemislõhnadest telefoni teel ja ka 18.01.2016 kohale tulnud hooldustehnikut. Hoolsuskohustuse rikkumiseks tuleb hageja hinnangul pidada vahetult enne seadme süttimist teostatud hoolduse läbiviimist, mille käigus kostja eiras selgeid lühisele viitavaid ohumärke.
16.Hageja ei ole tõendanud, et hoolduslepingu esemeks oleks olnud elektrisüsteemi tööd väljaspool seadet ennast. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt asus probleemne ühenduskoht soojuspumba siseseadme taga, seadme ning seina vahel isoleerituna (tl 31-34). Tõendamist on leidnud, et hooldustehnikul ei ole üldjuhul kohustust kontrollida kogu elektrisüsteemi korrasolekut. Nimetatu on tõendatud Q ülekuulamise protokolliga (tl 37). Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et tavahoolduse osaks on seadme sees olevate elektriosade kontroll. Elektritööd, mis on väljaspool seadet, ei ole hooldustehniku pädevuses (tl 214 pöördel). Seega ei olnud poolte vahel sõlmitud hoolduslepingu esemeks elektrisüsteemi töö väljaspool seadet.
17.Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et ta teavitas kostjat kummi ja plastiku lõhnast ja tellis just selleks kostja tehniku objektile. Hooldus/avariitööde üleandmise ja vastuvõtu aktist nähtuvalt oli väljakutse sisuks vaidlusaluse hoolduse puhul „hooldus“ (tl 17). Seega ei nähtu hooldustööde üleandmise ja vastuvõtmise aktist mis tahes viiteid probleemidele soojuspumba töös või väidetud kõrbelõhnale (tl 17). Akt on hageja poolt märkusteta allkirjastatud. Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et kummi ja plastiku lõhnaga kaebus on tõsine ja tegeleda tuleb esimesel võimalusel. Sellise kaebuse puhul tuleb esmase asjana seade välja lülitada. Sellise kaebuse puhul saadetakse inimene, kellel on elektritööde tegemise pädevus. Tavahooldus tähendab seadme sise- ja välisosa puhastust, detailide ja tööhäälte kontrolli, rõhkude temperatuuride mõõtmist, filtrite puhastamist ja välisosa puhastamist (tl 214 pöördel).
18.Samuti on tunnistaja W ütlustega tõendatud, et ta täitis hageja juures 18.01.2016 hoolduse toimumise ajal tavalist hooldust – puhastus, masina kontroll selle täisvõimsusel, anomaaliate jälgimine, tööparameetrite kontrollimine. Tavaline hooldusprotsess. Puhastamiseks seadet seina pealt maha ei võeta. Elektrisüsteemi tööd väljaspool õhksoojuspumba seadet ei ole osa hooldustööst. Aktis pumba kohta märgitud näitajad on tavapärased (tl 213). Tunnistaja W konkreetset objekti ei mäleta ja korpuse vahetamise juttu ei ole kuulnud (tl 214). Kohtul ei ole alust kahelda selles, et juhul kui väljakutse põhjus oleks olnud kõrbelõhn, siis oleks see kindlasti kirja pandud ja kaebust oleks võetud tõsiselt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostjal puudus mis tahes loogiline põhjus eirata sellist ebatavalist ja isegi seadme kasutusjuhendi kohaselt ohtlikku kaebust. Kasutusjuhendi kohaselt tuleb rikke korral (kõrbemislõhn jms) lülitada seade viivitamatult välja, tõmmata voolujuhe välja ja pöörduda volitatud teeninduse poole (tl 67).
19.Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ja hageja ülekuulamise protokollist nähtub, et kuni 18.01.2016 ei olnud pumbaga probleeme. Alates 18.01.2016 kasutas hageja pumpa harva, sest oli soe talv (tl 20-21 ja 31-35). Seega ei saanud hoolduse teostamisel 18.01.2016 olla väljakutse põhjuseks varasem kõrbelõhn.
20.Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, millist hoolduslepingus kokkulepitud kohustust kostja rikkus. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja rikkus hoolduslepingut. Samuti ei ole kostja rikkunud hoolsuskohustust, kuna saabunud tagajärg ei saanud olla kostja hooldustehnikule ettenähtav. Hageja väide, justkui oleks kostja eiranud selgeid lühisele viitavaid märke, on tõendamata. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
21.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata hageja väite, et ta tellis kostjalt tehniku seadme juures tuntava kõrbelõhna, mitte tavapärase hoolduse pärast. Asjaolu, et tehnik tegelikkuses hooldusele iseloomulikud tegevused töö käigus teostas, eirates väljakutse tegelikku põhjust, on seega kostjapoolne lepingu rikkumine. Hageja jaoks oli tehniku kutsumise eesmärk kõrbelõhna allika tuvastamine ja likvideerimine, mitte seadme hooldus.
23.Kohus on pidanud tunnistaja W ütlustega tõendatuks, et viimane tegi hageja juures 18.01.2016 tavalist hooldust. Samas on W nii kriminaalmenetluses kui hagimenetluses antud ütlustega korduvalt kinnitanud, et ta ei mäleta sellest hooldusest ega objektist midagi. Seega ei saa pidada usaldusväärseks W ütlusi selles osas, mida täpselt W antud konkreetse hoolduse käigus tegi või millest hagejaga juttu oli. Sama kehtib tunnistaja Y ütluste kohta.
24.Kohus on jõudnud järelduseni, et ei ole alust kahelda selles, et juhul kui väljakutse põhjus oleks olnud kõrbelõhn, siis oleks see kindlasti kirja pandud ja kaebust oleks võetud tõsiselt. Kohus ei ole viidatud seisukohti kuidagi põhjendanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole loogiline ja usutav hageja väide, et ta just kõrbelõhna tõttu kostja poole pöördus.
25.Kohus on jätnud tähelepanuta HS ja PS koostatud tulekahju tekkepõhjuse analüüsid, mis selgitavad tulekahju tekkimise põhjust. Nendest hinnangutest nähtub üheselt, et valesti ühendatud juhtmete kontakti halvenemine on pikaajaline protsess, mille käigus ühendus pikema perioodi jooksul järk-järgult halveneb. Seega on hageja hinnangul eluliselt usutav tema väide, et ta pöördus kostja poole kõrbelõhna tõttu.
26.Tunnistajate W ja Y sõnul kuulus hooldustöö hulka kontaktide kontroll ja kruvide pingutamine. Õhksoojuspumba konstruktsioon ei võimalda juhtmete ühenduskruve pingutada ilma siseosa korpuse avamiseta. Selle käigus aga pidi nähtavale tulema massiivja kiudkaablite ühenduskoht, kuna kaablite ühenduskoht ei saanud jääda seadme korpuse ja seina vahele, vaid paiknes seadme siseosa sees. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
29.Hageja esitas kostja vastu nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses 04.02.2016 Viimsi vallas Linavästriku tee 8 elamus toimunud tulekahjuga. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude jättis maakohus 13.12.2019 vaheotsusega rahuldamata nõude aegumise tõttu. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse varalise kahju nõude osas aegumise kohaldamiseks. Ringkonnakohus jättis 22.04.2020 otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata. Kohtuotsuse põhjendustes asus ringkonnakohus seisukohale, et müügilepingust tulenev varalise kahju hüvitamise nõue on aegunud, kuid aegunud ei ole 2016.a jaanuaris sõlmitud töövõtulepingust (hoolduslepingust) tulenev varalise kahju hüvitamise nõue.
30.Eeltoodust tulenevalt ei ole enam vaidluse all mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Samuti ei ole vaidluse all enam küsimus, kas kostja rikkus soojuspumba paigaldamisel müügilepingut. Käesolevas apellatsioonimenetluses on vaidluse all varalise kahju hüvitise nõue seoses poolte vahel 2016.a jaanuaris sõlmitud töövõtulepinguga.
31.04.02.2016 toimus XXX asuvas elamus tulekahju. Eriteadmistega isiku PS 21.03.2016 arvamuse kohaselt võib suure tõenäosusega väita, et tulekolle oli õhksoojuspumba vahetuses läheduses. Õhksoojuspump oli vooluvõrku ühendatud maja valgustusgrupi kaudu. Lae all asuvast harutoosist võeti toiteühendus massiivsoontega kaabliga. Kaabli külge ühendati soojuspumba toitejuhe, mille peenekiulised sooned olid keeratud ümber massiivsoonte. Antud juhul sulas ära üks kaabliots ning on üsna selge, et juhtmeotste sulamine põhjustas ümbritseva keskkonna väga kiire süttimise. Eriteadmistega isiku HS 06.04.2016 arvamuse kohaselt paikneb tulekahju koldepiirkond õhksoojuspumba siseosa asukohas esikus keerdtrepi taga radiaatori all seinal. Lühisele viitavad jäljed õhksoojuspumba toitekaabli ühel juhtmel ning õhksoojuspumba ühel toitejuhtme kiudsoonel. Lühisele viitavad jäljed asuvad juhtmete ühenduskohas. Antud juhul ei saa spetsialist kinnitada, et tegemist on primaarse lühisega. Ühe tõenäolise tulekahju tekkepõhjusena on siiski käsitletav lühise teke ühenduskohas. Kuigi eriteadmistega isikud ei ole asunud tulekahju tekkpõhjuses kindlale seisukohale, võib kolleegiumi hinnangul eriteadmistega isikute arvamustest siiski järeldada, et tõenäoliselt sai tulekahju alguse harutoosist veetud kaabli ja soojuspumba toitejuhtme ühenduskohast.
32.Hageja on apellatsioonkaebuses asunud väitma, et vaidlusalune ühenduskoht paiknes õhksoojuspumba siseosa sees. Ringkonnakohus märgib, et see väide on vastuolus hageja enda poolt hagiavalduses väidetuga, et kaablite ühenduskoht peideti seadme taha. Ka prokuratuuri 04.03.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on järeldatud, et probleemne ühendus ei paistnud visuaalsel vaatlusel välja, sest see asetses soojuspumba siseseadme taga seadme ning seina vahel isoleerituna. Seega on tõendamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vaidlusalune ühenduskoht paiknes õhksoojuspumba siseosa sees.
33.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Hageja on väitnud, et ta tundis õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi kõrbelõhna ning tellis kostja töötaja 2016.a jaanuaris just kõrbelõhna allika tuvastamiseks ja likvideerimiseks, mitte aga tavapärase hoolduse teostamiseks. Kostja on hageja väite vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas ei ole tõendatud, et hageja teavitas kostjat hooldustööde tellimisel või hooldustööde tegemise ajal sellest, et ta on tundnud õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi kõrbelõhna. Üksnes hageja enda väidetest selle tõendamiseks ei piisa. Hooldus/avariitööde üleandmise ja vastuvõtu 18.01.2016 akti kohaselt oli väljakutse sisuks õhksoojuspumba hooldus. Viidet kõrbelõhna kohta ei ole. Akti kohaselt oli tehtud töödeks temperatuuri, rõhu, kontaktide ja automaatika kontroll ning siseosa puhastamine lämmastikuga. Tunnistaja F (tolleaegne kostja töötaja, kes tegeles tellimuste vastuvõtmise ja tehnikule suunamisega) ütluste kohaselt on kõrbelõhna kaebus tõsine, mitte tavapärane kaebus; sellega tegeletakse esimesel võimalusel ning kõigepealt soovitatakse seade välja lülitada. Kuna tunnistaja ütluste kohaselt ei ole kõrbelõhna puhul tegemist tavapärase kaebusega, siis võib kolleegiumi hinnangul eeldada, et see oleks tööde üleandmisevastuvõtmise aktis väljakutse sisuna märgitud. Seda ei ole tehtud. Samuti ei ole muid
tõendeid, et kostjat kõrbelõhnast teavitati. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kostjat kõrbelõhnast, ning et pooled leppisid kokku avariitööde teostamises kõrbelõhna allika likvideerimiseks, mitte tavapäraste hooldustööde tegemises.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendamata on, et soojuspumba tavahoolduse hulka kuuluvad elektrisüsteemi tööd väljaspool seadet ennast. Tunnistaja W (hooldustööde teostaja) ütluste kohaselt sisaldab tavahooldus seadme puhastust, masina tööparameetrite kontrolli, automaatika kontrolli, kaablite kruvikinnituste pingutamist. Elektrisüsteemi tööd väljaspool õhksoojuspumba seadet ei ole hooldustööde osa. Tunnistaja F ütluste kohaselt on tavahoolduse osaks seadme puhastamine, tööhäälte kontroll, rõhkude-temperatuuride mõõtmine, seadme sees olevate elektrijuhtmete klemmide kontroll ja pingutamine. Tavahoolduse osaks ei ole elektritööd, mis on väljaspool seadet. Prokuratuuri 04.03.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et menetluse käigus ei ole suudetud tuvastada norme, mis näeks ette, et seadme hoolduse ajal teostatava kontrolli esemeks on seadmest väljaspool asuvad voolujuhid. Selleks on kogutud Fujutsu AWYZ14LB paigaldusjuhend, kasutus- ja hooldusjuhend ning küsitud soojuspumpade maaletoojalt võimalike täiendavate hooldusjuhendite olemasolu kohta (I kd tl 33). Samuti ei ole hageja tõendanud, et väljaspool seadet oleva elektritoitesüsteemi kontroll on selles tegevusvaldkonnas tavapärase hoolduse kohta sõlmitud lepingute puhul tavaks.
35.Kuna tõendatud ei ole hageja väide, et ta teavitas kostjat kõrbelõhnast ning et pooled leppisid kokku avariitööde teostamises kõrbelõhna allika likvideerimiseks, samuti ei ole tõendatud, et tavapärase hooldustöö hulka kuulub väljaspool seadet oleva elektritoitesüsteemi kontroll, siis ei ole tõendatud ka hageja väide, et kostja rikkus 2016.a jaanuaris sõlmitud töövõtulepingut. Seetõttu ei ole vajadust käsitleda kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi ja kahju suurust. Ülaltoodule tuginedes puudub alus muuta maakohtu otsust, millega hagi jäeti rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 172 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
37.Hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Hageja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamine on RLS § 22 lg 1 p 15 ja KrMS § 2441 lg 3 alusel riigilõivuvaba. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. RLS § 22 lg 1 p 15 sätestab, et riigilõivu ei võeta kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamise eest kriminaalmenetluses, samuti tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata KrMS § 2441 alusel. KrMS § 2441 reguleerib tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist kokkuleppemenetluses ja KrMS § 2441 lg 3 käsitleb riigilõivu tasumist olukorras, kus kokkuleppemenetluses läbivaatamata jäetud hagi esitatakse tsiviilkohtumenetluses.
Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 ja § 200 alusel. Seega tuleb hagejal tasuda riigilõivu.
38.RLS § 59 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS § 59 lg-le 15 apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Käesolevas apellatsioonimenetluses nõuab hageja põhivõla 94 305,60 euro ja alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud viivise väljamõistmist. Seega on apellatsioonkaebuse hind TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 2 alusel 101 850,05 eurot. RLS lisa 1 kohaselt tuleb sellise hinnaga apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 2100 eurot.
39.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv 2100 eurot riigituludesse.
40.Vastavalt TsMS § 179 lg-le 3, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et riigilõivu maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.