Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Avaldus Lxx Txxxxxxx pärija Sxxxx Nxxxx esitas kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Avalduses teatas avaldaja, et pärimismenetluses on läbi viidud inventuur ning välja selgitatud Lxx Txxxxxxx vara ja kohustused. Inventuuri kohaselt kuulub pärandvara hulka 1/6 mõtteline osa korteriomandist asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Viljandi maakond. Pärandaja tegi nimetatud osa suhtes testamendiga annaku enda elukaaslasele Axxx Lxxxxxxxxx. 5/6 mõttelist osa korteriomandist kuulub Kxxxxxxxxx Txxxxxxxxx, kelle pärija on samuti avaldaja. Kxxxxxxxxx Txxxxxxx pärimismenetlus on lõpule viimata, sest avaldajal puuduvad rahalised vahendid notari tasu maksmiseks. Pärandvarasse kuuluvad kohustused AS-i BigBank ees summas 768,21 eurot (kaks laenulepingut). Avaldaja hinnangul ületavad xxxTxxxxxxx kohustused tema vara. Avaldaja kui pärija ei ole nõus nõuete rahuldamisega enda vara arvelt. 03.03.2020 toimunud korraldaval istungil selgitas avaldaja, et Kxxxxxxxxx Txxxxxxx pärimise osas saab avaldaja pärimistunnistuse 09.03.2020. Lxx Txxxxxxxxelukaaslane ei ela seal korteris. Avaldaja sõnul oli tal plaanis koguda raha ja teha korteris remont ja siis maha müüa. Axxx Lxxxxxxx ei ole nõus võlgasid maksma. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise halduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Vara  kaasomandi mõtteline osa korteriomandist nr x, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (registriosa nr 1523539; katastritunnus 62904:001:1140). Avaldaja sõnul on väärtus 3000-5000 eurot. Kohustused  Bigbank AS 768,31 eurot. Ajutine haldur oli seisukohal, et pärandvara ei ole maksejõuetu. Ajutise haldur selgitas välja, et Bigbank AS-i nõuded on aegunud. Bigbank AS-i ja LxxxTxxxxxxx vahel oli sõlmitud kaks laenulepingut:  16.01.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 1101010/95ST kokkuleppe nr 1 (väljastatud krediidisumma kokku 788,32 eurot intressimääraga 48,28% aastas). Poolte vahel kokkulepitud maksegraafiku järgi oli viimase makse tasumise tähtpäev 12.01.2015. Bigbank AS-i esitatud andmete kohaselt öeldi leping üles 03.04.2014 ning nõuti võla summas 545,62 eurot tasumist hiljemalt 13.04.2014.  18.01.2013 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr SL13-01-13-347746 (väljastatud krediidisumma 300 eurot intressimääraga 55% aastas). Poolte vahel kokkulepitud maksegraafiku järgi oli viimase makse tasumise tähtpäev 15.07.2014. Võlausaldajalt saadud andmete kohaselt öeldi leping üles 03.04.2014 ning nõuti võla summas 222,69 eurot tasumist hiljemalt 13.04.2014. Ajutine haldur analüüsis pärandvarasse kuuluvate nõuete aegumist ning tuvastas, et avaldaja võttis pärandvara vastu 04.03.2014, hoolimata sellest, et pärimistunnistus väljastati 27.11.2019. Bigbank AS-i nõue oli seoses pärandaja surmaga peatunud kuni 04.03.2014. Iga osamakse, mis oli sissenõutavaks muutunud enne lepingute ülesütlemist aegus 31.12.2017 (TsÜS § 146 lg 1, § 154). Bigbank AS ülesütlemisavaldustes nõuti alates ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud

võla tasumist hiljemalt 13.04.2014, seega muutusid need nõuded sissenõutavaks 14.04.2014 ja aegusid 13.04.2017 (TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1). Ajutise halduri sõnul on avaldajal õigus keelduda Bigbank AS-i nõuete täitmisest. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates avaldaja ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et Lxx Txxxxxxx pärandvara ei ole püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et pärandvarasse kuulub kaasomandi osa kinnisasjast (võimalik väärtus 3000-5000 eurot) ning kohustustest vaid Bigbank AS-i nõue kahe laenulepingu alusel summas 768,31 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et nimetatud nõuded on aegunud ning avaldajal on õigus keelduda nende nõuete täitmisest. Pärand läks avaldajale üle hiljemalt 04.03.2014 ning pärandaja surmastxxxxxxxxxxx kuni 04.03.2014 oli Bigbank AS-i nõuete aegumine peatunud. Bigbank AS ütles lepingud üles 03.04.2014 ning kõik lepingutest tulenevad nõuded aegusid kõige hiljemalt 31.12.2017, s.o ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud kohustused 13.04.2017 (TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1) ning enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud üksikud kohustused (osamaksed) 31.12.2017 2017 (TsÜS § 146 lg 1, § 154). Aruandest nähtuvalt ei kuulu pärandvarasse muid kohustusi. Seega ei ületa Lxx Txxxxxxx pärandvara kohustused vara ning pärandvara on maksejõuline. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Lxx Txxxxxxx pärandvara ei ole maksejõuetu ning avaldus Lxx Txxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu katteks hüvitise määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 3 tundi. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt tema tegevusteks arvestatud tunnitasu 95 eurot on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Halduri tasu jääb alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud määra. Kuivõrd kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud, tasu jääb alla PankrS § 23 lg-ga 3 sätestatud ülemmäära piiri ning valdavalt ajutised haldurid ka samas suurusjärgus tasu taotlevad,

siis määrab kohus ajutise halduri tasuks 285 eurot, millele lisandub käibemaks 57 eurot, kokku tasu 342 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kuna kohus jättis pankrotiavalduse rahuldamata, siis ei saa kulusid pankrotivarast tasuda. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb sellisel juhul jätta kulud avaldaja kanda. Avaldaja esindaja esitas kohtule 13.04.2020.a seisukoha menetluskulude osas. Avaldaja palus hüvitada kulud riigivahenditest, sest pärandvaras puuduks vara pankrotimenetluse kulude katteks. Avaldaja märkis, et olukorras, kus nõue on aegunud, ei lõpeta see iseenesest nõuet, vaid avaldajal on vaid õigus keelduda nõude täitmisest. Kuivõrd pärandvara hulka kuulub vaid mõtteline osa, so 1/6 korteriomandist asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Viljandi maakond ning 1/6 korteri koguväärtusest on avaldaja hinnangul ilmselgelt väiksem kui 768,31 eurot on pärandvaras kohustusi rohkem, kui vara. Samuti puuduks pärandvaras vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise korral ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest on kohtud pidanud ka varasemalt võimalikuks. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb menetluses ajutise halduri tasu ja kulud jätta riigi kanda lähtudes PankrS § 23 lg 4 ja 41 sätestatud põhimõttest. Kohus märgib, et avaldaja ei ole esitanud avaldust pahatahtlikult vaid teadmatusest, kuna eeldatavalt tema esindaja ei selgitanud välja nõude aegumisse puutuvaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus õiglaseks jätta menetluses tekkinud kulusid avaldaja kana, kuid tema kanda jäävad tema enda kulud (tasutud riigilõiv, esindaja kulud).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.