Radix Transport OÜ hagi M T vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
57 755,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Radix Transport OÜ (registrikood 12567114, asukoht Pikk tn 8a, Kose alevik, Kose vald, 75101 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu
(LEADELL
Pilv Advokaadibüroo, e-post [email protected]); Kostja: M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel Viru (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
02.04.2019 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu ja seaduslik esindaja K P ning kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt M Tult (T, isikukood xxxx) hageja Radix Transport OÜ (registrikood 12567114) kasuks välja põhivõlgnevus 36 410 eurot, intress 3 153,11 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 16.10.2018 seisuga 11 547,38 eurot (s.o kokku 51 110,49 eurot). Mõista kostjalt M Tult hageja Radix Transport OÜ kasuks välja viivis määras 0,05% päevas põhinõudelt (s.o 36 410 eurolt) alates 17.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui 8 889,51 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Radix Transport OÜ (hageja) esitas 16.10.2018 Harju Maakohtule hagi M T (kostja) vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, kuna põhivõlgnik on ebaõnnestunud võla tagastamise kohustuse täitmises.
2.Harju Maakohus võttis 29.10.2018 määrusega menetlusse käenduslepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete hagi ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile. Sama määrusega keeldus kohus hageja nõuet osaliselt menetlusse võtmast (teise tsiviilasja menetluses kantud menetluskulude 2 656 eurot, ja nendelt arvestatud viivise nõudes, t lk 47 jj).
3.01.11.2018 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele seoses hagi osalise menetlusse võtmata jätmisega (t lk 50 jj). Määruskaebust hageja ei esitanud. Kostja esitas hageja vastuväite osas seisukoha 14.12.2018 (t lk 91 jj). Kohus lahendas hageja vastuväite 01.04.2019 määrusega (t lk 105 jj) jättes vastuväite põhiosas rahuldamata põhjusel, et määruskaebe menetlust ei saa vastuväite institutsiooniga asendada.
4.Kostja vastas hagile 03.12.2018 (t lk 55 jj). Hageja esitas sellele oma arvamuse 06.12.2018 (t lk 70 jj). Kostja esitas hageja 06.12.2018 arvamuse osas seisukoha 22.03.2019 (t lk 101 jj).
5.Kohtuistung toimus 02.04.2019, kus osalesid hageja lepinguline esindaja ja seaduslik esindaja ning kostja lepinguline esindaja. Kohtuistungil täpsustas kostja, et nõude loovutamisega seotud vastuväiteid tal enam ei ole (t lk 112; kl 00:18:27). Samuti loobus kostja aegumise vastuväite esitamisest (t lk 112; kl 00:20:29).
6.Hageja esitas täiendava seisukoha 11.04.2019 (t lk 114 jj). Kostja esitas täiendava seisukoha 23.05.2019 (t lk 129 jj).
7.Kohus määras 14.01.2020 pooltele lõplikud tähtajad. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 20.01.2020 (t lk 134 jj). Hageja esitas kohtukõne kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja (t lk 137 jj). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
8.Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 36 410 eurot, intressi 3 153,11 eurot, viivist 11 547,38 eurot (mida on tagastamisele kuuluvatelt summadelt arvestatud alates 08.09.2016 – 16.01.2017, mil laenuleping üles öeldi ja ka kuni 16.10.2018 hagi esitamiseni) ja edasiulatuvat viivist 0,05% päevas põhinõudelt 36 410 eurot alates 17.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni arvestusega, et kogu väljamõistetav viivisesumma ei ületa 36 410 eurot.
9.Kogu väljamõistetav summa ei ületa 60 000 eurot, mis on kostja kui käendaja vastutuse maksimaalne määr.
10.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: − N OÜ (registrikood xxxx, edaspidi ka akronüümina NG) ja osaühing S (registrikood xxxx ehk ka OÜ S) sõlmisid 03.04.2015 laenulepingu, mille kohaselt OÜ S sai laenu summas 60 000 eurot. Laen tuli tagastada igakuiste osamaksetena. OÜ S jättis laenu tähtajaliselt ja nõuetekohaselt tasumata. Lepingu alusel tuli maksta ka intressi, mida ei tehtud. Maksete viivitamise tõttu tuli maksta ka viisist. − OÜ S laenulepingust tulenevaid kohustusi käendas M T (kostja), kes on OÜ S juhatuse liige ja ainuomanik. − Esmakordselt loovutas NG laenulepingust tulenevad nõuded hagejale 06.09.2016. Hageja ja NG sõlmisid 16.11.2016 nõuete loovutamise lepingu, millega hageja loovutas kõnealusest laenulepingust tulenevad nõuded NG-le tagasi. − NG ütles 16.01.2017 laenulepingu erakorraliselt üles ning nõudis tagastamata laenu kohest tagastamist. 28.05.2015 käenduslepingu ülesütlemine oli tagajärjetu (ülesütlemine ei olnud kehtiv). − NG loovutas 16.01.2017 nõuete loovutamise lepinguga oma nõuded hagejale. − Hageja esitas 22.02.2017 OÜ S vastu Harju Maakohtusse hagi, mida kohus menetles tsiviilasjana nr 2-17-2859. Kohus rahuldas hagi 28.05.2018 otsusega. Kohtuotsuse täitmiseks pöördus hageja 03.08.2018 kohtutäituri poole. Hageja nõudeid OÜ S vastu pole rahuldatud. − Kostja kui käendaja ei ole samuti laenulepingust tulenevaid nõudeid täitnud. Hageja on õigustatud kostjalt nõudma samu summasid, mida kohus mõistis 28.05.2018 kohtuotsusega välja. − Hageja nõuded ei ole aegunud. Käendaja vastutus algab sellest hetkest, kui võlausaldajal ei õnnestu põhivõlgniku vara arvelt täitmist saavutada (käenduslepingu p 1.1.). Arvestades kostja vastuväiteid, siis kui aegumine oli, siis see sai puudutada vaid summat 4 363 eurot ning tsiviilasja nr 2-15-16673 menetluse tõttu aegumine oli peatunud ca pool aastat. − Asjaolu, mis tingimustel nõuete loovutamine toimus, ei mõjuta kostja kohustuse kehtivust. Kostja ei ole selle lepingu pool ega saa lepingu kehtivust vaidlustada. Nõuete loovutamine ei toimunud tasuta. − Pooltel on kaks ülesütlemisavaldust – 21.09.2015 seisuga ja 28.08.2015 seisuga, mis on sisult sarnased. Tsiviilasjas nr 2-15-16673 sai kohus hinnata vaid 21.09.2015 dokumenti. Samas on kohtu järeldused ülekantavad 28.09.2015 dokumendile.
12.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob esile järgmised vastuväited: − Kostja tõi taustainfona välja järgmist: NG on asutatud 11.12.2014 ning selle osanikud on K P ja M T. M T on olnud ka NG juhatuse liige perioodil 13.02.2015-02.09.2015. Enne ühise ettevõtte loomist toimus äritegevus kostja ainuomandisse kuuluva ettevõtte OÜ S kaudu (K P töötas OÜ-s S tõstuste paigaldajana). Kuna OÜ S oli teinud juba varem (enne ühise ettevõtte loomist) kulutusi ühise ettevõtmise alustamiseks, võttis OÜ S laenu NG-lt, et tasuda juba soetatud põhivara ja väikevahendite eest. NG võlausaldajaks oli hageja, kes andis selle laenu hageja juhatuse liikme pojale (K Pile) ettevõtluse alustamiseks, hilisemaid arenguid arvesse võttes aga kogu ettevõtte ja tootmise ülevõtmiseks. Kuivõrd NG osanike vahel tekkisid erimeelsused, siis alustas NG võla sissenõudmist OÜ-lt S. Nõue loovutati hagejale, mille juhatuse liige ja kaudselt osanik (läbi Osaühingu K) on K Pi isa K P. NG-lt saadud laenuga tasus OÜ S juba varem ostetud tootmiseks vajalike seadmete eest ja soetas neid juurde. Kogu ostetud põhivara ja väikevahendid, mis OÜ S tõstuste tootmiseks soetas (kasutades selleks enda vahendeid ja laenu), on enda valdusesse saanud hageja, kes läbi K Pi ja hageja ühistegevuse sulges kostjale juurdepääsu K Pi ja kostja ühisesse tootmisettevõttesse ja selle territooriumile juba 05.06.2015. Tagantjärele nõuti OÜ-lt S selle sama vara soetamiseks sõlmitud laenulepingu täitmist ja käesolevas kohtumenetluses laenulepingu käendajalt käenduskohustuse täitmist. − Kostja sai 28.09.2015 kätte teate laenulepingu ja käenduslepingu ülesütlemise kohta (nõude summa teates 4 364 eurot). Nõuete loovutamise ajal oli käendusleping juba üles öeldud. − Tsiviilasjas nr 2-17-2859 ei esitatud hagi kostja vastu. Nimetatud menetlus ei mõjuta kostjat. Samuti ei esitanud hageja selles menetluses kohtule 28.09.2015 ülesütlemise teadet, mis tõttu ei saanud kohus seda arvesse võtta. Üheski kohtumenetluses pole analüüsitud käenduslepingu ülesütlemist. − Kohus on tsiviilasjas nr 2-15-16673 hinnanud vaid 21.09.2015 ülesütlemise avaldust. Puudub võimalus kohtu seisukohtade ülekandmiseks 28.09.2015 ülesütlemise avaldusele. − Tsiviilasjas nr 2-15-16673 on 01.03.2016 tehtud kohtuotsuses märgitud, et otsuse tegemise seisuga puudus põhivõlgnikul võlgnevus võlausaldaja ees. Järelikult ei saanud ka käendajal olla mistahes kohustusi võlausaldaja ees. Samas oli nimetatud kuupäevaks käendusleping juba ammu lõppenud seoses ülesütlemisega. Järelikult, isegi siis, kui põhivõlgnik jäi hiljem laenu tagastamisega viivitusse, ei vastuta selle eest enam käendaja ehk kostja, kellel puudus kehtiv leping võlausaldajaga. − Kostja avaldas kohtuistungil, et aegumise vastuväide ja nõuete loovutamise vastuväide on ära langenud.
14.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab nende rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.
16.TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas nr 32-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18).
17.Poolte esile toodud asjaolude alusel on kogu vaidlus taandunud sisuliselt ühele küsimusele: kas käendusleping on 28.09.2015 kehtivalt üles öeldud või mitte. Hageja väidab, et see ülesütlemine on kehtetu, sest üles öeldi korraga nii laenuleping kui ka seda tagav käendusleping ja kuna Harju Maakohtu 01.03.2016 kohtuotsusega loeti laenulepingu ülesütlemine kehtetuks ehk toimetuks, siis jäi kehtima ka käendusleping. Seejuures oli laenulepingu ülesütlemine toimetu seetõttu, et laenusaajal puudus võlausaldaja ees võlgnevus ja seega ka mõjuv põhjus lepingu üles ütlemiseks (vt ka t lk 75 pöördel). Selle kohtumenetluse poolteks olid NG hagejana ning OÜ S ja M T kostjatena. Kostja aga väidab, et käendusleping öeldi üles 28.09.2015 ülesütlemise teatega ning sellele ülesütlemisele ei ole üheski menetluses hinnangut antut – Harju Maakohtu 01.03.2016 otsus käsitleb 21.09.2015 ülesütlemise teadet. Seega on 28.09.2015 ülesütlemine kehtiv. Kuna poole vahel puudub kehtiv käendusleping, siis ei saa hagejal kostja vastu üldse nõudeid olla. Seetõttu ei oma tähendust enam ka kostja esialgsed vastuväited nõude loovutamisele ja aegumisele.
18.Kuna kohus vaatab tsiviilasja läbi ainult nendes raamides, mida pooled esitavad, tõendavad ja taotlevad, siis ei analüüsi kohus seda, kas ja mis nõuded hagejale loovutati – pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on õigus laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu esitada, kuna need nõuded on talle kehtivalt loovutatud.
19.Kohtule on esitatud järgmised tõendid laenukohustuse tõendamiseks: − Laenuleping: NG ja OÜ S vahel 03.04.2015 sõlmitud laenuleping (mõlema seaduslikuks esindajaks on M T), mille kohaselt OÜ S sai laenu summas 60 000 eurot (t lk 7-10). Laen tuli tagastada igakuiste osamaksetena graafiku alusel hiljemalt 07.05.2018. Lepingu alusel tuli tasuda intressi 5% aastas ja võlgnevuse tasumise viivitamisel viivist 0,05% päevas. Kostja käendas laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja vastutuse piirmäär oli 60 000 eurot. − Nõuet on loovutatud järgmiselt: a) 06.09.2016 NG loovutab Radix Transport OÜ-le (t lk 32 -33, samuti lk 28 pöördel).
b) 16.11.2016 Radix Transport OÜ loovutab nõude NG-le nõude tagastamata osas, milleks on 27 2156,15 eurot + kõrvalnõuded (t lk 14 p 2.1, samuti t lk 31). Uus võlausaldaja on NG. c) 16.01.2017 laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ja nõude loovutamisest teatamine, mille kohaselt NG loovutab nõude suurusega 36 410 eurot + intress 3 153,11 eurot ja viivis 202,55 eurot hagejale (t lk 21 p 2 ja 3 ja t lk 21 pöördel). − Laenulepingut on üles öeldud järgmiste dokumentidega: d) 16.01.2017 laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega (t lk 20 jj), tagastamata laenusumma 36 410 eurot + kõrvalnõuded). Ülesütlemise avaldus on edastatud ka 06.02.2017 e-kirjaga OÜ-le S, kelle juhatuse liige on omakorda kostja M T (t lk 25). e) 28.09.2015 teade :“Võlgnevuse nõue summas 4 364 eurot ja 03.04.2015 sõlmitud laenulepingu ja käenduslepingu erakorraline ülesütlemine.“(t lk 60 jj). f) 21.09.2015 teade: „03.04.2015 sõlmitud laenulepingu erakorraline ülesütlemine ja 03.04.2015 käenduslepingu lõpetamise avaldus.“(t lk 125 jj). -
Nõudega on seotud järgmised kohtulahendid:
g) Harju Maakohtu 28.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-2859 Radix Transport OÜ hagis OÜ S vastu. 29.06.2018 jõustunud otsusega on OÜ-lt S välja mõistetud laenulepingust tulenev põhivõlg 36 410 eurot, intress 3 153,11 eurot ja viivis seisuga 22.02.2017 summas 603,17 eurot ja määraga 0,05% põhinõudelt alates 23.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 36 410 eurot (t lk 34-38). h) Harju Maakohtu 01.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16673 NG hagis OÜ S ja M T vastu laenu-ja käenduslepingust tulenevas nõudes. Kohus jättis hagi rahuldamata (t lk 74-77).
20.Eeltoodud asjaolude üle pooled ei vaidle ja kohus loeb need TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks.
21.Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja nõue tuleneb käenduslepingust, mis on 03.04.2015 sõlmitud NG ja kostja vahel (t lk 40 pöördel – 41). Pooled ei vaidle selle üle, et käendusleping on kehtivalt sõlmitud ja selles on kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 60 000 eurot (lepingu p 1.2). Käendaja on võtnud kohustuse tagada NG ja OÜ S vahel 03.04.2015 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused juhul, kui OÜ S vara arvel ei saa võlausaldaja oma nõuet rahuldada (lepingu p 1.1). Seega saab hageja nõude kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 ja 145 lg 1, lg 2 järgi.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ S vara arvel ei ole võlausaldaja nõuet õnnestunud rahuldada (vt ka täiteavaldus t lk 42 ja täituri bürooga peetud e-kirjavahetus 2018 teises pooles t lk 39 pöördel ja lk 40).
23.Vaidlus on ainult sellele taandunud, kas 28.09.2015 öeldi käendusleping NG poolt kehtivalt üles ehk kas hageja nõude aluseks olev leping lõppes 28.09.2015 ülesütlemisega või mitte.
24.Kostja kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1 mõttes eeldab, et hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
25.Harju Maakohus tuvastas oma 01.03.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-16673, et 21.09.2015 kuupäevaga laenulepingu erakorralise ülesütlemise ja käenduslepingu lõpetamise avalduse materiaalsed eeldused on täitmata – puudus võlgnevus ja seega VÕS § 196 lg 1 nõutav mõjuv
põhjus lepingu ülesütlemiseks. Tegemist on tühise ülesütlemisega ja seega laenuleping ei lõppenud ülesütlemisega.
26.Kohus selgitab varasema Riigikohtu praktika alusel, et kohus käsitleb tema ette toodud varasemaid kohtulahendeid, kui dokumentaalseid tõendeid TsMS § 272 lg 2 mõttes, mille sisu tuleb samuti hinnata tõendina (vt nt RKTK 25.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-29-16, milles sedastatakse, et kuigi TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, tuleb kohtutel hinnata kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14, p 11). Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (TsMS § 272) sisu hindamist. Vastavat kohtuotsust kui tõendit hindamata ei saa kohus ka selgeks teha, millistel asjaoludel hagi lahendati.
27.Vaadeldes 21.09.2015 kuupäeva kandvat dokumenti (t lk 125), siis sõltumata selle pealkirjast, on selle sisuks võlausaldaja soov, et OÜ S laenu tagastamise kohustust täidaks, sellest ei nähtu võlausaldaja soov tagatisest loobuda või käenduslepingut lõpetada. NG avaldab selle dokumendi punktis 1.3, et ütleb laenulepingu p 4.1.2 alusel (laenulepingu järgne makse on tasumata) selle erakorraliselt üles ja nõuab kõigi laenukohustuste viivitamatut täitmist. Sama dokumendi punktis 3 esitab NG oma taotlused, milleks on ettepanek võlgnevus likvideerida. Harju Maakohtu 01.03.2016 otsusega on tuvastatud, et see dokument on toimetu, sest selles toodud väited võlgnevuse olemasolust, on ebaõiged. Kohtul puudub alus teistsuguste järelduste tegemiseks.
28.Mõningate sõnastuslike erinevustega, on 21.09.2015 dokumendiga samasisuline 28.09.2015 kuupäeva kandev NG juhatuse liikme K Pi poolt allkirjastatud „võlgnevuse nõue ja 03.04.2015 sõlmitud laenu- ja käenduslepinguste erakorraline ülesütlemine.“(t lk 60). Siiski ei ole kohtul alust jätta seda dokumenti tähelepanuta ning samastada seda 21.09.2015 dokumendiga. Nendes dokumentides on käsitletud erinevat võlaperioodi ja ka võlgnetav summa on erinev: nii on 21.09.2015 dokumendis võlgnevus 24.06.2015 ja 24.07.2015 maksete osas ja NG taotleb võla 2 182,48 euro likvideerimist hiljemalt 05.10.2015. Seevastu 28.09.2015 dokumendis on võlgnevus 07.06; 07.07; 07.08 ja 07.09.2015 maksete osas summas 4 364 eurot ja võla likvideerimiseks on NG andnud tähtaja kuni 12.10.2015. Samuti on 28.09.2015 dokumendi punktis 3.2. sõnaselgelt väljendatud soovi laenuleping ja käendusleping võla tõttu erakorraliselt üles öelda.
29.Lisaks VÕS §-s 153 lg 1 toodud käenduse lõppemise alustele, lõpeb mistahes leping ka lepingu lõppemise üldistel alustel: VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega saab lepingu üles öelda, kui seadus või leping seda ette näeb. Käenduslepingus endas puuduvad sätted, mis reguleeriksid lepingu ülesütlemist. VÕS § 153 lg 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest ja tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis kinnitaksid käenduse lõppemist ühel või mitmel VÕS §-s 153 lg-s 1 toodud alusel. Käenduslepingu punkt 4.1 kohaselt lõpeb leping siis, kui laenusaaja või käendaja on laenulepingujärgsed kohustused täielikult täitnud. Ka see tingimus pole saabunud.
Seega puudus 28.09.2015 seisuga nii õiguslik kui ka faktiline alus käenduslepingu ülesütlemiseks. Kohus jõuab Harju Maakohtu 01.03.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-16673 väljendatuga sarnasele järeldusele, et 28.09.2015 ülesütlemise avaldus oli materiaalsete eelduste puudumise tõttu tühine ja seega toimetu – see ei lõpetanud käenduslepingut. Ka sisulises mõttes oleks arusaamatu, miks võlausaldaja oleks pidanud loobuma laenulepingu täitmise ainsast tagatisest olukorras, kus laenuleping oli täimata – see oleks vastuolus 28.09.2015 dokumendis avaldatud laenuandja tahtega – sooviga, et kas laenusaaja või käendaja tasuks võla.
30.Kuna muid vastuväiteid ei ole kostja hagile esitanud ja kohus loeb käenduslepingu ülesütlemise 28.09.2015 dokumendiga toimetuks, siis kuulub hagi rahuldamisele: hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
31.Edasiulatuva viivise väljamõistmisel arvestab kohus käendaja vastutuse maksimummääraga, mis on 60 000 eurot ja kokku lepitud käenduslepingu punktis 1.2 (t lk 40 pöördel). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
33.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
34.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2020 kohtuotsusega muudeti osaliselt maakohtu 20.04.2020 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.