2-18-121086/30 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Mõista kostjalt Nikrot OÜ-lt hageja Gearmill OÜ kasuks menetluskuludena välja 741,40 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping nr xxx. Lepingu sisuks on haldus- ja hooldusteenuse osutamine objektil xxx. Lepingu järgi kohustus hageja täitma operatiiv-korraldaja abi- ja valvetööd. Kostja on kohustanud tasuma hagejale täidetud teenuse eest vastavalt kooskõlastatud tariifile 2,54 eurot/tund käibemaksuta. Kostjale on kohtukutse 14.04.2020.a kohtuistungile kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu 27.03.2020.a. Kostja ei ole 14.04.2020.a kohtuistungile ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on hinnangul, et hagis esitatud nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjaoludest nähtub, et pooltevaheline leping nr xxx on allkirjastatud hageja esindaja O A ning kostja esindaja E T poolt. Asjas on leidnud tuvastust, et eelnimetatud lepingu on sõlminud kostja poolel selleks volitusteta isik. Hagiavalduse kohaselt on hageja osutanud kostjale siiski teenused ajavahemikus 01.06.2017.a kuni 13.08.2017.a. Hageja on kostjale teenuste kohta väljastanud järgmised arved:  01.07.2017.a arve nr xxx-06, summas 1438,91 eurot (484,5 tundi tariifiga 2,54 eurot ja 41 tund tariifiga 2,54 x 2) koos töögraafikuga, maksetähtaeg oli 07.07.2017.a;  02.08.2017.a arve nr xxx-07, summas 1363,98 eurot (537 tundi tariifiga 2,54 eurot) koos töögraafikuga, maksetähtaeg oli 07.08.2017.a;

2-18-121086  15.08.2017.a. arve nr xxx-08, summas 586,74 eurot (231 tundi tariifiga 2,54 eurot) koos töögraafikuga, maksetähtaeg oli 25.08.2017.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30.04.2008.a lahend asjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Kohus märgib, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohus leiab, et poolte vahel saab tuvastada lepingu sõlmimise kostjale teenuse osutamiseks poolte vaheliste tahteavalduste teel. Kohtul puudub tsiviilasja materjalide ning 14.04.2020.a kohtuistungil avaldatu alusel kahtlus selles, et hageja on kostjale xxx objektil osutanud haldus- ja hooldusteenust, mis seisnes valvetööde teostamises. Asjaoludest nähtub, et pooltevaheline koostöö algas 01.05.2017.a ning kuu aja möödudes väljastas hageja kostjale esimese arve nr xxx05 ajavahemiku 01.05.2017.a kuni 31.05.2017.a eest. Hageja on tõendanud, et kostja on eelnimetatud arve hagejale tasunud 07.07.2017.a. Kohus leiab, et hagejale tasu maksmine on TsÜS § 68 lg 3 järgne kaudne tahteavaldus, millest saab järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega väljendub kostja taheavaldus lepingu sõlmimiseks teoga, kus kostja on hagejale osutatud teenuste eest tasunud. Pooltevaheline võlasuhe vastab VÕS § 619 lg-st 1 tulenevale käsunduslepingu iseloomule. Kõnesolev säte näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjal on kohustus tasuda hagejale 01.07.2017.a arve nr xxx-06 (summas 1438,91 eurot), 02.08.2017.a arve nr xxx-07 (summas 1363,98 eurot) ja 15.08.2017.a arve nr xxx-08 (summas 586,74 eurot), s.o kokku 3389,63 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kostjal tuleb hagejale tasuda viivist seadusjärgses määras ajavahemiku 18.07.2017.a kuni 22.11.2018.a eest 359,47 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 p-des 1 kuni 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kostjale on 11.03.2020.a kohtukutses selgitatud kohustust teatama kohtule istungile mitte ilmumisest. Lisaks ei ole kostja andnud kohtule

2-18-121086 nõusolekut lahendada asja kirjalikus menetluses või kostja osavõtuta. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagi materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Ühtlasi on hageja kandnud kulusid lepingulise esindajale summas 390 eurot ning tõlkekulusid summas 26,40 eurot. Hageja kinnitab, et ülalpool toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-18-121086 ja olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv. Asjaläbivaatamise kuluks on TsMS § 143 p 1 kohaselt ka tõlgikulud. Kohtuväliseks kuludeks on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Asjas tasutud riigilõiv 325 eurot on tuvastatav hagimaterjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud ka hagejale osutatud tõlketeenus – summas 26,40 eurot, hagiavalduse lisa 5 tõlkimise eest eesti keelde. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejale on õigusabiteenust osutatud järgmiselt tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks): - 25.09.2018.a kliendi olukorra arutamine – juriidiline konsultatsioon, Maksekäsu kiirmenetluse avalduse täitmine ja kohtule esitamine 1 h; - 16.10.2018.a 10-14.10.2018.a. menetlusdokumentidega tutvumine, kliendi teavitamine ning temale selgituste andmine 0,25 h; - 09.11.2018.a hagiavalduse koostamine, lisadega komplekteerimine ja kohtule esitamine 1 h; - 27.11.2018.a 27.11.2018.a kohtumäärusega tutvumine, kliendi teavitamine ja sellele vastamine 0,25 h; - 10.03.2020.a kohtuistungiks ettevalmistus 0,75 h. Kohtu hinnangul ei saa hagejale toimingutele kulutatud aja osas etteheiteid teha – asja menetluse kulg on tinginud hageja esindajakulud taotluses märgitud ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa teha etteheiteid ka hageja esindaja tunnitasu määrale - hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (lisandub käibemaks). Lähtudes eeltoodust tuleb hageja põhjendatud esindajakuluks lugeda 390 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena TsMS § 162 lg 1 alusel välja mõista 741,40 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohus selgitab hagejale, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend