Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
16.aprill 2020, Võru kohtumaja
Hagi ese
PlusPlus Capital AS hagi A. H. vastu võlgnevuse nõudes 5 924,16 eurot Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ (e-post: [email protected])
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-20-4232
Kostja A. H. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hagiavalduse kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:a. @hot.ee. Kirjalik menetlus
1(3)
1.PlusPlus Capital AS esitas 17.03.2020 Tartu Maakohtusse hagi A. H. vastu Inbank AS ja A. H. vahel 10.08.2018 sõlmitud auto24 laenu lepingust nr L89001927048 tuleneva võlgnevuse 4304,45 eurot, intresside 276,19 eurot, haldustasu 7,50 eurot, viiviste 673,22 eurot ja sissenõudekulude 35 eurot nõudes. Samuti on esitatud nõue välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 4304,45 euro jäägi täieliku tasumiseni, viivise määraga 0,04% päevas, alates 18.03.2020. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. 21.02.2019 loovutas Inbank AS nõude kostja vastu hagejale.
2(3)
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8; 76 lg 1, 3; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1132 lg 2; TsMS § 367 alusel. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 425 eurot ning õigusabikulud 420 eurot, 3,5 tunni ulatuses (tunnihinnaga 120 eurot, sh käibemaks). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 425 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks tasu kokku 1 tunni ulatuses, so summas 120 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot, kokku seega 545 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (545 euro) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.