lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-133787/16

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 20.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-133787/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2089
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LKindlS § 7 lg 1LKindlS § 24LKindlS § 26 lg 1LKindlS § 3 lg 2LKindlS § 36 lg 2LKindlS § 55LKindlS § 6 lg 1TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.aprill 2020. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-133787

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi M S vastu liikluskahju nõudes 2782,28 eurot

Tsiviilasja hind

esindajad

Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), esindaja Marite Vainola Kostja: M S (isikukood XXXXXXXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M Silt ERGO Insurance SE kasuks liikluskahju 2782,28 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud M S kanda.
4.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 473 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja tõlkekulud 198 eurot.
5.Välja mõista M Silt ERGO Insurance SE kasuks menetluskulud summas 473 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 205Pooled
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TSMS § 208Kostja asendamine ja kaasamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 132Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
1.ERGO Insurance SE esitas 14.11.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M S vastu 2782,28 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 19.12.2019 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus seoses võlgniku

vastuväite esitamisega ning asi anti üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.01.2020 esitas ERGO Insurance SE maakohtule hagi M S vastu liikluskahju nõudes.

2.Hagiavalduse kohaselt 28.11.2018 toimus Soomes liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli K K, juhtides mootorsõidukit XXXXXXX. Nimelt K K ei andnud teed peateel liigelnud sõidukile CCCCCCCCCCCC, mistõttu toimus sõidukite vahel kokkupõrge, põhjustades sõiduki CCCCCCCC omanikule kahju. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli sõiduki liikluskindlustuse leping lõppenud, nimelt alates 19.10.2018 kell 23:59. Kindlustuskohustusega isik on kostja kui sõiduki omanik. Liiklusõnnetuse toimumise hetkest oli sõiduki XXXXXXXXXXXX suhtes viimase 12 kuu jooksul sõlmitud liikluskindlustuse leping nr L006326812 ERGO Insurance SE-s (edaspidi leping). Hageja poolt on 09.10.2019 hüvitatud liikluskahju kogusummas 2 782,28 eurot. Hageja on liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 55 alusel kostjale esitanud sõidukikahju tagasinõude rahvastikuregistris registreeritud postiaadressile, kuid kirja ei toimetatud kohale postkasti puudumise tõttu. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja nõuet summas 2 782,28 eurot tasunud. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Liikluskindlustuse seaduse § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Liiklusregistrisse on sõiduki omanikuna kantud kostja. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhe lõpeb ainult kohase täitmisega (VÕS § 186 p 1). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Liikluskindlustuse lepingust nr L006326812 tulenevalt on õigustatud isikuks hageja. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale hüvitatud liikluskahju eest tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Arvestades, et kostja on oma kohustusi rikkunud, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist. Tulenevalt eelnevast esitas hageja antud asjas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2 782,28 euro saamiseks. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, jätkub menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 kohaselt hagimenetluses. Juhindudes eeltoodust ja liikluskindlustuse seaduse §§-dest 24, 55, võlaõigusseaduse §§-dest 76 lg 1, 82 lg 7, 94 lg 1, 94 lg 2, 100, 101 lg1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1 ning TsMS §§-dest 122 lg 1, 133 lg 1, 139 lg 3, 147 lg 5, 162, 1741 lg 3, 407 lg 1 ja lg 2, 486 lg 1 p 1 palub hageja:
1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks liikluskahju summas 2 782,28,50 eurot. 2. Välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE kasuks riigilõiv summas 275,00 eurot ja tõlkekulud summas 198,00 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib, et hagis märgitud liiklusõnnetuse põhjustaja ei olnud K K, politsei poolt jäeti talle süüdistus esitamata. Soomes 28.11.2018 toimunud liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja väitel ZZ, kes sõitis 40 km alal autoga CCCCCCCC keset sõiduteed,

ületades mõttelist sõidutee keskjoont, ilmselge ülekiirusega. Selle kohta on olemas liiklusõnnetuse ajal kohal olnud tunnistaja, kes võib tunnistada antud väidet. S.H. Amaevi esitatud kahjutaotlusega kaasas olev selgitus juhtunust on ilmselge vale ja tegemist on kindlustuspettusega. K K sõidukiga XXXXXXXXXX ei soovinud ületada teed vaid tegi parempööret oma sõidurajale, antud manöövri tegemiseks ei olnud vajalik ületada tee keskjoont, ega kasutada vastassuunavööndit. Selliselt on ebaselge, kuidas on antud juhtumis süütegijana näha K Ki kui vastassuunavööndi kasutamine K Ki sõidukile manöövri tegemiseks ei olnud vajalik ja K Ki sõiduki kiirus oli mitte rohkem kui 1 km/h. Juhtunu toimumise hetkel, politsei poolt antud ütluste järgi olid süüdi mõlemad osapooled. Kuna Helsingi politseiameti poolt tehtud otsus põhineb puudulikul teabel ja valeandmetel on K K taotlenud Helsingi politseiametilt antud juhtumi eeluurimise jätkamist. Ka K K on esitanud Ergo kindlustusele kahjutaotluse 28.12.2019, kuid tänaseni pole Ergo Kindlustuselt tulnud mitte mingisugust vastust kahjutaotluse käsitlemise kohta. Ebaselgeks on jäänud ka, miks Ergo kindlustus on hüvitanud ZZ kahju ilma mõlemaid osapooli ära kuulamata ja nõuab kostjalt kui liiklusõnnetuse teiselt osapoolelt kahjunõude maksmist, kuigi sõidukit XXXXXXX) juhtinud K Ki süüd ei ole tõendatud. 18.03.2020 e-kirjas märgib kostja, et soovib kostjaks nimetada K Ki, kes on antud liiklusõnnetusega seotud. Kohtuotsuse põhjendused

4.26.03.2020.a. määrusega maakohus määras poolte nõusolekul asjas kirjaliku menetluse, määras pooltele avalduste ning dokumentide esitamise tähtaja ja kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks 20.04.2020.a.
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjas tähtsust omavates asjaoludes, mille kohus loeb tõendatuks: - 28.11.2018 toimus Soomes liiklusõnnetus sõidukitega XXXXXXXXXXXX, mida juhtis K K ja CCCCCCCCCCCCC, mida juhtis ZZ; - õnnetuse tagajärjel tekkis kaCCCCCCCCComanikule; - õnnetuse toimumise ajal oli sõiduki XXXXXXXXXX omanikuks liiklusregistris kostja; - sõiduki XXXXXXXXXX suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kindlustusandja ERGO Insurance SE poolt perioodiks 19.04.2018 kuni 18.10.2018; - alates 19.10.2018 puudus sõidukil XXXXXXX liikluskindlustuse leping; - hageja on viimase liikluskindlustusandjana hüvitanud 9.10.2019 kannatanule liikluskahju summas 2782,28 eurot; - hageja on kohtuväliselt nõudnud kostjalt kahju hüvitamist, kuid kostja ei ole hageja poolt esitatud kahjunõuet tasunud. Tulenevalt LKindlS § 7 lg-st 1 on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Poolte vahel ei ole tekkinud vaidlust ning kohus loeb tuvastatuks, et

liiklusõnnetuse toimumise ajal 28.11.2018 oli sõiduki XXXXXXXXXXXX omanikuks liiklusregistris kostja.

7.Pooltel on vaidlus selles, kes on vastutav 28.11.2018 toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises. Hageja leiab, et liiklusõnnetuse asjaoludest nähtuvalt on selle põhjustamises vastutav K K, kes sõitis õnnetuse hetkel kostjale kuuluva sõidukiga, kostja on aga seisukohal, et kuivõrd politsei ei esitanud K Kile süüdistust, siis ei ole kostja vastutav liiklusõnnetuse põhjustamises. Kostja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamises on vastutav lisaks K.K ka ZZZ. Kostja leiab ka, et politsei on teinud vale otsuse tuginedes ZZ valeütlustele ja arvestamata kostja ütluseid. Peale selle heidab kostja hagejale ette, et viimane ei ole otsuse tegemisel ära kuulanud kostjat ega ZZ.
8.Kohus leiab, et kostja eeltoodud väited liiklusõnnetuse asjaolude ja põhjustaja kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja esitatud Helsingi Politseiameti 29.01.2019 uurimisaruandest ja uurimisotsusest nähtub, et vaidlusaluse 28.11.2018 toimunud liiklusõnnetuse põhjustas K K, kes tekitas liiklusohtliku olukorra (teeliiklusseaduse § 98), sõites sõidukiga XXX kinnistu hoovist sõiduteele ja põrkas vastu ZZ juhitud sõiduki CCCkülge. 29.01.2019 uurimisotsusega määrati K Kile kõnealuse süüteo toimepanemise eest kirjalik hoiatus, kuna varaline kahju polnud suur ja isikukahjud puudusid, tegemist oli väheolulise rikkumisega. Otsus on K.K üle antud. Otsuses on muuhulgas märgitud, et see otsus ei vabasta võimalikust kahju hüvitamise kohustusest. Uurimisaruandest nähtub mh ka see, et politsei on uurimise käigus ära kuulanud nii K Ki, ZZ ja tunnistajana õnnetust pealt näinud T K.
9.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja etteheide hagejale, et viimane on teinud kahju hüvitamise otsuse ilma liiklusõnnetuse osapooli ära kuulamata, ei ole asjakohane. Nimelt toimus vaidlusalune liiklusõnnetus välismaal so Soome Vabariigis ning vastavalt Rohelise Kaardi Sisereeglitele /vt https://www.lkf.ee/ hüvitatakse kannatanule liiklusõnnetuses süüdlase sõidukiga põhjustatud kahjud õnnetuse asukohariigis kehtivate reeglite järgi. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et liiklusõnnetuse kahju hüvitamist on käsitlenud hageja esindaja Soomes - LocalTapiola General Mutual Insurance Company, kellele on hageja edastanud ka K Ki 28.12.2018 selgituse ja fotod liiklusõnnetuse asjaolude ning auto remondi maksumuse kohta. Hageja esindaja pidi välja selgitama kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu ja selle ulatuse ning tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta (LKindlS §§-d 48, 51). Seega puudus hagejal täiendav liiklusõnnetuse käsitlemise kohustus.
10.Mis puutub kostja seisukohta, et antud menetluses peaks kostjaks olema K K, kes on liiklusõnnetuse asjaoludega rohkem kursis, märgib kohus, et vastavalt TsMS § 205 lg-le 2 on hagimenetluses kostjaks isik, kelle vastu on hagi esitatud. Seega otsustab hageja, kelle vastu ta hagi esitab. Hageja on leidnud, et praegusel kujul esitatud liikluskahju nõue on tal ainult praeguse kostja vastu. Hageja ei ole esitanud taotlust K.Ki kaasamiseks menetlusse kostjana või praeguse kostja K.Kiga asendamiseks /TSMS § 208/.
11.Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt liikluskindlustuse kohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.

MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahju hüvitaja määramise teatest nähtub, et liikluskahju põhjustanud sõiduki XXX viimane kohustuslik liikluskindlustusleping oli sõlmitud hageja poolt ning see kehtis alates 19.04.2018 kuni 18.10.2018. Seega puudus liiklusõnnetuse hetkel kostja sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping. Liiklusõnnetuse põhjustamine K Ki poolt liiklusõnnetuse ajal kostjale kuulunud sõidukiga XXXXon tõendatud Helsingi Politseiameti uurimisaruande ja –otsusega, LocalTapiola General Mutual Insurance Company kahju hüvitamise nõudega.

12.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes LKindlS-s sätestatud alustel ja korras. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja hüvitama kahjustatud isikule tekitatud kahju. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatud käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Seega oli hageja kohustatud hüvitama kostja sõidukiga tekitatud kahju liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanud sõiduki CCCCCCCCCCCCC omanikule. Hageja kantud liikluskahju kulud summas 2782,28 eurot on tõendatud järgmiste tõenditega: LKF kahju hüvitaja määramise teatega, LocalTapiola General Mutual Insurance Company kahju hüvitamise nõude/arvega, Paimolan Autokorjaamo arvega autoremondi teostamise kohta ja maksekorraldusega hagejapoolse kahju tasumisega.
13.LKindlS § 3 lg 2 ja § 55 mõistes ei oma tähtsust asjaolu, kes konkreetselt ei pidanud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust, vaid tagasinõude tingimused on täidetud juba üksnes siis, kui sõiduk osales liikluses ja selle sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum. LKindlS § 55 koosmõjus § 7 lg-ga 1 ei välista hageja õigust esitada tagasinõue registrisse kantud sõiduki omaniku vastu, kuigi tegelik liiklusõnnetuse põhjustaja oli K K. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostjalt liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esitas hagiavalduses menetluskulude koosseisu ja maksedokumendid, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 473 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ning tõlkekulud OÜ-le Luisa Tõlkebüroo 198 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukuluks võib olla riigilõiv. TsMS § 144 p 2 järgi saab kohtuvälisteks kuludeks olla menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtu hinnangul kuuluvad siia alla ka tõlkekulud. Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentidega, on hageja menetluskulude puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kokku määrab kohus hageja menetluskuludeks maakohtu menetluses 473 eurot ning mõistab selle summa kostjalt välja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja