Tiirik Õigusbüroo OÜ hagi Szilagyi Perzebet OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus, OÜ Mark Oil, OÜ Sevenoil Est ja OÜ Corestone Green vastu nõude tunnustamiseks Szilagyi Perzebet OÜ pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot 3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Corestone Green apellatsioonkaebus Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus, Osaühing Mark Oil ja SEVENOIL EST OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. aprill 2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid: Kostja I: Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus Kostja II: OÜ Mark Oil (rk: 10643397) Kostja III: OÜ Sevenoil Est (rk: 11076302) Kostjate I–III esindaja: Johannes Moor
Kostja IV: OÜ Corestone Green (endine Ahtme Killustik OÜ, rk: 10828326), esindaja Jaanus Silm Vastustaja (hageja): Tiirik Õigusbüroo OÜ (registrikood 12604447), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. detsembri 2020 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada apellatsioonkaebused osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tiirik Õigusbüroo (hageja) esitas 16.07.2018 Viru Maakohtule hagi Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause (kostja I), OÜ Mark Oil (kostja II), OÜ Sevenoil Est (kostja III) ja OÜ Corestone Green (endine Ahtme Killustik OÜ) (kostja IV) vastu, milles palus tunnustada Szilagyi Perzsebet OÜ pankrotimenetluses enda nõuet summas 205 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 24.10.2016 tsiviilasjas 2-16-12507 välja Szilagyi Perzsebet OÜ pankrot, pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. 14.11.2016 esitas SINEAR OÜ tähtaegselt pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 205 549,95 eurot koos nõuet tõendavate dokumentidega. 18.11.2016 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus pankrotihaldur määras hagejale 2055 häält. Keegi võlausaldajatest määratud hääli ei vaidlustanud. Hageja nõudele esitas 27.02.2017 nõuete kaitsmise koosolekul AstnikFinants OÜ vastuväite 100% ulatuses. Teised võlausaldajad, võlgnik ega pankrotihaldur hageja nõudele vastu ei vaielnud. Seejärel esitas SINEAR OÜ oma nõude tunnustamiseks hagi AstnikFinants OÜ vastu (tsiviilasi 2-17-4839). 06.03.2018 loovutas SINEAR OÜ nõude hagejale ning hageja astus kohtuvaidluses SINEAR OÜ asemele. 27.06.2018 kohtumäärusega kinnitati tsiviilasjas 2-17-4839 kompromiss, millega pooled tunnustasid Tiirik Õigusbüroo OÜ nõuet pankrotimenetluses summas 205 500 eurot teise järgu nõudena. 18.06.2018 toimus täiendav nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele vaidlesid vastu kostjad. Hageja nõude tunnustamise uuesti läbivaatamisel tugineti asjaolule, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Haldur ei toonud välja ühtki konkreetset asjaolu või võltsitud dokumenti. Väidetavad kahtlused ei saa olla aluseks nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks. PankrS § 106 lg 2 võimaldab taasavada vaidlusi kord juba tunnustamist leidnud nõuete põhjendatuse üle üksnes erandlikel asjaoludel ning eeldab dokumendi tahtlikku võltsimist.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
Kostjad I–III leidsid, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole nõude omanik ja hageja ei ole kohtunõuet hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks täitnud. Hageja pole enda väiteid ja seisukohti tõendanud. SINEAR OÜ on nõude loovutamise hagejale kehtivalt tühistanud ning tehing on kehtetu algusest peale, mistõttu on SINEAR OÜ, mitte hageja jätkuvalt võlgniku pankrotivõlausaldaja. Kostja IV leidis, et 22.08.2018 tühistamisavaldusega on muutunud nõude loovutamise tehing algusest peale kehtetuks ning hageja ei ole astunud SINEAR OÜ asemele võlgniku võlausaldajaks. Hageja ei ole 18.06.2018 üldkoosoleku otsust PankrS § 83 lg 1 alusel vaidlustanud. Hageja ja OÜ Astnik Finants vaheline kompromiss nõude tunnustamiseks ei mõjuta käesolevat nõude tunnistamise vaidlust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11. detsembri 2020 otsusega hagi ning tunnustas hageja nõuet Szilagyi Perzebet OÜ pankrotimenetluses summas 205 500 eurot. Hageja menetluskulud jäeti kostjate kanda võrdsetes osades. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2020 jõustunud otsusega tsiviilasjas 2-18-17697 tuvastatud hageja õigusjärglus vaidlusaluse nõude osas, mistõttu jättis maakohus tähelepanuta kostjate väited, mis puudutasid vaidlusaluse nõude loovutamist hagejale. Maakohus ei nõustunud kostja IV väitega, et kuna hageja ei ole 18.06.2018 üldkoosoleku otsust PankrS § 83 lg 1 alusel vaidlustanud, siis on ta kaotanud õiguse nõude tunnustamise hagi esitamiseks. Sellist seost pankrotiseadusest ei tulene. Nõuete kaitsmise kohta ei tehta otsuseid häälteenamusega ning tegemist ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsusega, mida oleks võimalik vaidlustada PankrS § 83 sätestatud korras (RKTKm 3-2-1-59-15, p 13). Tulenevalt PankrS § 103 lg-st 5 saab kohus arvesse võtta ja lähtuda PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud alusest. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja nõuet on eelnevalt tunnustatud ja korduvkoosolekul jäi nõue tunnustamata põhjusel, et nõude tunnustamine põhineb väidetavalt võltsitud andmetel. Pankrotihalduril on põhjendatud võltsimiskahtluse tekkimise korral küll õigus korduskoosolek kokku kutsuda, kuid praeguses asjas ei ole kostjad, sh pankrotihaldur esile toonud ega selgitanud, milles väidetav võltsimine seisnes, mille tulemusel ei ole TsMS § 230 lg 1 alusel ka väidetav võltsimine tõendatud. Asjaolu, et pankrotihaldurile ei olnud esialgse nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga teada asjaolud, mis võinuksid anda aluse võlausaldaja nõudele vastuvaidlemiseks, ja niisugused võimalikud asjaolud said pankrotihaldurile teatavaks hiljem, ei anna pankrotihaldurile tulenevalt PankrS § 105 alust tunnustatud nõuet enam vaidlustada, kui kinnitust ei leia andmete võltsimine. Maakohus nõustus hagejaga, et pankrotihalduri väidetav kahtlus ei saa olla aluseks nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Corestone Green (kostja IV) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11.detsembri 2020 otsuse tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule saatmist või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pole kostja IV kunagi väitnud, et kuna hageja ei ole 18.06.2018 üldkoosoleku otsust PankrS § 83 lg 1 alusel vaidlustanud, siis on ta kaotanud õiguse nõude tunnustamise hagi esitamiseks. Kostja IV leiab, et olukorras, kus nõue vaadatakse uuesti läbi PankrS § 106 lg 2 alusel, oli
hagejal käitumiseks kaks alternatiivi: vaidlustada üldkoosolekul nõude uue läbivaatamisele panemine või esitada nõude tunnustamise hagi. Viimasel juhul tuleb hagi esitada ja selle menetlemisel lähtuda üldistest nõude tunnustamise hagi nõuetest. Hageja peab välja tooma nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendama, hageja ei ole seda teinud. Alles seejärel on kostjal kohustus esitada oma põhistatud vastuväited nõudele ja ka neid tõendada; 2) on kohus märkinud ebaõigesti, et vaidlust ei ole selle üle, et hageja nõuet on eelnevalt tunnustatud ja korduvkoosolekul jäi nõue tunnustamata põhjusel, et nõude tunnustamine põhineb väidetavalt võltsitud andmetel. Kostja IV vaidles nõudele vastu sisuliselt ja mitte ainult põhjusel, et nõude varasem tunnustamine põhines võltsitud andmetel; 3) on kohus vääralt kohaldanud PankrS § 106 lg 2. Säte ei piira nõude uuel läbivaatamisel nõudele esitatavaid vastuväiteid ega vastuväidete sisu nõude tunnustamise kohtumenetluses; 4) on kohus eksinud tõendamiskoormuse jagamisel ja jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Hageja ei ole nõude tõendamiseks tõendeid esitanud ja kostjale ei ole seetõttu ka teada, millistele dokumentidele tuginedes kohtus nõude tunnustamist soovitakse. Seega ei saa panna kostjale kohustust hakata esitama väiteid ja tõendeid andmete võltsituse kohta. Isegi kui tavapärasest erinev tõendamiskoormus esineks, mida kostja IV ei mööna, ei ole kohus täitnud selgitamiskohustust ning ei ole kostjatele selgitanud tavapärasest erinevat tõendamiskoormust; 5) ei oleks kohus tohtinud ilma tõenditeta hagi menetleda ja oleks selle pidanud jätma peale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega läbi vaatamata. Kohus on võtnud hagi menetlusse, kuid on tagastanud kõik hagile lisatud tõendid ning on kokkuvõttes lahendanud tsiviilasja ilma tõenditeta; 6) ei ole kohus otsuses tuvastanud, millisel õiguslikel ja faktilistel asjaoludel hageja nõue rajaneb; 7) on kohus jätnud tähelepanuta kostja IV väited andmete võltsimise kohta. Kostja IV on tuginenud asjaolule, et hageja nõue rajaneb võltsitud andmetele ning hageja oleks pidanud nimetatud väite ümber lükkama. Hageja ei ole seda teinud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata, apellatsiooniastmes tekkinud menetluskulud jätta kostja IV kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on nõue kompromissiga tsiviilasjas 2-17-4839 tunnustatud summas 205 500 eurot. Nõue vaadati uuesti läbi PankrS § 106 lg 2 alusel. PankrS § 106 lg 2 sätestab nõude vaidlustamise erikorra; 2) on haldur tuginenud asjaolule, et tal on kahtlused nõudes esitatud asjaolude tõelevastavuse osas. Haldurile ja võlausaldajatele oli nõuetekohaselt esitatud nõudeavaldus koos tõenditega ning halduril ega antud võlausaldajatel ei tekkinud ühtegi küsimust või kahtlust, sh ka küsimusi võlgniku esindajatele. Väidetavad ja arusaamatud küsimused on tekkinud peale nõude loovutamisest teadasaamist; 3) ei ole haldur ega võlausaldajad välja toonud ühtki konkreetset asjaolu või võltsitud dokumenti ning ei ole seda teinud ka apellatsioonkaebuses. PankrS § 106 lg 2 kohaldamine eeldab dokumendi tahtlikku võltsimist. Hagejal ei ole võimalik ümber lükata paljasõnalisi väiteid. Olukorras, kus ei esitatud ühtegi põhjendust ja argumenti võltsimise tõendamiseks, oli hagejal võimalik paluda tunnustatud nõue samas ulatuses uuesti tunnustada ning kostjad olid kohustatud tõendama, millisel alusel ja millisel nõude osal nende väited põhinevad; 4) on halduril kohustus kontrollida nõude sisu ja tõendatust üldkorras toimuval nõuete kaitsmise koosolekul, millele järgneks halduri vastuväite esitamisel nõude sisuline kontroll. Haldur on kohustatud kontrollima nõude põhjendatust ja tõendatust ning vajadusel võib nõuda ka täiendavaid tõendeid ja põhjendusi. Kostjad ei ole nõude sisu ja ulatuse osas vastuväiteid õigeaegselt esitanud ja on kaotanud õiguse asuda nõuet korduvalt sisuliselt kontrollima;
5) on üldkorras nõudele vastuväiteid mitte esitanud isikul ainuvõimalik nõuet vaidlustada PankrS § 106 lg 2 alusel. Olukorras, kus hageja esitas PankrS § 106 lg 2 alusel vaidlustatud nõude täies ulatuses tunnustamiseks ning vastuväite esitanud isikud ei ole püüdnudki vastuväidet põhistada, ei ole võimalik jätta nõuet tunnustamata; 6) ei ole apellatsioonkaebuses toodud väidetega põhistatav nõude aluseks olevate andmete võltsimine, mistõttu puudub alus jätta võlausaldaja nõue PankrS § 106 lg 2 alusel tunnustamata. Tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega, mille osas saanuks pankrotihaldur ja võlausaldajad esitada vastuväite korralisel nõuete kaitsmise koosolekul; 7) ei ole kohus selgitamiskohustust rikkunud. Hageja pidi vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendama oma nõude olemasolu pankrotimenetluses, mida hageja on ka teinud ja selles puudub vaidlus. Kostja IV pidi tõendama, et tunnustamine põhines võltsitud dokumentaalsetel tõenditel. Selline tõendamiskoormus tuleneb seadusest ning kostja IV-d esindab õigusteadmistega isik; 8) on eksitav kostja IV arusaam, et nõuet tuleb vastavalt üldisele korrale sisuliselt tõendada ja läbi vaadata. Kostja IV ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks nõuet mitte tunnustada.
6.Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus (kostja I), Osaühing Mark Oil (kostja II) ja SEVENOIL EST OÜ (kostja III) esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 11. detsembri 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rahuldanud tõendamata hagi; 2) on kohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid, sh on analüüsinud vaid üht kostja IV väidet ja on jätnud täielikult ja põhjendamatult otsusest kõrvale kõik ülejäänud kostjate väited; 3) on kohus jätnud hageja nõude sisu ja aluse tuvastamata. Puudub kohtupraktika, kus pankrotimenetluses tunnustatakse kohtuotsusega võlausaldaja nõuet selliselt, et nõude sisu ega alust otsuses üldse ei kajastata. Ka PankrS § 106 lg 2 järgi peetud nõude kaitsmise vaidluses on kohtupraktika kohaselt vaadatud nõuet läbi sisuliselt ja uuritud nõuet kinnitavaid tõendeid; 4) on kohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 106 lg 2 ja on jätnud kohaldamata asjas olulised PankrS sätted, mis reguleerivad nõuete kaitsmise üldist korda. PankrS § 106 lg 2 reguleerib tunnustatud nõude uuesti kaitsmisele panekut, kuid mitte selle nõude sisulist läbivaatamist nõude tunnustamise (PankrS § 106 lg 1, § 107) raames kohtus. Kehtinud pankrotiseadus ei teinud vahet PankrS § 100 lg 2 ja § 106 lg 2 alusel kokku kutsutud ja läbi viidud koosolekul, st mõlemal juhul toimub nõude läbi vaatamine § 103 lg 2 kehtestatud korras. Sama on ka õiguslik tagajärg nõude vaidlustamise korral – nõue on tunnustamata ja tunnustamise otsustab hagi esitamise korral kohus. Kohus on meelevaldselt tõlgendanud ka PankrS § 105; 5) on kohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormist ja rikkunud selgitamiskohustust.
