Tiirik Õigusbüroo OÜ hagi Sinear OÜ (pankrotis) vastu 5. märtsi 2018 nõude loovutamise lepingu kehtivuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiirik Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Tiirik Õigusbüroo OÜ (registrikood 12604447), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (kostja): Sinear OÜ (pankrotis; registrikood 11496671) pankrotihaldur Karin Antsov, lepinguline esindaja Johannes Moor
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2019 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Tuvastada Tiirik Õigusbüroo OÜ ja Sinear OÜ (pankrotis) vahel 5. märtsil 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivus.
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Sinear OÜ (pankrotis) kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tiirik Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 22. novembril 2018 Viru Maakohtule hagi Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsovi (kostja) vastu, milles palus tuvastada 5. märtsi 2018 nõude loovutamise lepingu kehtivus. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 24. oktoobri 2016 määrusega välja OÜ Szilagyi Perzsebet (endine ärinimi OÜ Astnik Ehitus; edaspidi võlgnik) pankrot. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andis haldur Sinear OÜ (pankrotis) 2055 häält (nõue 205 549 eurot 95 senti). Nõuete kaitsmisel koosolekul Sinear OÜ (pankrotis) nõuet ei tunnustatud. Sinear OÜ (pankrotis) esitas hagi vastuväite esitanud Astnik Finants OÜ vastu nõude tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-17-4839). Sinear OÜ (pankrotis) loovutas 5. märtsi 2018 nõude loovutamise lepinguga oma nõude hagejale. Tsiviilasjas nr 2-17-4839 toimus hageja asendamine. Maakohus kinnitas 27. juuni 2018 määrusega hageja ja Astnik Finants OÜ vahelise kompromissi, millega tunnustati hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses summas 205 500 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.
18.juunil 2018 toimus täiendav nõuete kaitsmise koosolek, kus otsustati hageja viivisenõude esitamise tähtaega mitte ennistada. Lisaks esitas haldur hageja 205 549 euro 95 sendi suuruse nõude uueks tunnustamiseks. Hageja nõudeid ei tunnustatud. Hageja esitas hagi võlgniku pankrotihalduri ja vastuväite esitanud võlausaldajate vastu nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses summas 205 500 eurot (tsiviilasi nr 2-18-10758). Sinear OÜ (pankrotis) esitas 22. augustil 2018 hagejale avalduse nõude loovutamise lepingu tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1, § 94 lg 3 ja § 98 lg 1 kohaselt. Avalduse kohaselt sõlmis Sinear OÜ (pankrotis) nõude loovutamise lepingu pettuse mõjul.
22.augusti 2018 võlausaldajate üldkoosolekul teavitas võlgniku haldur võlausaldajaid, et Sinear OÜ (pankrotis) on hagejaga sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühistanud, mistõttu kuulub nõue Sinear OÜ-le (pankrotis). Hageja esitas kohtule taotluse häälte määramiseks vastavalt maakohtu
27. juuni 2018 kompromissi kinnitavale määrusele. Maakohtu 26. novembri 2018 määrusega jäi hageja taotlus rahuldamata. Hageja on seisukohal, et nõude loovutamise lepingu tühistamise eeldused ei ole täidetud. Ei ole arusaadav, kes kallutas Sinear OÜ-d (pankrotis) ebaõigete asjaolude avaldamise teel lepingut sõlmima. Sinear OÜ (pankrotis) pöördus nõude omandamise pakkumisega Astnik Finants OÜ poole. Hageja omandas nõude Sinear OÜ (pankrotis) pakutud tingimustel ning ajal, kui nõude tunnustamise üle toimus kohtuvaidlus. See, et hiljem on suurem osa nõudest kompromissiga tunnustatud, ei ole hagi õigeksvõtt ega puuduta Sinear OÜ-d (pankrotis). Sinear OÜ (pankrotis) avaldus lepingu tühistamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega.
2.Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldus vaidles hagile vastu. Vaidlust ei ole selles, et tehingu tühistamise formaalsed eeldused on täidetud. Sinear OÜ-le (pankrotis) avaldati, et tema nõue tsiviilasjas nr 2-17-4839 ei ole perspektiivikas. Enne lepingut sõlmimist ei teavitatud Sinear OÜ-d (pankrotis) asjaoludest, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada. Kui Sinear OÜ (pankrotis) oleks olnud kõikidest asjaoludest teadlik, ei oleks ta lepingut sõlminud. Sinear OÜ-lt (pankrotis) nõude omandanud ja nõudele vastu vaielnud isikud on omavahel seotud. Astnik Finants OÜ osanik ja juhatuse liige on N. Astashev. Astnik Finants OÜ esindajaks oli vandeadvokaat M. Kiir, kes tegeles ka nõude omandamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisega. Hageja eest tasus Sinear OÜ-le (pankrotis) OÜ Estnat Invest, kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on samuti N. Astashev. Kuigi nõude on omandanud hageja, kinnitab tasumine, et nõude omandamisest oli majanduslikult huvitatud hoopis N. Astashev, kelle abikaasa N. Astaševa on omakorda võlgniku osanikuks ja juhatuse liikmeks. Sellega tekitati olukord, kus kohtus vaidlevaks pooleks on sisuliselt sama isik, kes on võlgniku juhatuse liikme lähikondne. Hageja eesmärgiks oli omandada 4000 euro eest 205 549 euro 95 sendi suurune nõue, sõlmida nõude tunnustamiseks kompromiss ja saavutada nn suurvõlausaldaja staatus võlgniku pankrotimenetluses. Lisaks sellele oli hageja eesmärgiks ka seniste pankrotitoimkonna liikmete vabastamine ja võlgniku jaoks sobiva pankrotitoimkonna valimine ning seeläbi pankrotimenetluse sobivas suunas mõjutamine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 4. detsembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3090 eurot ja viivise menetluskuludelt nende suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja on tehingu tühistamise avalduse kätte saanud, avaldus on esitatud mõistliku aja jooksul ning täidetud on tehingu tühistamise formaalsed eeldused. Maakohus nõustus kostjaga selles, et nõude loovutamise leping sõlmiti ebaõigete asjaolude avaldamise teel ja eesmärgiga kallutada Sinear OÜ-d (pankrotis) tehingut tegema. Sellega on täidetud pettuse koosseis. H. Maidra selgitas, et Sinear OÜ (pankrotis) nõue oli reaalne, kuid selle suuruse tõttu oli Sinear OÜ (pankrotis) juba pankrotisituatsioonis ning tal ei jätkunud vahendeid kohtumenetluse jätkamiseks. Hageja nimel läbirääkimisi pidanud vandeadvokaat M. Kiir oli H. Maidra tuttav juba lapsepõlvest. M. Kiir veenis teda, et nõude üle toimub kohtuvaidlus, mis võib kesta aastaid ning on kulukas, nõue on ilmselt perspektiivitu. Samas jätkas M. Kiir pärast nõude omandamist kompromissläbirääkimisi, mille tulemusena Astnik Finants OÜ tunnustas nõuet. See viitab omakorda sellele, et nõue oli perspektiivikas, selle lahendamise käik kiire ja väikeste kuludega. See näitab, et M. Kiir avaldas ebaõigeid asjaolusid.
Maakohus nõustus kostjaga, et tegelikult omandati nõue läbi variisiku (hageja) võlgniku juhatuse liikmest abikaasa äriühingule. M. Kiir, pidades läbirääkimisi nõude omandamiseks, esindas N. Astashevi huve. Erinevates Viru Maakohtu menetluses ning võlgniku pankrotimenetluses on M. Kiir esindanud nii N. Astaševat kui ka N. Astasheviga seotud äriühingut (Astnik Finants OÜ), samuti esindab advokaat ja temaga seotud advokaadibüroo kohtumenetlustes ka hagejat (tsiviilasjad nr 2-18-10851, nr 2-18-17697). M. Kiire tegutsemine N. Astashevi huvides on tõendatud 12. märtsi 2018 e-kirjaga, milles M. Kiir on andnud N. Astashevile selge juhise, kellele ja mis summas tuleb Sinear OÜ (pankrotis) nõude eest tasuda. See tõend lükkab ümber M. Kiire ütlused selle kohta, et N. Astashev ei teadnud, et hageja nõude omandab või ta ei tahtnudki nõuet omandada. Samuti lükkab see ümber M. Kiire ütluse, et ta ei teadnud, et N. Astashev tasus läbi OÜ EstNat Invest nõude eest Sinear OÜ-le (pankrotis). Sinear OÜ (pankrotis) nõude omandamise võlgniku pankrotimenetluse kontrollimise eesmärgil on M. Kiir omaks võtnud. Maakohus leidis, et Astnik Finants OÜ on tegelikkuses pidanud Sinear OÜ (pankrotis) nõuet algusest peale põhjendatuks, kuid sellele vastu vaieldes ning Sinear OÜ-le (pankrotis) tema nõude alusetust kinnitades on teadlikult tekitanud Sinear OÜ-le (pankrotis) pettekujutelma, justkui tema nõue oleks väärtusetu. H. Maidra on kinnitanud, et ta ei oleks Sinear OÜ (pankrotis) nõuet loovutanud, kui ta oleks teadnud, et tegelikkuses ostab selle N. Astashev, kelle eesmärgiks on võlgniku pankrotimenetluse mõjutamine ning pankrotivõlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja raske majandusliku seisu oli põhjustanud võlgnik, mida omakorda juhtis tegelikkuses N. Astashev. Maakohus leidis, et nõude omandamise eesmärgiks oli omandada 205 549 euro 95 sendi suurune nõue, sõlmida nõude tunnustamiseks kompromiss ja saavutada seeläbi nn suurvõlausaldaja staatus võlgniku pankrotimenetluses. Lisaks sellele oli eesmärgiks viia läbi seniste pankrotitoimkonna liikmete vabastamine ja võlgniku jaoks sobiva pankrotitoimkonna valimine, ning seeläbi pankrotimenetluse sobivas suunas mõjutamine.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud võistlevuse põhimõtet (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5). Kohtuotsus peab põhinema poolte esitatule ning kohtus arutatud asjaoludel. Hagejale on üllatuseks kohtuotsuse põhjendamine maakohtu teadmisega teistest kohtumenetlustest. Kohtu teadmine ei ole asjassepuutuv ning tegemist ei ole tuvastatud faktidega. Kuna hageja ei osale nendes menetlustes, ei ole tal võimalik ka maakohtu väiteid ümber lükata. Hageja rõhutab, et ei ole Sinear OÜ (pankrotis) esindajatega läbirääkimisi pidanud ega kohtunud ning ei oleks saanud Sinear OÜ (pankrotis) kuidagi eksitada. Hageja on vastu võtnud Sinear OÜ (pankrotis) pakkumise, mille edastas talle Sinear OÜ (pankrotis) palvel Astnik Finants OÜ. Sinear OÜ-l (pankrotis) ei olnud mingit huvi nõude ja selle tunnustamise menetluse vastu ning Sinear OÜ (pankrotis) pakkus oma nõuet Astnik Finants OÜ-le (kelle seaduslikuks esindajaks on N. Astashev). Sinear OÜ (pankrotis) ei pakkunud kompromissi, vaid nõude omandamist. Sinear OÜ (pankrotis) väited soovimatusest loovutada nõue N. Astasheviga seotud isikutele ei ole põhjendatud. Sinear OÜ (pankrotis) majanduslik seisund ongi tegelik põhjus, miks ta sellise tehingu tegi. Sinear OÜ (pankrotis) soovis teenida oma tegevuseks kohest tulu. Sinear OÜ (pankrotis) väited, et
vastaspoole advokaat annab hinnangut nõudele ning Sinear OÜ (pankrotis) juhindub sellest (vastuolus enda advokaadi arvamusega), ei ole põhjendatud. M. Kiir on Astnik Finants OÜ esindajana Sinear OÜ (pankrotis) nõude vaidlustanud. Eksitav on Sinear OÜ (pankrotis) väide, et teda veendi nõude väärtusetuses ja nõue ei ole isegi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Astnik Finants OÜ ei ole hagi õigeks võtnud. Pooled pidasid läbirääkimisi ca kolm kuud ning see päädis kompromissiga. Sinear OÜ-ga (pankrotis) ei ole kompromissi arutatud ning Sinear OÜ (pankrotis) ainsaks sooviks oli nõude võõrandamine. Astnik Finants OÜ on samas pankrotimenetluses kõikides analoogsetes vaidlustes sõlminud kompromissid. Sinear OÜ (pankrotis) on nõude loovutamise lepinguga kinnitanud, et nõue on reaalne ning täies ulatuses sissenõutav. Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu väide õigusnäivuse tekitamisest. Sinear OÜ-d (pankrotis) ei ole eksitatud väitega, et kompromiss ei ole võimalik. Hagejale jääb arusaamatuks ka maakohtu seisukoht, et nõue oli perspektiivikas, selle lahendamise käik kiire ja väikeste kuludega. Selline asjade käik oli saavutatud seoses uue võlausaldaja tegevuse ja läbirääkimiste oskustega. Sinear OÜ (pankrotis) seaduslik esindaja on otseselt kinnitanud, et teda on tühistamisavalduse tegemiseks mõjutatud ja survestatud (võlausaldajad, omanik). H. Maidra, olles finantsjuht ja pikaajaline ettevõtja, on kinnitanud, et on nõudes kindel. Seega on alusetu väide, et Sinear OÜ (pankrotis) uskus nõude tühisusse. Maakohus on põhjendamatult jätnud tunnistaja M. Kiire ütlused tähelepanuta või pidanud neid ebausaldusväärseteks. M. Kiire ütlustes ei ole vastuolu ning enamjaolt on neid kinnitanud ka H. Maidra. H. Maidra on koostanud nõude loovutamise lepingu tühistamise avalduse 22. augustil 2018. Seega on tekitatud näivus, et Sinear OÜ (pankrotis) on nõude vastu siiski oluline huvi ja ta soovib sellest nõudest tulenevaid õigusi kasutada pankrotimenetluses. 22. augustil 2018 on H. Maidra edastanud haldurile avalduse, et ta ei soovi olla pankrotitoimkonnas. Avaldused on allkirjastatud samaaegselt. Sinear OÜ (pankrotis) nõue on pankrotimenetluses korduvalt vaidlustatud ning ta ei ole näidanud huvi oma väidetava nõude kaitsmiseks kohtumenetluses. Kui hageja ei oleks vaidlustanud nõude tunnustamata jätmist, oleks kaitsmata nõude väärtus 0 eurot. Asjaolu, et nõude vaidlustanud isikute esindajad ja Sinear OÜ (pankrotis) esindaja kattuvad, tõendab, et vaidluses ei ole tegemist Sinear OÜ (pankrotis) huviga, vaid pankrotivõlausaldajate huviga. Kummaline on olukord, kus sama esindaja vaidlustab nõude ning esindab samaaegselt Sinear OÜ-d (pankrotis) selle nõude omandi küsimuses. Hageja osutab N. Astashevi erinevatele äriühingutele teenuseid, seega ei ole tavapäratu, et loovutuse hinna tasus hageja eest OÜ EstNat Invest, millega ta täitis oma kohustuse hageja ees. Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et Sinear OÜ (pankrotis) nõude omandamise võlgniku pankrotimenetluse kontrollimise eesmärgil on M. Kiir omaks võtnud. Olulise nõude omandamine pankrotimenetluses ongi vajalik tulu teenimiseks ning sh suurvõlausaldajana menetluse üle vajadusel ka kontrolli saavutamiseks. Hageja üks tegevus ongi nõuete omandamine, nende sissenõudmine ja tulu saamine. Selline tegevus ei ole ebaseaduslik. Hageja on juhtinud maakohtu tähelepanu kostja menetluskulude põhjendamatusele. Kostja menetluskulud kuni 7. oktoobrini 2019 tuleb jätta tähelapanuta, kuna kostja oli pankrotihaldur/vandeadvokaat. Lepinguline esindaja tegi esimese menetlustoimingu kohtuistungil esindades. Kohtuistungiks ettevalmistamise kulu on ülepaisutatud (piisav ajakulu on 3 tundi).
Kostja esindaja kohtuistungil osalemine ei vasta tegelikule ajakulule (1 tund 50 minutit). Kostja lõppseisukohtade koostamine ca 5 leheküljel tööajaga 9,75 tundi on ülepaisutatud ning piisavaks ajakuluks on 5 tundi. Kostja põhjendatud menetluskulud ei ületa 9 tundi 50 minutit (s.o 1179 eurot 60 senti).
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 4. detsembri 2019 otsus tuleb tühistada ja teha asjas uus otsus (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega tuvastada hageja ja vahel 5. märtsil 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivus. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Hageja esitas hagi kostja vastu 5. märtsil 2018 Sinear OÜ (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivuse tunnistamiseks. Tegemist on tuvastushagiga ning TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on antud juhul tuvastushuvi olemas. Sinear OÜ (pankrotis) esitas hagejale avalduse 5. märtsi 2018 nõude loovutamise lepingu tühistamiseks. Kuna nõude loovutamise lepingu kehtivusest oleneb hageja võlausaldaja positsioon OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotimenetluses, siis on tuvastuhagi esitamine lubatav. Loovutatud nõudeks on Sinear OÜ (pankrotis) nõue OÜ Szilagyi Perzsebet [(endine ärinimi OÜ Astnik Ehitus) pankrotis] pankrotimenetluses summas 205 549 eurot 95 senti, mille tunnustamisele vaidles vastu Astnik Finants OÜ. Kuna nõuete kaitsmisel koosolekul Sinear OÜ (pankrotis) nõuet ei tunnustatud, siis esitas ta hagi vastuväite esitanud Astnik Finants OÜ vastu nõude tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-17-4839). Menetluse kestel maakohtus loovutas Sinear OÜ (pankrotis) 5. märtsil 2018 nõude hagejale (lepingu tasu 4000 eurot) ning hageja asus Sinear OÜ (pankrotis) asemel menetlusse. Nõude tunnustamise menetluses sõlmisid hageja Sinear OÜ (pankrotis) eriõigusjärglasena ja Astnik Finants OÜ kompromissi ning hageja nõuet OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotimenetluses summas 205 500 eurot tunnustati teise rahuldamisjärgu nõudena.
8.Sinear OÜ (pankrotis) esitas 22. augustil 2018 hagejale nõude loovutamise lepingu tühistamise avalduse ja tühistas lepingu TsÜS § 90 lg 1, 94 lg 3 ja 98 lg 1 alusel. Sinear OÜ (pankrotis) leidis, et tehing oli tehtud pettuse mõjul, teda oli kallutatud tehingut tegema ebaõigete asjaolude avaldamise teel, kinnitades, et nõue on praktiliselt väärtusetu (nõue on perspektiivitu). Sinear OÜ (pankrotis) väitel oli hageja tegelik eesmärk omandada nõue ainult 4000 euro eest, saavutada OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja positsioon ja mõjutada pankrotimenetlust endale sobivas suunas. Samuti leidis Sinear OÜ (pankrotis), et hageja ja nõudele vastu vaielnud Astnik Finants OÜ on omavahel seotud isikud. Lisaks eeltoodule väljendub Sinear OÜ (pankrotis) seisukoha kohaselt pettus ka selles, et teda ei teavitatud lepingu sõlmimise eelselt asjaoludest, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teavitada. Hageja seisukoha kohaselt ei ole Sinear OÜ (pankrotis) tühistanud nõude loovutamise lepingut kehtivalt, sest puuduvad lepingu tühistamiseks materiaalsed eeldused.
9.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et antud juhul ei ole täidetud pettuse koosseis ning seetõttu tuleb hagi rahuldada ja tuvastada hageja ja Sinear OÜ (pankrotis) vahel 5. märtsil 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivus.
Pettus on TsÜS § 94 lg 1 järgi isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Pettuse aluseks võib TsÜS § 94 lg 2 järgi olla ka hea usu põhimõtte vastane asjaoludest teatamata jätmine või kontrollimata andmete esitamine tõestena.
10.Antud juhul olid Sinear OÜ-le (pankrotis) teada nõude loovutamise lepingu sõlmimisel kõik asjaolud, sh ka see, kas tema nõudel OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotimenetluses summas 205 549 eurot 95 senti on perspektiivi saada tunnustatud või mitte. Nõude aluseks olevad dokumendid olid tema käes ja Astnik Finants OÜ, vaieldes nõudele vastu, tegi seda eelduslikult alusel, et nõudel ei ole perspektiivi. Asjaolu, et nõudele vastu vaielnud isiku esindaja väidetavalt selgitas Sinear OÜ-le (pankrotis), et ei sõlmi kompromissi ja hiljem siiski sõlmis, ei ole ebaõigete asjaolude avaldamine eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Kompromissi sõlmimine või mittesõlmimine kohtumenetluses on menetlusosalise õigus ning õiguse realiseerimine ei saa olla asjaoluks, mis kinnitaks ebaõigete asjaolude avaldamist eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Samuti ei ole käsitletav Sinear OÜ (pankrotis) väide, et M. Kiire teatel kestab kohtumenetlus aastaid, ebaõigete asjaolude avaldamisena eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
11.Sinear OÜ (pankrotis) väitel viis teda eksimusse Astnik Finants OÜ (või selle esindaja M. Kiir isiklikult) ja hageja tehingu teise poolena oli sellest teadlik (TsÜS § 94 lg 4), s.o hageja ja Astnik Finants OÜ tegutsesid kooskõlastatult. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et Astnik Finants OÜ poolt kohtumenetluses kompromissi sõlmimine hagejaga, millega tunnistati hageja nõuet OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotimenetluses summas 205 500 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena, kuigi Astnik Finants OÜ oli Sinear OÜ (pankrotis) väitel eelnevalt keeldunud temaga kompromissi sõlmimast, ei anna alust väita, et Astnik Finants OÜ viis Sinear OÜ (pankrotis) tahtlikult eksimusse või hoidis teda eksimuses ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada Sinear OÜ-d (pankrotis) nõude loovutamise lepingut sõlmima. Ringkonnakohus märkis käesoleva otsuse p-s 10, et kompromissi sõlmimine või mittesõlmimine kohtumenetluses on menetlusosalise õigus ning juhul, kui üks menetlusosalistest keeldub kompromissi sõlmimisest, siis ei ole tegemist asjaolude avaldamisega eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
12.Sinear OÜ (pankrotis) väide, et tegelikult omandati nõue läbi variisiku (hageja) võlgniku juhatuse liikme abikaasa (Nikolay Astashevi) äriühingule, ei ole aluseks, et tunnistada pettust tehingu sõlmimisel. Üldjuhul ei ole tehingu teisel poolel huvi selle vastu, mida hakkab nõude omandaja peale omandatud nõudega, sh kas võõrandab selle edasi vms. Samuti ei anna lepingu tühistamiseks alust Sinear OÜ (pankrotis) väide, et nõude omandamise eesmärk oli omandada 205 549 euro 95 sendi suurune nõue, sõlmida Astnik Finants OÜ-ga nõude tunnustamiseks kompromiss, saavutada seeläbi võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja staatus ning mõjutada pankrotimenetlust eelkõige Nikolay Astashevile (Astnik Finants OÜ juhatuse liige, võlgniku juhatuse liikme abikaasa) sobivas suunas. Sinear OÜ (pankrotis) ise ei ole enam nõude loovutamise tõttu võlausaldajaks OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotimenetluses. Asjaolu, et OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotimenetlust mõjutab suure nõude tõttu (häälte arv) tema asemel keegi teine isik, ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühistamise aluseks pettuse tõttu.
13.Sinear OÜ (pankrotis) väide, et nõude loovutamise lepingu tasu maksis hageja eest talle OÜ EstNat Invest, ei tõenda hageja poolt pettuse toimepanekut Sinear OÜ (pankrotis) suhtes. Lepingutasu maksmine kolmanda isiku poolt ei ole isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
14.Sinear OÜ (pankrotis) on vastuväidetes hagile tuginenud ka hageja hea usu põhimõtte vastasele käitumisele (TsÜS § 94 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt käsitletud asjaolud ei ole aluseks hea usu põhimõtte vastasele käitumisele.
15.Riigikohus on leidnud, et tehingu tühistamise avalduses tuginemine eksimusele või pettusele on avalduse õigusliku hindamise küsimus, mille puhul ei ole kohus poolte hinnanguga seotud (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09 p 18, tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15 p 21). Üldjuhul sisalduvad pettuse alusel tehingu tühistamise avalduses ka eksimuse alusel tehingu tühistamise asjaolud, st kui esitatud asjaolud ei anna alust tühistada tehingut pettuse alusel, võivad need siiski anda aluse tühistada tehing eksimuse alusel. Antud juhul Sinear OÜ (pankrotis) poolt esitatud asjaolud ei anna alust tühistada tehingut ei pettuse ega ka eksimuse alusel (TsÜS § 92 alusel). Eksimuse alusel tehingu tühistamise aluseks saavad üldjuhul sarnaselt pettusega olla teise poole esitatud ebaõiged asjaolud või asjaolude esitamata jätmine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2). Seda ei ole võimalik aga Sinear OÜ (pankrotis) poolt esile toodud asjaolude alusel tuvastada.
16.Kuna nii hagiavaldus kui apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel Sinear OÜ (pankrotis) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.