Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-20-4239

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-20-4239 Aruande koostamise ajaks ei ole haldurile esitatud andmeid, mille kohaselt võlgnik oleks teostanud tagasivõidetavaid tehinguid pankrotiseaduse mõistes. Kinnistusameti andmetel on võlgnikule kuulunud 2 kinnistut: 1) Pärnu maakonnas, Paikuse alevikus Tehnika 15 asuv 13113m2 suurune hoonestatud tootmismaa (registriosa nr 2958106) ja 2) Pärnu maakonnas, Paikuse vallas Silla külas asuv Toki kinnistu, suurus 5,2 ha, maatulundusmaa, hoonestamata. Mõlemad kinnistud müüdi 16.10.2015.a. lepinguga OÜ-le Grundar Puit. Kinnistuste müügihind oli kokku 300 000 eurot, millest kinnistu 1) hind oli 285 000 eurot ja kinnistu 2) hind oli 15 000 eurot. Ostuhind loeti Ostja poolt müüjale tasutuks omavaheliste võlaõiguslike lepinguliste suhete tasarveldamise korras. Lisaks on 02.12.2015 müüdud Grundar Puit OÜ-le kaks haagist. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid, mille kohaselt nimetatud tehingutega oleks kahjustatud teise võlausaldaja, samuti seotud isikute hulka kuuluva, Grundar Timber OÜ huve. Haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat PankrS § 108 lg 2 mõistes muud vara. Võlgniku poolt esitatud andmetel ühingul töölepingutest tulenevad kohustused puuduvad. Maanteeamet esitas andmed Hüdromel OÜ-le nimele registreeritud sõidukitest liiklusregistris käesoleva aja seisuga ning ühingu nimel olnud sõidukitest viimase 5 aasta jooksul. Vastutava kasutajana ja kasutajana käesoleval ajal sõidukeid registreeritud ei ole. Lisaks on Maanteeamet teatanud, et äriühingu nimel on nn vanas andmebaasis veel 17 sõidukit. Vana andmebaas kajastab sõidukeid, mille viimane registritoiming oli teostatud enne 23.11.1999 ning mille osas on olemas põhjus arvata, et nimetatud sõidukeid liikluses ei kasutata. Võlgnik on registris märgitud 7 sõiduki omanikuks, kuid registrikannetest järeldub, et reaalselt on sõidukid kas võõrandatud ajavahemikul 15.09.2015-13.05.2016 (peamiselt välismaale) ning registrikanded on lihtsalt jäänud tegemata või on ajutiselt registrist kustutatud. Puudub info selle kohta, et nimetatud sõidukeid kasutataks Eestis liikluses. Ajavahemikul 28.10.201523.08.2016 on võlgnik võõrandanud 6 sõidukit, sh 2 haagist 02.12.2015 oma emafirmale Grundar Puit OÜ. Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlad, intressinõuded ning ajatamise otsused ja graafikud puuduvad. Ettemaksukonto saldo on 0,00. Haldurile esitatud 2017 aasta majandusaasta aruande ning 31.12.2018, 31.12.2019 ja 18.03.2020 bilansi kohaselt ei ole äriühing vähemalt 4 viimast aastat tegutsenud, puudub müügitulu ning omakapital on olnud suures ulatuses negatiivne. Debitoorse nõude sissenõudmine ei ole õnnestunud. 2016 ja 2017 aasta tulu koosneb muust äritulust, st ilmselt mingite varade/nõuete müügist laekunud vahenditest. Arvestades sellega, et kinnistud ja suurem osa sõidukeid võõrandati 2015. aastal, siis eelduslikult müüdi 2016-2017 kas muud vallasvara/nõudeid või on tegemist lihtsalt bilansis tehtud korrektiividega. Võlgnikul on võlgu ja kohustusi kokku 68 458,07 euro ulatuses. Grundar Timber OÜ ees summas 65 588,35 eurot, sh lühiajaline laen 9 010,38 eurot, pikaajaline laen 53 665,18 eurot ning ostuvõlg 2 912,79 eurot. Grundar Puit OÜ ees on lõhiajaline laen summas 2869,72 eurot. Mõlemad võlausaldajad kuuluvad võlgnikuga seotud isikute hulka. Bilansile tuginedes saab järeldada, et Grundar Timber OÜ-lt saadud laenu, summas 53 665,18 eurot tähtaeg ei ole veel saabunud, kuna see on kajastatud pikaajaliste kohustuste hulgas (saabunud tähtajaga kohustused ja kuni 12 kuu jooksul saabuva tähtajaga kohustused kajastatakse üldreeglina lühiajaliste kohustuste hulgas). Kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgnevuse aluseks olevaid laenulepinguid, siis haldur järeldab, et tähtaeg on saabunud kokku vähemalt 14 792,89 euro suuruste nõuete osas ja tähtaeg võib olla alles ees 53 665,18 euro ulatuses. Arvestades aga asjaoluga, et võlgnikul puudub majandustegevus enam kui neli aastat, samuti puudub igasugune vara, siis ei ole ka pikaajalise laenu tasumine tulevikus võimalik.

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-20-4239 Halduri hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile esitatud andmetele tuginedes on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks majandustegevuse lõpetamine tegevuse kahjumlikkuse tõttu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda 31.12.2015, kui majandustegevus lõppes ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku esindaja tegevuses pankrotikuriteo tunnuseid ei esinenud. Halduri hinnangul Osaühing Hüdromel (likvideerimisel) tervendamine ei ole võimalik. Ühingu tegevus on lõppenud 2015. aastal ning puuduvad varad ja tegevus, mille arvelt tegevus taastada ja kohustusi täita. Haldur tegi ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Võlgnik halduri ettepanekuga nõustus. Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilasi nr 2-20-4239 üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 järgi kohus määrab Osaühing Hüdromel dokumentide hoidjaks osaniku Grundar Puit OÜ, kes on selleks nõusoleku andnud. TsÜS § 46 lg 1 teise lause kohaselt dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab ajutise halduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitanud 30.03.2020 seoses võlgnikul vara puudumisega taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur on välja toonud ülesannete spetsifikatsiooni ja nende täitmiseks kulunud aja (kokku x tundi) ja arvestanud tunnitasuks x eurot (lisandub käibemaks), milline ei ületa seaduses sätestatud määra ja on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et vastavalt halduri taotlusele ja võlgniku nõusolekule tuleb ajutise halduri tasuks kinnitada x eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus määrab hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõivu jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.