7.Hageja ei tunnista apellatsioonkaebust ja palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja vastuväited on analoogsed kostja IV apellatsioonkaebusele esitatule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebused kuuluvad osaliselt rahuldamisele.
9.Hagiavalduses palus hageja tunnustada nõuet 205 500 eurot Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kutsus haldur 18.06.2018 kokku täiendava nõuete kaitsmise koosoleku, kus jäeti
hageja 205 500 euro suurune nõue tunnustamata. Hageja nõudele vaidlesid vastu kostjad, kuigi esimesel nõuete kaitsmise koosolekul 27.02.2017 kostjad nõudele vastuväiteid ei esitanud. Haldur tugines PankrS § 106 lg-le 2 ja leidis, et hageja nõue võib põhineda võltsitud andmetel.
10.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja Astnik Finants OÜ tsiviilasjas nr 2-17-4839 kompromissi, millega pooled tunnustasid hageja nõuet Szilagyi Perzebet OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 205 500 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Poolte kompromissi kinnitas maakohus 27.06.2018 määrusega. Nimetatud maakohtu määrus on jõustunud ning see on nähtav KIS-i andmetest. PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Riigikohus on 12.12.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-18-4731 asunud seisukohale, et kohtulahendiks PankrS § 103 lg 4 tähenduses on mh lahendid, mis on saavutatud nt hagi õigeksvõtu või kompromissi sõlmimise teel (vt kohtulahendi korral TsMS §-d 430 ja 440). Selliselt tehtud kohtulahendid kuuluvad sundtäitmisele ning ei puutu asjasse, kas võlgnik vaidles nõudele vastu enne seda, kui võlausaldaja esitas hagi kohtusse. Vastavalt PankrS §-le 105 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Ringkonnakohus märgib, et PankrS §-s 105 märgitust tuleneb pankrotimenetluses kehtestatud õiguskindluse põhimõte, mis võimaldab taasavada vaidlusi kord juba tunnustamist leidnud nõuete põhjendatuse üle üksnes erandlikel asjaoludel, mh sellel, et nõue põhineb võltsitud andmetel. Puudub vaidlus, et 18.06.2018 täiendaval nõuete kaitsmise koosolekul tugines haldur PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud esimesele alternatiivile, s.o sellele, et hageja nõue põhineb võltsitud andmetele. Kuna hageja on tuginenud hagis jõustunud kohtulahendile (PankrS § 103 lg 4 ja § 105), siis peavad kostjad kui hageja nõudele vastuväite esitajad tõendama, et hageja nõue põhineb võltsitud andmetel. Tähendust ei oma siinjuures asjaolu, et maakohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-17-4839 kompromissi, millega tunnustati hageja nõuet, pärast täiendavat nõuete kaitsmise koosolekut (s.o vastavalt 27.06.2018 ja 18.06.2018).
11.Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et maakohus rikkus TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud selgitamiskohustust, sh TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva tõendamiskoormise osas. Maakohtu poolne eelmärgitud menetlusõiguse normide rikkumine nähtub eelkõige maakohtu 23.08.2018 määrusest (tl 9-10) ja maakohtu 18.11.2020 selgitusest pooltele (tl 68), milledes on maakohus leidnud, et asjas on tõendamiskoormis hagejal, kes kannab ka haginõude tõendamatuse jäämise riski. Nimetatud ekslikust seisukohast on kostjad järeldanud, et nendel puudub kohustus esitada tõendeid seni, kuni omapoolse tõendamiskoormise täidab hageja. Selline maakohtu poolne ebaõige selgitamiskohustuse täitmine on viinud selleni, et asja juures puuduvad tõendid (hageja esitatud tõendid on maakohus kohtuotsusega tagastanud), mille alusel poolte väiteid kontrollida. Oluline on siinkohal märkida, et maakohus jättis rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele ja kostjate I-III taotluse menetluse uuendamiseks. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad ka hageja vastuväide kohtu tegevusele ning kostjate I-III menetluse uuendamise taotlus maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumist.
12.Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kui maakohus on oluliselt rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328
lg 2; § 329 lg 3; § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p 1-4) on põhjendatud asja saatmine TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele esmalt tõendamiskoormist, sh kostjate kohustust tõendada seda, et hageja nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel, ning sellest tulenevalt lahendama pooltevahelise vaidluse.
13.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.