Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-19-10652 Menetluskulude jaotus

2-19-10652 põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 10.04.2018 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise ja metsatööde teostamise lepingu, mille kohaselt oli raieõiguse võõrandajaks hageja ja raieõiguse omandajaks kostja. Raieõiguse teostamise tähtaeg raie tegemisel, sortimentide kokkuveol, raielangi puhastamisel, raielangi korrastamisel ja laoplatsi korrastamisel oli märgitud 30.03.2019 ja valgustusraie tegemisel 01.04.2019. Pooled leppisid kokku, et raiete teostamisel tasutav summa on 16 000 eurot, millele lisandub täiendavalt väljatuleku järgi summa. Lõplik summa pidi sõltuma sortimentide kogusest ja kvaliteedist. Maksetähtajaks oli 30 päeva pärast raiete lõpetamist ja pärast lõppostjalt kõigi mõõtmistulemuste selgumist. Kostja esitas mõõtmistulemused hagejale 18.06.2018. Lähtudes müüdud puidu kogustest ja hindadest pidi kostja tasuma hagejale 23 841,84 eurot. Hageja edastas kostjale nõude, kuid kostja ei olnud hagi esitamise seisuga hagejale midagi tasunud. Kohtuistungil hageja möönis, et kostjal võisid olla kulud ja et tõendatud on need summas 272.70 eurot. Hageja vähendas põhinõuet tõendatud kulu 272,70 euro võrra. Põhinõudeks jäi 23 569,14 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt seadusjärgset viivist perioodil 01.05.201916.07.2019, so kuni hagi esitamiseni ning edasi kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Arvestades hageja lõplikku põhinõuet, tuleb alates 01.05.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 17.04.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1822,89 eurot (8,00%/365px23 569,14€x353p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 1822,89 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 23 569,14 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 25 392,03 eurot, millest 23 569,14 eurot moodustab põhivõlg ja 1822,89 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-19-10652 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2366,40 eurot käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule esitanud menetluskulude nimekirjad (16.07.2019, 14.11.2019 ja 02.04.2020), millest nähtub, et õigusabile on kulunud 19 h, tasumääraga 120 eurot (sh km) ja sõidukulu 86,40 eurot (0,80€/km+km). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasumäär mõistlik ja põhjendatud ning sellises määras esindajad tavaliselt sama mahu ja keerukusega asjades teenust osutavad. 14.11.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu poolte vaheline kirjavahetusele 1h ja 14.11.2019 vastuskirjale 4h on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu kompromissi sõlmimise kirjavahetusele 0,5h. Kompromissi tingimused olid kirjas kompromissi ettepanekus ning nende osas toimuvale kirjavahetusele ei saanud kuluda terve tund. Kompromissiga seonduv eeltöö on tehtud ettepanekus ning see on eraldi tasustatud. Samuti leiab kohus, et 14.11.2019 vastuskirjale pole mõistlik ajakulu 4h, sest suurem osa vastuskirjast sisaldas kirjeldust poolte vahel toimunud kompromissiläbirääkimiste kohta. Kompromissi läbirääkimiste osas on ajakulu eraldi tasustatud ning see ei vaja täiendavalt tasustamist. Kohus leiab, et 14.11.2019 vastuskirja ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses. 02.04.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud sõidukulu 86,40 eurot pole põhjendatud osaliselt. Hageja lepinguline esindaja on sõidukulu arvestanud 0,80 eurot 1 kilomeetri kohta (Tartu-Jõgeva-Tartu 90km), millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et sõidukulu peab arvestama reaalse kulu põhjal, st autoga sõites kütusekulu ja ühistranspordiga sõites piletikulu osas. Nimetatud seisukohal on ka Riigikohus (3-2-1-64-13 p 13). Riigikohus on mh märkinud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu. Hüvitada ei saa sõitmise ajakulu. Kohus leiab, et 0,80€/km ei kajasta otsest reaalset sõidukulu, sest 90 km sõidu peale ei kulu ühegi tavapärase sõiduautoga 86,40 eurot. Kui arvestada ligikaudselt, et tavaline sõiduauto kulutab kütust 10l/100km peale, siis oleks mõistlik sõidukulu praeguseid kütusehindasid arvestades maksimaalselt 13 eurot. Kohus peab mõistlikuks sõidukuluks seega 13 eurot. Kohus leiab, et muud menetluskulude nimekirjas olevate toimingute ajakulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 15,5h ning tasuks seega 1860 eurot (15,5h x 120€ sh km) ja sõidukuluks 13 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2873 eurot, millest 1000 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 1873 eurot (sh käibemaks) hageja lepingulise esindaja tasu ja kulud.

2-19-10652 Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.