lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-135057/12

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-135057/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1786
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineLKindlS § 36 lg 2LKindlS § 3 lg 2LKindlS § 53 lg 1LKindlS § 55LKindlS § 7TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-135057/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.03.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-135057

Määruse tegemise aeg ja koht

20.04.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3171 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Kairi Freiberg

hagi XX vastu võla

Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Stella Einla-Khomich Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda menetlusse võtmast XX apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.03.2020 otsuse peale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Keelduda XX poolt 16.04.2020 ringkonnakohtule esitatud tõendite vastuvõtmisest.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 139Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

1(5)

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

1.Ergo Insurance SE (hageja) esitas 17.01.2020 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu 3171 euro väljamõistmiseks.
2.Hageja tõi esile, et 01.11.2018 toimus Viimsi vallas liiklusõnnetus. Politsei poolt deklareeritud andmetel põhjustati liiklusõnnetus sõidukiga Porsche Cayenne (GGGGGG), mis sõitis otsa sõidukile Citroen MMMMM) ja liiklusmärkidele. Maanteeameti andmetel on sõiduki Porsche Cayenne omanikuks Mogo OÜ ja vastutavaks kasutajaks kostja.
3.Sõiduki Porsche Cayenne suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse leping hageja juures, kuid see liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei kehtinud, mistõttu ei tohtinud sõidukiga liikluses osaleda. Hagejal oli kohustus kahju hüvitada.
4.Hageja hüvitas kannatanu sõiduki remondikulud 1800 eurot ja liiklusmärkide kahju 1371 eurot. Hageja esitas liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55 alusel koosmõjus § 7 lg-ga 2 kostja vastu tagasinõude, kuid kostja nõuet ei tasunud. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks liikluskahju 3171 eurot ja riigilõivu 300 eurot.
5.Kostja vaidles hagile vastu. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit juhtis QQ. Kostja ja QQ sõlmisid lepingu, mille kohaselt QQ kohustus hiljemalt 20.09.2018 võtma oma valdusesse sõiduki Porsche Cayenne ja tegema autoremonditöid 1-2 kuu jooksul. QQ pidi sõiduki tagastama kostjale hiljemalt 20.11.2018. QQ-l ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust ja sõidukil ei olnud kehtivat liikluskindlustust, kuna sõiduk ei olnud sõidukorras ega osalenud liikluses. Vaatamata sellele kasutas QQ kostja teadmata sõidukit ja osales liikluses. Kostja andmetel juhtis QQ sõidukit joobeseisundis, põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus pärast liiklusõnnetust liiklusõnnetuse toimumise kohalt. Hageja peab esitama oma nõude QQ vastu, mitte kostja vastu. Ebaõiglane on nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas hagi 11.03.2020 otsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3171 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot.
7.Pooltel puudus vaidlus selles, et toimus hagis nimetatud liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduk, mille vastutavaks kasutajaks on kostja. Vaidlust ei olnud selles, et sõiduk oli kindlustamata ja sellega põhjustati liikluskahju, mille hageja oli kannatanutele 2(5)

hüvitanud LkindlS § 36 lg 2 alusel. Kahju suuruse (3171 eurot) üle pooled ei vaielnud. Pooled vaidlesid üksnes seaduse kohaldamise üle.

8.Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu. Maakohus leidis, et hagejal on tagasinõue kostja vastu LKindlS § 55, § 3 lg 2 ja § 7 lg 2 alusel, kuna kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab isik, kes on sõiduki vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud ning seda sõltumata sellest, milliseid kokkuleppeid antud isik oli sõlminud teiste isikutega ning kas ta kasutas sõidukit ise või mitte. Kostjal liiklusõnnetuse toimumise hetkel liiklusregistrisse sõiduki vastutava kasutajana kantud isikuna oli vastavalt seadusele kohustus tagada kõnealuse sõiduki liikluskindlustuse olemasolu. Eelnevat arvestades ei omanud tähtsust kostja vastuväited selle kohta, et kostja oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki andnud kolmanda isiku kasutusse, kes sellega väidetavalt joobeseisundis sõitis. Samuti ei olnud oluline vaidlusaluse sõiduki seisukord liiklusõnnetuse toimumise ajal. Asjaolu, kas liiklusõnnetuse põhjustas QQ, kelle valdusse kostja oli sõiduki andnud, ei saa muuta kostja LKindlS tulenevat vastutust hageja ees.
9.Seoses kostja väidetud ebamõistlikkuse ja ebaõigluse küsimusega märkis maakohus, et kohtu ülesandeks on eelkõige kohaldada kehtivaid seadusi, mitte hinnata seaduste mõistlikkust ja õiglust subjektiivsest vaatenurgast. Maakohtu arvates ei ole LKindlS tulenev regulatsioon, mis määrab isiku, kes on kohustatud kindlustuslepingu sõlmima, vastuolus põhiseadusega.
10.Puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ja § 140 alusel, kuna kostja ei toonud esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaks väljamõistetavat hüvitist vähendada. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
12.Hageja ei saa esitada tagasinõuet kostja vastu LKindlS § 55 alusel. LKindlS § 55 kohaselt tekib kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui see isik ei pidanud kinni LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Kostja puhul ei ole see tingimus täidetud, kuna kostja ei kasutanud sõidukit liikluses. Kostja andis sõiduki üle kolmandale isikule remonditööde tegemiseks ning ta ei saanud eeldada, et kolmas isik kasutab sõidukit liikluses, rikkudes liikluses osalemise keeldu. Vastupidiselt maakohtu seisukohale omab kostja hinnangul tähtsust, kes osales liikluses ja kuna kostja ei rikkunud liikluses osalemise keeldu, siis ei kuulu LKindlS § 55 kohaldamisele.
13.Kostja andmetel juhtis 01.11.2018 sõidukit juhtimisõiguseta ja joobeseisundis QQ, kes põhjustas liiklusõnnetuse ning õigusvastaselt ja süüliselt lahkus pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt. Kirjeldatud asjaolud vastavad LKindlS §-s 53 sätestatud tingimustele, mistõttu tuleb kohaldada LKindlS § 53 lg 1 p 2 ja 4. Lisaks ei arvestanud maakohus VÕS § 1043 sätestatuga. Seda, et liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõidukit QQ, on võimalik tõendada PPA päringule vastusega, tunnistaja QQ ütlustega, tunnistaja BB ütlustega ja kostja ütlustega. Vajalike tõendite kogumiseks esitas kostja maakohtule taotlused.

