Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla 1375,22 euro, intressi 99,18 euro, lepingu haldustasu 4,80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 236,81 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2017,19 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus 11919806), esindaja Tarvo Ilves
Capital
(registrikood
Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja Vassili Kosteitšuk Istungi toimumise aeg
10. märts 2020
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08. oktoobri 2019 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla 1375,22 euro, intressi 99,18 euro, lepingu haldustasu 4,80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 236,81 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja, Aktsiaseltsi PlusPlusCapital kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 alusel kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.03.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt 1763,22 euro väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.06.2019 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1375,22 eurot, intressi 99,18 eurot, lepingu haldustasu 4,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 236,81 eurot ja viivise 0,06 % päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis kostja Lux Eesti OÜ-lt õhupuhastusseadme. Kostja ja Lux Eesti OÜ sõlmisid 08.03.2018 osamaksetega tasumise müügilepingu, milles kostja kinnitas, et on teadlik sellest, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud.
3.Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma alates 12.04.2018 kuni 12.03.2022 iga kuu 12.-ndaks kuupäevaks kauba eest 45,18 euro suuruseid osamakseid. Lepingujärgne intressimäär oli 12,9 % aastas. Kostja tasus lepingu sissemakse 150 eurot ja järgneva osamakse osaliselt. Rohkem ei ole kostja tasunud.
4.Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 5.6 oli müüjal õigus lepingust taganeda, kui kostja on täielikus või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega ja faktoor on müüja esindajana andnud kostjale edutult kahe nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Faktoor taganes lepingust alates 30.08.2018.
5.Perioodil 12.05.2018 kuni 30.08.2018 (lepingust taganemine) jättis kostja tasumata osamakseid kokku 76,74 euro suuruses summas. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks ka tasumata laenujääk 1298,48 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale seega 1375,22 eurot, millele lisanduvad intressimaksed 99,18 eurot ja lepingutasud 4,80 eurot. Samuti võlgneb kostja perioodi eest 30.08.2018-12.06.2019 viivist 236,81 eurot. Lepingu kohaselt on viivise määr 0,06 % päevas.
6.Faktoor loovutas 06.09.2018 oma nõude kostja vastu hagejale.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja on kodune pensionär. Talle helistas tundmatu naisterahvas, kes hakkas küsimusi esitama ja reklaamima kodupuhastuse seadmeid. Kuna kostja on eakas ja viisakas inimene, siis ta vastas helistaja küsimustele. Lõpuks teatas helistaja, et soovib tulla kostja juurde seadmeid näitama. Müüja esindaja tuli kostja koju ja ajas temaga 4 tundi juttu, esitas küsimusi ja reklaamis erinevaid seadmeid. Kostja ei tahtnud midagi osta, kuid müüja lubas, et
seadmed on nii head ja kvaliteetsed, et kogu kostja perekond kasutab neid aastaid ja kostja saab neid veel ka pärandada.
9.Müüja veenis kostjat ostma 1530 eurot maksva õhupuhastaja. Kostja tasus 150 eurot kohapeal, ülejäänu tuli tasuda maksegraafiku alusel. Lepingu blankett ja selle lisad täideti müüja poolt. Müüja ei täitnud kostja suhtes seadusest tulenevat tarbijakrediidipakkuja selgitamiskohustust. Kostjale ei antud paberite vormistamisel lepingu tingimuste, tüüptingimuste ega taganemisõiguse kohta selgitusi. Pärast dokumentide allkirjastamist jättis müüja kostja kätte roosal paberil koopiad, mis ei ole loetavad.
10.Kuna kostja ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 404 nimetatud lepingutingimusi ja teavet saanud, on tal õigus lepingust taganeda 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest (VÕS § 49 lg 14). Kostja taganes lepingust ja tarbijakrediidileping lõppes VÕS § 495 lg 1 alusel.
11.Hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna jättis hindamata kostja krediidivõimelisuse. Seega on hagi aluseks olev leping tühine. Müügileping ei kajasta tõeseid andmeid kostja töökoha ja sissetuleku kohta. Tegemist on hageja poolt teadmata ajal ja teadmata andmete alusel tehtud kannetega. Kostja küll rääkis müüjale, et ta on kunagi töötanud vabrikus Pioneer, kuid lepingu sõlmimise hetkel oli ta pensionil. Sissetulekutest kostja müüjaga ei rääkinud. Kostja sissetulek ei ole kunagi olnud lepingus märgitud 1500 eurot. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja sissetulekuks pension suurusega ca 400 eurot kuus.
12.Isegi kui kostja on hagejale võlgu, tuleb intressi ja viivist VÕS § 93 sätestatud määrani vähendada. Suurem intress ja viivis on kostja jaoks ebamõistlikult koormav.
13.Õhupuhasti töötas vaid kolm nädalat. See lakkas töötamast 29.03.2018. Kostja teavitas seadme rikkest faktoori 29.03.2018 ja 02.04.2018 rikketelefonil. Samuti teatas kostja rikkest kauba vahetule müüjale. Iga kord lubati, et tehnik tuleb kostja juurde kolme päeva jooksul. Keegi ei tulnud. 05.04.2018 saatis kostja e-kirja, millele ta vastust ei saanud.
14.Rikkis seade seisis kostja juures kuni 03.05.2018, mil ta otsustas lepingust taganeda ja tagastas õhupuhasti müüjale viimase kontoris. 04.05.2018 saatis kostja müüjale lepingust taganemise avalduse. Seade on endiselt müüja käes. Kuna seade on tagastatud ja leping on lõppenud, ei ole hagejal õigust nõuda seadme eest tasumist. Intressi ja viivise tasumiseks puudub alus.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
15.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 670 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja, müüja Lux Eesti OÜ ja faktoor AS Inbank sõlmisid 08.03.2018 osamaksetega tasumise müügilepingu nr L07027, millega kostja ostis Lux Eesti OÜ-lt õhupuhasti hinnaga 1530 eurot; 150 eurot tasus kostja sissemaksuna ja ülejäänu pidi tasuma maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul; leping sõlmiti kostja eluruumis; 03.05.2018 andis kostja lepingu eseme müüjale müüja kontoris üle; seade on tänaseni müüja valduses; 04.05.2018 edastas kostja müüjale lepingust taganemise avalduse; AS Inbank koostas 29.08.2018 lepingu ülesütlemise teatise ja nõudis kõigi lepingujärgsete maksete viivitamatut tasumist; AS Inbank loovutas 06.09.2018 lepingust tulenevad nõuded hagejale; hageja koostas 18.09.2018 kostjale võlanõude ja palus tal hiljemalt 25.09.2018 tasuda 1604,05 eurot, milles sisaldub tasumata laenusumma ja intress; kostja tasus osaliselt vaid esimese graafikujärgse makse, rohkem ta lepingujärgseid makseid teinud ei ole.
17.Asjakohatud on kostja väited, et teda ei ole taganemisõigusest teavitatud ja lepingudokumendid olid loetamatud. Kostjale jäänud lepingudokumentides on vajalikud andmed loetavalt kirjas. Kostja oleks saanud pöörduda müüja poole ja paluda tema ootustele vastavat dokumenti. Kostja kinnitas allkirjadega, et kogu lepinguga seonduv on talle arusaadav, ta on sellega tutvunud, talle on antud piisavalt selgitusi, ta nõustub lepingu sõlmimisega toodud tingimustel jne. Seega sai kostjale teatavaks ka üldtingimuste p 5.4, mis reguleerib ostja taganemisõigust. Taganemisõigusest teadmist kinnitab ka see, et kostja edastas hagejale 04.05.2018 taganemisavalduse.
18.Müüa ei eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastu. Lepingust nähtub, et ostja avaldas müüjale, et tema igakuine sissetulek on 1500 eurot ja töökoht on Pioneer OÜ. Samuti avaldas kostja, et tal puuduvad säästud ja igakuised krediidimaksed. Kostja kinnitas oma allkirjaga, et lepinguga võetav kohustus vastab tema finantsolukorrale ja et tema poolt müüjale ja faktoorile esitatud andmed ning dokumendid on tõesed ja terviklikud. Avaldatud andmete õigsuse eest vastutab kostja. Müüja kontrollis kostja krediidivõimekust piisavalt ja tal oli alus leida, et kostja majanduslik seisukord võimaldab tal lepingut täita.
19.Kostja tagastas 03.05.2018 lepingu eseme ja edastas 04.05.2018 müüjale lepingust taganemise avalduse seadme purunemise tõttu. Avalduse kohaselt oli taganemise põhjus asjaolu, et kostja pöördus seoses esemel olnud tehniliste probleemidega korduvalt müüja poole, kuid ei saanud lahendust. Selle osas poolte vahel vaidlus puudub.
20.Kostja ei esitanud taganemisavaldust kooskõlas üldtingimuste p-ga 5.4, mille kohaselt on ostjal õigus põhjust avaldamata lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Seega pidi kostja taganemist põhjendama. Kostja esile toodud asjaoludel võiks tal taganemisõigus olla üksnes kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral lepingu üldtingimuste p 5.5 alusel. Kostja ei toonud esile, et müüja keeldus õigustamatult tema õiguskaitsevahendite rahuldamisest. Kaup on kostjale üle antud.
21.Kostja soovis lepingust taganeda seadme purunemise tõttu. Tõrked seadme kasutamisel ilmnesid 29.03.2018. Probleem kõrvaldati garantii korras 14.05.2018. Kostja pöördus 1,5 kuu jooksul korduvalt müüja poole, kuid müüja ei reageerinud kohaselt. Müüja möönis oma 14.05.2018 e-kirjas, et tehniku külastus jäi teostamata müüja süül. Hageja teatas 14.05.2018, et kostja võib garantii korras väljastatavale seadmele järele tulla. Kostja seadmele järele ei läinud ega tasunud ka osamakseid. Kostjapoolne lepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna 1,5 kuune periood alates seadme rikkest kuni selle asendamiseni ei ole sedavõrd pikk aeg, et seda saaks lugeda ebamõistlikuks. Arvestada tuleb ka sellega, et müüja otsustas seadme asendada (mitte vana parandada) ja tehnikuga seotud ebamugavuste kompenseerimiseks anda ostjale tasuta õhufiltri väärtusega 87 eurot (mille puudumise osas väljendas kostja varem rahulolematust). Seega ei lõppenud leping kostjapoolse ülesütlemisega 04.05.2018.
22.Kõik võlasuhtest tulenevad kostja rahalised kohustused muutusid seega sissenõutavaks hiljemalt 30.08.2018, s.o järgmisel päeval pärast faktooripoolset lepingu ülesütlemist.
23.Kostja taotlus intressi vähendamiseks on põhjendamatu. Seadus ei näe ette intressimäära vähendamist. Lepingus kokku lepitud intress vastab seadusele ja kohtupraktikale. Krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Võla arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud ja nõue tuleb taotletud ulatuses rahuldada.
24.Kostja taotlus viivise vähendamiseks jääb rahuldamata. Kostja ei toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et temalt viivise nõudmine on ebaõiglane või et nõutav viivis on
ebamõistlikult suur. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused peaaegu terves ulatuses täitmata, on sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine hageja õigustatud huvisid arvestades põhjendatud. Ka edasiulatuv viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud.
APELLATSIOONKAEBUS
25.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
26.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et müügileping sõlmiti ja seade anti kostjale üle 08.03.2018 kostja kodus. Hageja võttis omaks, et 29.03.2018 tekkis asjal oluline puudus (see lakkas töötamast) ning et kostja teatas sellest telefoni teel 29.03.2018 ja 02.04.2018. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et kostjale lubati, et tehnik tuleb 3 päeva jooksul ja võttis omaks, et tehnik ei tulnud kostja juurde müüja süül. Hageja esitas kostja väidetele ainult ühe vastuväide, s.o, et 14.05.2018 teatati kostjale rikkis olnud asja garantiikorras vahetamisest.
27.Lubadusega, et tehnik tuleb kostja koju ja parandab seadme võttis hageja endale kohustuse, mille ta jättis täitmata. Kohus hindas seda asjaolu ebaõigesti. Ajaks, mil hageja teatas kostjale asja vahetamisest, oli leping kostja ülesütlemisega juba lõppenud. Seega ei oma hageja teade tähtsust. Kui kostja ei oleks asja ise müüjale viinud ja taganemisavaldust esitanud, ei oleks müüja üldse puudust kõrvaldama asunud. Kuna leping sõlmiti ja asi anti üle kostja elukohas, oleks pidanud ka asja remondiks vastuvõtmine toimuma kostja elukohas. Kostjal oli mõjuv põhjus lepingust taganemiseks.
28.Hagi rahuldamiseks ei oleks alust ka siis, kui kostjal ei oleks olnud õigust lepingust taganeda. Müüja teatas kostjale asja vahetamisest ja palus kostjal tulla uuele seadmele müüja kontorisse järgi. Kostja keeldus seda tegemast. Müüja ei saatnud asja kostjale ega andnud seda kooskõlas VÕS § 209 lg-ga 6 viivitamata üle muul viisil, kuigi tal oli selleks seadusest tulenev kohustus. Seega ei ole hageja täitnud kohustust anda asi ostjale üle. Tegemist on müügilepingu olulisima kohustusega, mille rikkumist loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks. Kui kostja 04.05.2018 taganemine ei ole kehtiv, taganeb kostja lepingust käesolevaga olulise rikkumise tõttu (asja üle andmata jätmine).
29.Ekslik on maakohtu järeldus, et kostjapoolne lepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna 1,5 kuud seadme rikkest kuni selle asendamiseni ei ole ebamõistlikult pikk periood. VÕS § 209 lg 6 kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks asja üleandmisega viivitamist üle 30 päeva.
30.Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja ei toonud esile, et müüja keeldus õigustamatult tema õiguskaitsevahendite rahuldamisest. Samuti on ekslik seisukoht, et kaup on kostjale üle antud. Kostja tõi esile, et asjal tekkis puudus, mille kõrvaldamiseks lubas müüja saata tehniku, kuid ei teinud seda pikema aja jooksul. Seega tõi kostja esile, et müüja jättis õigustamatult asja parandamise nõude täitmata. Ekslik on ka väide, et kaup on kostjale üle antud. Pärast asja müüjale tagastamist ei ole asja üle antud.
31.Kohus märkis õigesti, et kostja pöördus korduvalt müüja poole, kuid müüja ei reageerinud kohaselt ja tehniku külastus jäi teostamata müüja süül. Sellest tegi kohus selgelt eksliku järelduse, et 1,5 kuud alates asja rikkest kuni selle asendamiseni ei ole pikk aeg. Kohus jättis tähelepanuta, et müüja jättis täitmata lubadused asi parandada.
32.Müüja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei teatanud müüjale neid andmeid, mille müüja lepingusse pani (töökoht OÜ Pioneer ja sissetulek 1500 eurot). Need
andmed on müüja esindaja välja mõeldud. Müüja oleks pidanud tutvuma vähemalt kostja pangakonto väljavõttega. Kostjal ei ole võimalik pensionist 45 eurot kuus tasuda.
33.Müüja ja laenuandja ei täitnud selgitamiskohustust, mida tõendavad mitteloetava tekstiga lepingudokumendid. Asjakohatu on maakohtu arvamus, et kostja pidi loetava dokumendi saamiseks ise müüja poole pöörduma. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu oli kostjal õigus lepingust igal ajal taganeda. Kostja taganes lepingust enne loetava dokumendi saamist, st enne selgitamiskohustuse täitmist müüja poolt.
34.Hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna asja ei ole kostjale üle antud ja kostjal ei ole olnud võimalust asja lepinguga ettenähtud kohas (s.o kodus) üle vaadata.
35.Maakohus jättis selgitamiskohustuse täitmata ja see võis mõjutada asja lahendamise tulemust. Maakohus ei selgitanud eelmenetluses välja menetlusosaliste väiteid ja nende põhjendamiseks esitatud tõendeid. Need rikkumised toovad kaasa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Maakohus ei selgitanud kostjale, et ta peab esile tooma selle, et müüja on õigustamatult keeldunud tema õiguskaitsevahendite rahuldamisest. Samuti ei selgitanud maakohus, et kõne alla saab tulla üksnes kauba lepingutingimustele vastavuse küsimus.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
36.Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele vastu, leides, et kostjal puudub kaebeõigus. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses ja maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Samuti vaidleb hageja vastu apellatsioonkaebuse väidetele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
37.Esimesena vastab ringkonnakohus hageja vastuväitele, mille kohaselt puudub kostjal kaebeõigus ja ringkonnakohus ei oleks võinud tema apellatsioonkaebust menetlusse võtta.
38.Tegemist on lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause mõttes. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluses menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlustel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-13477, p 9 ja selles viidatud lahendeid).
39.Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks, kuid ringkonnakohus leiab, et antud juhul kohaldas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkus selgelt menetlusõiguse normi ja hindas selgelt valesti tõendeid ning see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 toodud eeldused ja ringkonnakohtul oli õigus võtta apellatsioonkaebus menetlusse.
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
41.Maakohtus ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: kostja ostjana ja müüja Lux Eesti OÜ sõlmisid 08.03.2018 kostja kodus osamaksetega tasumise müügilepingu nr L07027, millega kostja ostis müüjalt õhupuhasti hinnaga 1530 eurot; 150 eurot tasus kostja lepingu sõlmimisel sissemaksuna ja ülejäänud müügihinna pidi tasuma maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul iga kuu 12.-ndaks kuupäevaks faktoorile, AS-le Inbank; õhupuhasti läks katki 29.03.2018; kostja teavitas seadme rikkest müüjat ja faktoori telefoni teel 29.03.2018 ja 02.04.2018 ning müüja lubas mõlemal korral saata 3 päeva jooksul tehniku seadet parandama; 05.04.2018 saatis kostja müüjale e-kirja, millele vastust ei saanud; 03.05.2018 andis kostja lepingu eseme müüjale müüja kontoris üle; seade on tänaseni müüja valduses; 04.05.2018 esitas kostja müüjale lepingust taganemise avalduse; 14.05.2018 pakkus müüja kostjale uut seadet; AS Inbank ütles 29.08.2018 avaldusega müügilepingu üles ja nõudis kostjalt võla 194,52 euro, põhiosa maksete 1298,48 euro ja lepingu ülesütlemise tasu 20 euro maksmist; AS Inbank loovutas 06.09.2018 lepingust tulenevad nõuded hagejale; hageja koostas 18.09.2018 kostjale võlanõude ja palus tal hiljemalt 25.09.2018 tasuda 1604,05 eurot, milles sisaldub tasumata laenusumma ja intress; kostja hageja nõuet ei täitnud.
42.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi sellega, et jättis välja selgitama, kas AS-l Inbank oli õigus müügileping üles öelda. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas AS-l Inbank oli kostja vastu nõue, mille ta loovutas hagejale ja mida hagejal on õigus käesolevas asjas maksma panna.
43.VÕS § 188 lg 1, § 196 lg 1 ja § 196 lg 1 järgi võib lepingust taganeda või selle üles öelda lepingupool. Ka vaidlusaluse müügilepingu üldtingimuste p-des 5.4-5.6 on sätestatud lepingupoolte, st müüja ja ostja õigused lepingust taganeda või see üles öelda eelnimetatud punktides sätestatud alustel. AS Inbank ei olnud müügilepingu pool ning seadusest ja lepingu üldtingimustest tulenevalt ei olnud tal lepingu ülesütlemiseks õigust. Üldtingimuste p 4.8 järgi on faktooril küll volitus esitada müüja esindajana ostjale kõiki teenuselepinguga seotud tahteavaldusi, kuid vaidlusalust ülesütlemisavaldust ei esitanud faktoor müüja esindajana, vaid oma nimel. Seega on AS Inbank 29.08.2018 tahteavaldus tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu tõttu ei olnud AS-l Inbank lepingu ülesütlemisest tulenevat nõuet kostja vastu, st tal puudus nõue, mille ta oleks saanud hagejale loovutada. Kuna nõude puudumise tõttu jääb hagi rahuldamata, ei oma tähtsust poolte väited selle kohta, kas müüja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selgitamiskohustust või mitte ning ringkonnakohus poolte sellekohastele väidetele hinnangut ei anna.
44.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus seda, kas müügileping kehtib edasi või lõppes see kostja 04.05.2018 taganemisavaldusega.
45.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega on praeguses asjas oluline kindlaks teha, kas müüja rikkus oluliselt lepingut. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist muu hulgas eelkõige siis, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi. Müügilepingu puhul loetakse VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud. Lepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist, kui müüja pakub ostjale mõistliku aja jooksul asja parandamist või asendamist, kuid ta ei saa seda teha ostjast tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja parandamiseks või asendamiseks (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-11-10, p 11).
46.Maakohus tuvastas ja seda ei ole vaidlustatud, et kostja pöördus seadme rikke tõttu korduvalt müüja poole, kes lubas mitmel korral saata tehniku 3 päeva jooksul seadet parandama, kuid neid lubadusi ei täitnud. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et müüja kostja 05.04.2018 e-kirjale isegi ei vastanud ja ei võtnud enne kostja poolt müüjale lepingust taganemise avalduse esitamist temaga enam ühendust.
47.Pärast seda, kui ostja oli müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud, oli müüjal võimalik rikkumine VÕS § 107 kohaselt heastada. Müüja pakkus heastamist, st seadme parandamist tema pakutud tähtaegade jooksul, kostja sellest ei keeldunud, kuid müüja jättis tema enda pakutud viisil ja ajal rikkumise heastamata. Eeltoodud asjaoludel oli kostjal mõistlik põhjus eeldada, et müüja ei täida seadme parandamise või asendamise kohustust ka edaspidi, mistõttu on täidetud VÕS § 116 lg 2 p-s 4 tingimus lepingust taganemiseks. Seega lõppes vaidlusalune müügileping 04.05.2018 kostjapoolse lepingust taganemisega.
48.Asjaolu, et müüja selgitas kostjale pärast lepingu lõppemist 14.05.2018 e-kirjas põhjuseid, miks ta oma lubadusi ei täitnud ja pakkus kostjale uut seadet koos kingitusega, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna selleks ajaks oli kostja juba lepingust kehtivalt taganenud.
49.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja kanda.
50.TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.