3(5)

Määruse põhjendused

14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale.
15.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
16.Hageja tõi hagis esile, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus liikluskahju põhjustanud sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping (kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist) ja sõiduki vastutava kasutajana on registrisse kantud kostja. Maakohtu menetluses puudus nimetatud asjaolude üle vaidlus. Vaidlust ei olnud ka kahju suuruse üle ega selle üle, et hageja on kahju hüvitanud. Pooled vaidlesid maakohtus üksnes selle üle, kas hageja saab esitada nõude kostja vastu või peab esitama sõidukit juhtinud isiku vastu.
17.Kostja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et kuivõrd liiklusõnnetuse põhjustas QQ, ei vastuta kostja tekkinud kahju eest ja nõue oleks tulnud esitada sõidukijuhi, mitte aga kostja kui vastutava kasutaja vastu. Kostja hinnangul kuulub kohaldamisele LKindlS § 53 lg 1, mille järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt (p 2) või juhtis sõidukit joobeseisundis (p 4).
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus materiaalõigust ebaõigesti. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes LKindlS alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 kohaselt on kindlustuskohustus liiklusregistris märgitud vastutaval kasutajal ja selle puudumisel sõiduki omanikul. Seega asus maakohus õigele seisukohale, et LKindlS § 55 kui erinormi alusel kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu nõude esitamisel ei oma tähendust, kes rikkus LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõiduki liikluses osalemise keeldu. Oluline on, et seda keeldu rikuti 12 kuu jooksul viimase kindlustuslepingu lõppemisest ja põhjustati kindlustusjuhtum – nendes asjaoludes vaidlust ei ole. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et kostja on kindlustuskohustuse täitmise eest vastutav isik LKindlS § 55 ja § 7 lg 2 mõistes, s.o vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise ajal liiklusregistris märgitud sõiduki vastutav kasutaja. Eeltoodud normidest ei tulene, et nõude rahuldamiseks LKindlS § 55 alusel pidi sõidukiga liikluses osalema sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus valida, kelle vastu ja millise normi alusel ta tagasinõude esitab. Seega olid LKindlS §-s 55 sätestatud tagasinõude eeldused täidetud ja maakohus rahuldas õigesti hagi. Kostja väited ei anna alust teha teistsugust lahendit.
19.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seoses tõendite taotlusega märgib kolleegium, et maakohus jättis põhjendatult kostja tõendite kogumise taotlused rahuldamata. Asjaolud, kas liiklusõnnetuse ajal oli sõiduki roolis QQ ja kas ta oli alkoholijoobes või mitte, ei oma nõude LKindlS § 55 alusel lahendamisel tähtsust. Seejuures selgitas maakohus 17.02.2019 kostja taotluste lahendamise määruses õigesti, et juhul kui kostja 4(5)

leiab, et QQ on tekitanud kahju kostjale või rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut, siis on kostjal võimalik kaaluda eraldiseisvas menetluses QQ vastu kahjunõude esitamist.

20.Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.
21.Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus käesolevale määrusele.
22.Määruse tegemise aja seisuga ei ole kohtule laekunud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ja kohtute infosüsteemist ei nähtu riigilõivu laekumist. Ringkonnakohus ei palu menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
23.Kostja esitas ringkonnakohtule 16.04.2020 uued tõendid: kostja esindaja 26.03.2020 selgitustaotlus Rahandusministeeriumile ja Rahandusministeeriumi 15.04.2020 vastus sellele. Kostja palus esitatud tõendid vastu võtta. Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 järgi keelduda, sest tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. Esitatud kirjavahetuses on Rahandusministeerium kostja palvel andnud arvamuse LKindlS § 55 ja § 53 kohaldamise kohta. Kuna seadust kohaldab kohus, siis Rahandusministeeriumi arvamus ei ole asjakohane ja puudub aluse selle tsiviilasja juurde võtmiseks. Tõendeid kostjale ei tagastata, sest need on esitatud elektrooniliselt.
24.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, mistõttu ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
25.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
26.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja